Laulud ühiskondlikest vahekordadest

Rikas ja vaene
├ Ei hooli uhkeist
├ Ei ole kõhus kõrrekest
├ Ei rikast rahasse panda
├ Ei sünni suurte sekka
├ Pole ise riideid teinud
├ Pole pulmariideid
├ Rikas härra ja vaene mees
├ Rikas hüüab reeks
├ Rikas - inetu, vaene - ilus
├ Rikas nutab surres
├ Rikas sureb soode peale
├ Rikas tappis hiire
├ Rikka härg ja vaese vares
├ Söök otsas
├ Teen tööd - ei saa kirstumaad
├ Vaene rikka kirstu täitjaks
├ Vaesed laulma, rikkad muretsema
├ Vaesed pilkealusteks
├ Vaese hobu
└ Võta ära rikaste risust
Orja laulud
├ Aasta läbi orjaks
├ Ei tohi toas magada
├ Hullud orjapäevad
├ Ikka peab ori olema
├ Kuhu läheb orja ohkamine
├ Kuluge, kingad!
├ Kuu, osta orjusest!
├ Lase orjad õhtule!
├ Oodatakse koju tööle
├ Ori lahkub
├ Ori ootab õhtut
├ Ori sajatab
├ Orja ase
├ Orja ei lasta koju käima
├ Orja hobu
├ Orja hool
├ Orja kingad
├ Orjale otsitakse tööd
├ Orjal koerapõli
├ Orja meelevald
├ Orja palk
├ Orja pühapäev
├ Orjusest ostja
├ Pisut saab ori magada
├ Päike lõunas – orjad lõunata
├ Sulase meelitamine
├ Surm, päästa orjusest!
├ Söögitoojad surnud
├ Töötegu loomadele
├ Öised orjad
└ Ööd tuleme - ööd läheme
Mõis
├ Ei hooli peksust
├ Halb kündja mõisa väljal
├ Hea ja kuri mõis
├ Hea kubjas teeb niidist piitsa
├ Hiire seljas teole
├ Hirmus mõis
├ Härrad ilusad valla vaevast
├ Härra hea, kubjas kuri
├ Härra rehkendab teopäevi
├ Iga päev peksa saanud
├ Joome härra aida peale
├ Juba teised söönud
├ Ju tuleb verevalaja
├ Kalapüük mõisa jaoks
├ Koertetapja
├ Koertetapja kohtus
├ Kohus koju minna
├ Konnad sakstele
├ Korgi Niuhka
├ Kubjas ahju!
├ Kubjas kammitsasse
├ Kubjas kuke kugistaja
├ Kubjas kutsumata
├ Kubjas, lase lõunale!
├ Kubjas, lase õhtule!
├ Kubjas mõõtis suure tüki
├ Kubjas pani sood kündma
├ Kubjas põrgu!
├ Kubjas tuleb peksma
├ Kubjas tuleb põllule
├ Kubjas, võta tütar teole!
├ Kubjas võõrusele
├ Kubjas, ära löö!
├ Kupja kandam
├ Kupjale meeleheaks viina
├ Kupja peksja
├ Kupja sajatus
├ Kupja sõim
├ Kupja söök
├ Kurat kubjast kummardagu
├ Kurat kupjaks
├ Kurat olgu kupja kuldne neiu
├ Kuri kupjapõli
├ Kust saks saapad saanud
├ Kättemaks sakstele
├ Laupäeval peksa saame
├ Maamees toidab saksad-sandid
├ Metsavaht
├ Mis kupjast saab
├ Mõisa aidast varastamas
├ Mõisad külas
├ Mõisametsas küttimas
├ Mõisa märg vili
├ Mõisarehelt varastamas
├ Mõisast pääsemine
├ Mõisategu - ÜLD
├ Mõis rikas valla vaevast
├ Mõis võtab mullika
├ Naised käivad mõisateed
├ Oleks õlad õunapuust
├ Palve sakstele
├ Pandi öösel käima
├ Peeti pimedani
├ Peksa perelapsi
├ Peks mõisas
├ Peksuhaavade vihtlemine
├ Peremees kiidab teopõlve
├ Põgenemas
├ Rikkusin ruuna rinna
├ Saagu saksad santima
├ Saksad kaugel — elu hea
├ Saksad põrgu!
├ Saksad sõitsid saaniga
├ Saksa lapsed - sandid lapsed
├ Saksa viha sõnad
├ Saks ei luba naist
├ Sakste sajatus
├ Silmad põllule põlevad
├ Sundijale meelehead
├ Sundija sulane
├ Teadnuks homme hukatavat
├ Teeni saksa sada aastat
├ Teolise leivakott
├ Teoliste magamisase
├ Teomehe nädal
├ Teotatud teotüdruk
├ Tilluke teomees
├ Tuld-tõrva kupjale
├ Tuleb must mõisast
├ Tütar mõisas
├ Vaimutüdruku ase metsas
├ Veab vemmalt järel
├ Vereimeja
├ Ära kipu kiltriks!
├ Öeldi teole tikkuvat
└ Öötöö tulu tondile
Küla
├ Ei hooli laimust
├ Erastvere irvikud
├ Hame hatanahast
├ Inetud võõrad tulevad
├ Kõnnib kõnede seas
├ Laisk naine naerab neidu
├ Linnast põgenemas
├ Lõpeta tüli toast
├ Mida luban laimajale
├ Naabervalla sõimamine
├ Naabritel viletsad viisud
├ Naiste taplus
├ Oh te hullud, Hummuli rahvas!
├ Purelge, koerad
├ Sandi nädalapäevad
├ Setukeste pilge
├ Sõimamine
├ Sõi sea söögi
├ Tühja jutu ajaja
├ Uurijale
├ Varga õpetamine
├ Viha võtab vilja
├ Viinapunn ja aganapunn
├ Viljapull ja aganapull
├ Ärge naerge
└ Ärge sööge mu südant
Peremees ja sulane
├ Annab süüa, haugutab
├ Hollandi sulane
├ Juba sörgib söögitooja
├ Keedeti kingaleent
├ Kes koju ootab
├ Kuri perenaine
├ Kättemaks halva toidu eest
├ Laisk perenaine ei viitsi võid teha
├ Laisk perenaine tanuta tares
├ Liigsööja
├ Millal orja kiidetakse
├ Näljavöö
├ Ori ihaldab head sööki
├ Ori tahab süüa
├ Ori õue haukuma
├ Orja põld
├ Orja toit - umbrohi
├ Pere küsib süüa
├ Pere mõtles pekitükk
├ Perenaine - kulbivars, peremees - peerupakk
├ Perenaine paks sealiha süües
├ Perenaine saadab hernevargile
├ Perenaine vandus mind
├ Perepoeg ja sulane kündmas
├ Pererahva ja teenijate söök
├ Peretütar ei viitsi vesile
├ Peretütar ei viitsi vett tuua
├ Peretütar magab, vaeslaps tööl
├ Riknenud toit - orjale
├ Saunanaine palub paja-aset
├ Silgu sajatus
├ Sulane palub leivakotti
├ Sulane öösi hobuseid otsimas
├ Sulase kättemaks
├ Sulasele seeni süüa
├ Suur olgu sulase naine
└ Laulu loomine (<Kreutzwald)