| |
Kümnes lugu
|
|
| | Kikerpära soo • Vetevaimu kuld • Jõukatsujad •Võlatasumine Soome • Ilmaneitsi sõrmus |
|
|
3 |
Kena ööde küünlakene,
|
|
|
4 |
Valgussilmil taevavahti!
|
|
|
5 |
Laena lusti laulikulle
|
|
|
6 |
Radasida rändamaie,
|
|
|
7 |
Salateida sammumaie,
|
|
|
8 |
Kussa Kalev enne käinud,
|
|
|
9 |
Poega enne ju puhanud,
|
|
|
10 |
Sõpradega seltsitelles
|
|
|
11 |
Mõnda tempu toimetanud,
|
|
|
12 |
Imelista ilmutanud!
|
|
|
13 |
Siravate tähte silmad
|
|
|
14 |
Tunnistanud nende teida,
|
|
|
15 |
Kaugel maadel käikisida;
|
|
|
16 |
Näinud, mis seal nalja tehti
|
|
|
17 |
Viru kuuskede vilulla,
|
|
|
18 |
Harju haabade vahella,
|
|
|
19 |
Lääne lepiku keskella;
|
|
|
20 |
Näinud meeste naljatusi,
|
|
|
21 |
Viie viletsuse vaeva,
|
|
|
22 |
Kuue kiusatuse kütke,
|
|
|
23 |
Seitsme sammude sideme
|
|
|
24 |
Kogemata kinnitusta,
|
|
|
25 |
Kuhu mehed kukkusivad,
|
|
|
26 |
Lustipidul langesivad.
|
|
|
27 |
Läki aga laanedesse,
|
|
|
28 |
Põõsastikku paksudesse
|
|
|
29 |
Laulusida lunastama,
|
|
|
30 |
Kuldasida koristama,
|
|
|
31 |
Hõbedasi otsimaie,
|
|
|
32 |
Vaskesida võttemaie!
|
|
|
33 |
Nii aga kuulin kuulutusi,
|
|
|
34 |
Vana jutu juurdumisi,
|
|
|
35 |
Muiste sõlmitud sõnuda,
|
|
|
36 |
Kullal kedratud kõnesid:
|
|
|
37 |
Kalevite kange poega
|
|
|
38 |
Läinud hobu ostemaie,
|
|
|
39 |
Künniruuna kauplemaie.
|
|
|
40 |
Kui ta käinud tüki teeda,
|
|
|
41 |
Tüki teeda, palju maada,
|
|
|
42 |
Laulis lindu lepikusta,
|
|
|
43 |
Tarka lindu tammikusta,
|
|
|
44 |
Kägu kuldakuusikusta:
|
|
|
45 |
“Hobu hirnub Hiiumaalta,
|
|
|
46 |
Sälgu karjub suurest soosta,
|
|
|
47 |
Varssa karjub kauge’elta:
|
|
|
48 |
Hobu hirnub ostajada,
|
|
|
49 |
Sälgu karjub sadulada,
|
|
|
50 |
Varssa valgeid valjaida.” –
|
|
|
51 |
“Tänu teile, linnud targad,
|
|
|
52 |
Tänu teedejuhtidelle!”
|
|
|
53 |
Pajatab Kalevipoega,
|
|
|
54 |
Tõstab jalga teise teele
|
|
|
55 |
Kiirel käigil sammumaie.
|
|
|
56 |
Viis oli Virus viibimisi,
|
|
|
57 |
Harjus ajaviitemisi,
|
|
|
58 |
Järvas tühje talitusi,
|
|
|
59 |
Kust ei saanud kaugemalle.
|
|
|
60 |
Pahareti poegadelle
|
|
|
61 |
Tõusnud tuulesta tülisid,
|
|
|
62 |
Tühjast rahurikkumisi;
|
|
|
63 |
Järveke, kus enne eland,
|
|
|
64 |
Kaksipäini muidu käinud,
|
|
|
65 |
Läinud kitsaks kadeduses,
|
|
|
66 |
Väikseks vihasuse vaenus.
|
|
|
67 |
Poistel enam polnud püsi,
|
|
|
68 |
Mehikestel enam mahti,
|
|
|
69 |
Pidid perest põgenema
|
|
|
70 |
Uuta aset otsimaie.
|
|
|
71 |
Kui nad kaugel kõndisivad,
|
|
|
72 |
Tuuliskäigil tallasivad:
|
|
|
73 |
Kas ei kuskilt leiaks kodu,
|
|
|
74 |
Paremada asupaika,
|
|
|
75 |
Kuhu rada kinnitada,
|
|
|
76 |
Vahet võiksid valmistada, –
|
|
|
77 |
Sealap leidsid õnne soovil
|
|
|
78 |
Suures K i k e r p ä r a soossa
|
|
|
79 |
Kogemata kohakese,
|
|
|
80 |
Kuhu koer ei korjaks kodu,
|
|
|
81 |
Penipoeg ei pesapaika.
|
|
|
82 |
Pahareti poegadelle
|
|
|
83 |
Paistis paika meelepärast;
|
|
|
84 |
Siiski tõusis segadusi:
|
|
|
85 |
Kumb neist pärisperemeheks
|
|
|
86 |
Soole pidi säetama?
|
|
|
87 |
Meel oli meestella mõlemal
|
|
|
88 |
Saada soole sundijaksi.
|
|
|
89 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
90 |
Juhtus kogemata käigil
|
|
|
91 |
Seltsis armsa sõpradega
|
|
|
92 |
Kikerpära piiridelle,
|
|
|
93 |
Kus neil hambakiskumine
|
|
|
94 |
Kannud kirge katukselle,
|
|
|
95 |
Lõket laele laiemalle.
|
|
|
96 |
Pahareti poisikesed
|
|
|
97 |
Kiskusivad karvupidi
|
|
|
98 |
Tuisatelles tutikesi.
|
|
|
99 |
Kui nad Kalevida kaugelt
|
|
|
100 |
Tulles juba tunnistanud,
|
|
|
101 |
Vaigistati vaenuviha.
|
|
|
102 |
Mehed hüüdsid ühel huulel:
|
|
|
103 |
“Kallis Kalevite poega,
|
|
|
104 |
Sammu, sõber, siiapoole,
|
|
|
105 |
Meile õigust mõistemaie,
|
|
|
106 |
Riiukära kustutama!”
|
|
|
107 |
Kalevite kange poega
|
|
|
108 |
Mõistis kohe, kostis vastu:
|
|
|
109 |
“Tunnistage tüli tõusu,
|
|
|
110 |
Riidlemise rajamista!
|
|
|
111 |
Tuisku tõuseb tuule seesta,
|
|
|
112 |
Pilvest vihmapisaraida,
|
|
|
113 |
Vihastusest vaidlemine,
|
|
|
114 |
Kiusamisest kohtukäiki;
|
|
|
115 |
Sellepärast seletage
|
|
|
116 |
Pikemalta tüli põhja!”
|
|
|
117 |
Pahareti vanem poega
|
|
|
118 |
Seadis sõnad sõudevalle:
|
|
|
119 |
“Soosta sündis segadusi,
|
|
|
120 |
Rabast meile riidlemisi,
|
|
|
121 |
Kes meist kahest leidnud koha,
|
|
|
122 |
Kes saab soole sundijaksi.
|
|
|
123 |
Kodunt kõrvu kõndisime,
|
|
|
124 |
Teeda ühes tallasime,
|
|
|
125 |
Siia seltsis sammusime,
|
|
|
126 |
Siiski mina ligem serva,
|
|
|
127 |
Välispoolel kõndis veli:
|
|
|
128 |
Sellepärast näitab selge,
|
|
|
129 |
Et on kohta minu päralt.”
|
|
|
130 |
Kalevite poega kostis:
|
|
|
131 |
“Pööraspeaga poisikesed,
|
|
|
132 |
Meelest tölbid mehikesed!
|
|
|
133 |
Kodunt ühes kõndisite,
|
|
|
134 |
Soole ühes sammusite,
|
|
|
135 |
Raba ääres rändasite,
|
|
|
136 |
Kus veel kummalgi ei kodu,
|
|
|
137 |
Päris pesimisepaika:
|
|
|
138 |
Soo on alles sundijata,
|
|
|
139 |
Paik veel ilma peremeheta.
|
|
|
140 |
Kõlbamata tühja koha,
|
|
|
141 |
Kust ei inimestel kasu
|
|
|
142 |
Ega tulu elajatel –
|
|
|
143 |
Tahan teile tulevaksi
|
|
|
144 |
Varjuurkaks volitada,
|
|
|
145 |
Kodupaigaks kinkineda,
|
|
|
146 |
Kuhu kiskja kutsikate
|
|
|
147 |
Pakku võite põgeneda;
|
|
|
148 |
Suuerm pool saab suuremalle,
|
|
|
149 |
Väiksem jälle vähemalle.”
|
|
|
150 |
Pahareti poisikesed
|
|
|
151 |
Kalevipoega paluma:
|
|
|
152 |
“Võta sooda, vennikene,
|
|
|
153 |
Raba ise rajatada,
|
|
|
154 |
Kahte jakku jaotada,
|
|
|
155 |
Kust ei uuta kohtukäiki
|
|
|
156 |
Ega tülitsemist tõuseks!
|
|
|
157 |
Ahnus võiks ehk aegamööda
|
|
|
158 |
Piirijooni pikendelles
|
|
|
159 |
Vaod viia võõritie,
|
|
|
160 |
Kui ei kive kinnituseks
|
|
|
161 |
Servadelle üles seata,
|
|
|
162 |
Nööril iga nurga peale.”
|
|
|
163 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
164 |
Seadis sõnad sõudevalle:
|
|
|
165 |
“Kes see küla kohtukäiki
|
|
|
166 |
Korra läinud kohendama,
|
|
|
167 |
Peab ka lugu lõpetama,
|
|
|
168 |
Asja selgeks ajamaie.
|
|
|
169 |
Armas Alevite poega,
|
|
|
170 |
Nõuta mõõdunöörisida,
|
|
|
171 |
Piiramise paelukesi,
|
|
|
172 |
Mõõda raba nööri mööda
|
|
|
173 |
Keskelt kahteje jaguje,
|
|
|
174 |
Vea siis vagu vahepeale,
|
|
|
175 |
Pika peenra piirde’eksi,
|
|
|
176 |
Pane kivid raja peale,
|
|
|
177 |
Vaiad serva seisemaie,
|
|
|
178 |
Siis ei tõuse segadusi
|
|
|
179 |
Ega vihavaidlemisi!”
|
|
|
180 |
Alevite armas poega
|
|
|
181 |
Tõttas tööda toimetama,
|
|
|
182 |
Kalevite poja käsku
|
|
|
183 |
Sõbra seltsis seadimaie.
|
|
|
184 |
Kalevite kange poega
|
|
|
185 |
Tallas ise teise teele
|
|
|
186 |
Tarbelikku talitama,
|
|
|
187 |
Suuri töida sünnitama.
|
|
|
188 |
Alevite armas poega
|
|
|
189 |
Sõbra seltsis asja seades
|
|
|
190 |
Arvas mõõdu alustuseks
|
|
|
191 |
Jõekaldal võtta koha,
|
|
|
192 |
M u s t a p a l l i l mõõdupaiga,
|
|
|
193 |
Kuhu vaiad kinnitada,
|
|
|
194 |
Piiriotsa tahtis panna.
|
|
|
195 |
Vana vaenuvaimukene,
|
|
|
196 |
Kes ei raatsi ristilapsi
|
|
|
197 |
Kuskil jätta kiusamata,
|
|
|
198 |
Valmis juba võrgutamas,
|
|
|
199 |
Vete pinnalt pistis peada,
|
|
|
200 |
Lainte alta luuril silma
|
|
|
201 |
Kavalasti küsimaie,
|
|
|
202 |
Pilkes otsust pärimaie:
|
|
|
203 |
“Mida tööda, mehikesed,
|
|
|
204 |
Salalikult sünnitate,
|
|
|
205 |
Kiirelikult kohendate?
|
|
|
206 |
Kas teil aega aina kasin?
|
|
|
207 |
Püsitum kui linnupüüdjal,
|
|
|
208 |
Kellel saaki kogemata
|
|
|
209 |
Paelust metsa pääsenenud?
|
|
|
210 |
Saak ju mõttes mehel kotis,
|
|
|
211 |
Kui ta kiirest’ kannul kargas.”
|
|
|
212 |
Alevite poega mõistis
|
|
|
213 |
Pahareti pilkamista.
|
|
|
214 |
Ehk küll jänes pool ju püksis,
|
|
|
215 |
Siiski kostis kohkumata:
|
|
|
216 |
“Tahtsin jõge takistada,
|
|
|
217 |
Vetevoolu võrgutada,
|
|
|
218 |
Laineida lingutada,
|
|
|
219 |
Käigikohti kütkendada:
|
|
|
220 |
Et ei looma liikumaie,
|
|
|
221 |
Saaks ei sisse sõudemaie
|
|
|
222 |
Ega välja veeremaie.”
|
|
|
223 |
Vetevaimul vana talu,
|
|
|
224 |
Veepinna varjul pere,
|
|
|
225 |
Salapeidus sängikene
|
|
|
226 |
Harjumise viisil armas,
|
|
|
227 |
Tuttav-teega väga tulus;
|
|
|
228 |
Sellepärast sulasuuga,
|
|
|
229 |
Mesikeelil meelitelles
|
|
|
230 |
Alevipoega paluma:
|
|
|
231 |
“Jäta jõgi paelumata,
|
|
|
232 |
Vetevoolu võrkumata,
|
|
|
233 |
Käigid kinni kütkemata,
|
|
|
234 |
Teekesed takistamata,
|
|
|
235 |
Sissekäigid sidumata,
|
|
|
236 |
Väljakäigid vaiamata;
|
|
|
237 |
Tahan sulle suure palga,
|
|
|
238 |
Mis sa küsid, täiel mõõdul
|
|
|
239 |
Tõrkumata kõik tasuda,
|
|
|
240 |
Vaidlemata välja maksta.”
|
|
|
241 |
Alevite poega arvas
|
|
|
242 |
Kasu kohe, kostis vastu:
|
|
|
243 |
“Mis sa mulle, mehikene,
|
|
|
244 |
Lubad lepituse palgaks,
|
|
|
245 |
Kui me kaupa kinnitelles
|
|
|
246 |
Sõbralikult sobitame?”
|
|
|
247 |
Kaval vetevaimu vastas:
|
|
|
248 |
“Mis ma sulle palgaks paiskan,
|
|
|
249 |
Lepituse hinnaks luban,
|
|
|
250 |
Pead sa ise ilmutama!”
|
|
|
251 |
Alevipoega pajatas:
|
|
|
252 |
“Kui sa kannad kamaluga
|
|
|
253 |
Vana kaabupesa võrra
|
|
|
254 |
Taalreid kokku kuhjanisti,
|
|
|
255 |
Siisap jätan sidumata,
|
|
|
256 |
Käigikohad kütkemata.”
|
|
|
257 |
Vetevaimu vastanekse:
|
|
|
258 |
“Homme varahommikulla
|
|
|
259 |
Tõotan tuua taalerida,
|
|
|
260 |
Raha kaaburummu täie.”
|
|
|
261 |
Alevite poega kostis:
|
|
|
262 |
“Sarvist härga seotakse,
|
|
|
263 |
Sõnast meesta sõlmitakse.
|
|
|
264 |
Vea sa mulle sõna võlga
|
|
|
265 |
Tõotuse täitemiseks, –
|
|
|
266 |
Muidu tõuseb meile tüli,
|
|
|
267 |
Tuleb kitsik jälle kätte!”
|
|
|
268 |
Vetevaimu vajus alla,
|
|
|
269 |
Puges peitu jõepõhja.
|
|
|
270 |
Kalevite sugulane,
|
|
|
271 |
Kaval Alevite poega,
|
|
|
272 |
Uuris öösel urkakese
|
|
|
273 |
Sõbra abil muru alla
|
|
|
274 |
Ligi sülla sügavuse,
|
|
|
275 |
Põhjast laia, pealta kitsa,
|
|
|
276 |
Kaaburummu kohaseksi;
|
|
|
277 |
Seadis kaabu kaane kombel
|
|
|
278 |
Mulgu kohta muru peale,
|
|
|
279 |
Lõikas kübaralle põhja
|
|
|
280 |
Salaaugu servitie,
|
|
|
281 |
Kust kõik sisse kantud koorem
|
|
|
282 |
Kaevandikku kukkus alla.
|
|
|
283 |
Purask kandis teisel päeval
|
|
|
284 |
Koidu piirdel juba koorma
|
|
|
285 |
Rootsi vanu rublasida,
|
|
|
286 |
Mis ei kaabu põhjakesta
|
|
|
287 |
Mitte jõudnud kinni katta;
|
|
|
288 |
Poiss tõi teise hõlmatäie,
|
|
|
289 |
Kandis koorma kolmandama,
|
|
|
290 |
Kandis neljandama koorma,
|
|
|
291 |
Viis veel vara viiet korda,
|
|
|
292 |
Kulda lisaks kuuet korda,
|
|
|
293 |
Kust ei küllust kübaralle
|
|
|
294 |
Siiski saanud sigineda.
|
|
|
295 |
Vara kippus vähenema,
|
|
|
296 |
Rikkus mehel lõppemaie.
|
|
|
297 |
Küll ta kaapis rahakirstud,
|
|
|
298 |
Pühkis puhtaks põhjast saadik,
|
|
|
299 |
Koristeli kukrukesed,
|
|
|
300 |
Sõna tasuks taskusopid.
|
|
|
301 |
Töö ja vaev läks siiski tühja,
|
|
|
302 |
Nõutamine üsna nurja:
|
|
|
303 |
Kübar seisis kerkimata
|
|
|
304 |
Ega tahtnud saada täisi,
|
|
|
305 |
Kuhja peale kasvatada.
|
|
|
306 |
Vetevaimu hakkas viimaks
|
|
|
307 |
Alevipoega paluma:
|
|
|
308 |
“Lepi võlga laenu peale,
|
|
|
309 |
Kannatele, kulla venda!
|
|
|
310 |
Kui läeb suvi sügiselle,
|
|
|
311 |
Siis ma tasun võla sulle,
|
|
|
312 |
Kannan lisa kübaralle,
|
|
|
313 |
Kuni tõuseb kuhjanisti.”
|
|
|
314 |
Alevite armas poega
|
|
|
315 |
Väga kaval vastamaie:
|
|
|
316 |
“Sarvist härga seotakse,
|
|
|
317 |
Sõnast meesta sõlmitakse!
|
|
|
318 |
Tee on pikka minejalle,
|
|
|
319 |
Aega pikka ootajalle,
|
|
|
320 |
Võlga pikka võõra oma;
|
|
|
321 |
Maksa mehe lubadused,
|
|
|
322 |
Ehk ma täidan ähvardused,
|
|
|
323 |
Köidan kinni sinu käigid,
|
|
|
324 |
Võrgutan vete väravad,
|
|
|
325 |
Et ei looma liikumaie
|
|
|
326 |
Saaks, ei sisse sõudemaie
|
|
|
327 |
Ega välja veeremaie.”
|
|
|
328 |
Vennikesel vetevaimul,
|
|
|
329 |
Pahareti pojukesel,
|
|
|
330 |
Paremat ei olnud pidu,
|
|
|
331 |
Kui et koju kõndinekse
|
|
|
332 |
Emalt abi otsimaie,
|
|
|
333 |
Lisadusta laenamaie.
|
|
|
334 |
Salamõtteid sünnitelles
|
|
|
335 |
Hakkas petis pajatama:
|
|
|
336 |
“Armas Alevite poega!
|
|
|
337 |
Lubaduse lepituseks
|
|
|
338 |
Tahan täita tõrkumata
|
|
|
339 |
Kübara sull’ kuhjadeni,
|
|
|
340 |
Kui sa ise tuled kaasa;
|
|
|
341 |
Siis ei sigi segadusi,
|
|
|
342 |
Pikemalta kuskil pettust.”
|
|
|
343 |
Vana kaval võrgutaja
|
|
|
344 |
Püüdis Alevite poega
|
|
|
345 |
Varanduselt ära viia.
|
|
|
346 |
Aga Alevite poega
|
|
|
347 |
Mõistis mehikese mõtted,
|
|
|
348 |
Kurja vaimu kiusamise,
|
|
|
349 |
Miska teda püüdis petta;
|
|
|
350 |
Seadis sõnad sõudevalle:
|
|
|
351 |
“Sammu sina, sõbrakene,
|
|
|
352 |
Kalevite kannupoissi,
|
|
|
353 |
Võlatalu vaatamaie,
|
|
|
354 |
Tema tutvaid teretama.
|
|
|
355 |
Aita kanda rahakotti,
|
|
|
356 |
Kui on mehel raske koorem;
|
|
|
357 |
Mul ei ole mitte mahti
|
|
|
358 |
Täna käiki talitada,
|
|
|
359 |
Pean kui kalju merepõhjas,
|
|
|
360 |
Tugev tammi tuule seessa
|
|
|
361 |
Varandusta vahtimaie,
|
|
|
362 |
Hõbekogu hoidemaie.”
|
|
|
363 |
Kalevite kannupoissi
|
|
|
364 |
Tõttas käsku täitemaie.
|
|
|
365 |
Vetevaimu astus eella,
|
|
|
366 |
Alevite abimeesi
|
|
|
367 |
Kõndis taga tema kannul,
|
|
|
368 |
Tallas tundemata teeda,
|
|
|
369 |
Rändas salaradasida
|
|
|
370 |
Pimeduse piiridelle,
|
|
|
371 |
Kus ei olnud enne käinud
|
|
|
372 |
Elav’ inimese jalga,
|
|
|
373 |
Veel ei valguslaste silma
|
|
|
374 |
Neida kohti enne näinud.
|
|
|
375 |
Alevite abimehel
|
|
|
376 |
Sõelusivad püksid püüli,
|
|
|
377 |
Kui nad pikal teedekäigil
|
|
|
378 |
Sõudsid kurja koppelisse,
|
|
|
379 |
Varjuriigi vainu alla,
|
|
|
380 |
Kus ei koitu kerkimassa,
|
|
|
381 |
Ehavalgust helendamas.
|
|
|
382 |
Päeval päike seal ei paista,
|
|
|
383 |
Kuu ei öösel anna kuma,
|
|
|
384 |
Tähesilm ei näita teeda
|
|
|
385 |
Pimeduse paikadelle.
|
|
|
386 |
Aegamööda hakkas kuma
|
|
|
387 |
Valgust teele välkumaie,
|
|
|
388 |
Sest et väravate sambas
|
|
|
389 |
Tõrvapütid põlesivad.
|
|
|
390 |
Kui nad tuppa kahekesi
|
|
|
391 |
Üle läve astusivad,
|
|
|
392 |
Tulid vetevaimu vennad
|
|
|
393 |
Võõrast vastu võttemaie,
|
|
|
394 |
Palusivad pingi peale
|
|
|
395 |
Laua taha istumaie,
|
|
|
396 |
Kuldakannude keskele,
|
|
|
397 |
Hõbevaagnate vahele,
|
|
|
398 |
Mis kõik võõrale mehele
|
|
|
399 |
Talu rikkust tunnistasid,
|
|
|
400 |
Pere au avaldasid.
|
|
|
401 |
Auahnust arvatakse
|
|
|
402 |
Põrguliste päranduseks,
|
|
|
403 |
Sestap poisid söömalauda
|
|
|
404 |
Võõral’ uhkest valmistasid.
|
|
|
405 |
Kalevite kannupoissi
|
|
|
406 |
Kartus araks küpsetanud,
|
|
|
407 |
Võind ei võtta võõrusrooga
|
|
|
408 |
Mitte maitseks kausi seesta,
|
|
|
409 |
Võind ei kannust keelekastet,
|
|
|
410 |
Mõdu märga, magusada
|
|
|
411 |
Mitte suutäit suhutada,
|
|
|
412 |
Sest et tulesädemeida
|
|
|
413 |
Välkus välja vaagenaista,
|
|
|
414 |
Kerkis üles kannudesta,
|
|
|
415 |
Põrkas vastu peekerista.
|
|
|
416 |
Pahareti pojukesed
|
|
|
417 |
Hakkasivad isekeskis
|
|
|
418 |
Salajuttu sahkamaie,
|
|
|
419 |
Põrgukeelil pajatama,
|
|
|
420 |
Vinderdi ja vänderdie,
|
|
|
421 |
Laksati kui läti keeli,
|
|
|
422 |
Mis ei mõistnud võõras meesi.
|
|
|
423 |
Kalevite kannupoissi
|
|
|
424 |
Murelikult mõtlemaie,
|
|
|
425 |
Agarasti arvamaie:
|
|
|
426 |
“Kitsikus ju kipub kätte!
|
|
|
427 |
Noorepõlve nurmedelle
|
|
|
428 |
Pean ehk, poissi, närtsimaie,
|
|
|
429 |
Sõbra varanduse saagil
|
|
|
430 |
Salamahti suremaie,
|
|
|
431 |
Kus ei nutmas noored neiud,
|
|
|
432 |
Käharpead ei kaebamassa.
|
|
|
433 |
Ahne Alevite poega,
|
|
|
434 |
Kes sa sõbra kammitsasse
|
|
|
435 |
Pannud põrgu paeladesse,
|
|
|
436 |
Poolik muna palju parem
|
|
|
437 |
Kui üks tühi koorekene!”
|
|
|
438 |
Pärast pikka pajatusta,
|
|
|
439 |
Salanõude sobimista
|
|
|
440 |
Hakkasivad tulehargid,
|
|
|
441 |
Põrgulaste poisikesed
|
|
|
442 |
Naljatusel mängimaie;
|
|
|
443 |
Võtsid mängiks võõra mehe,
|
|
|
444 |
Kes kui kerge kurnikene,
|
|
|
445 |
Veerev ratas vainiulla
|
|
|
446 |
Lustil pidi lendamaie,
|
|
|
447 |
Tuulekiirul tantsimaie.
|
|
|
448 |
Põrgu pojad paiskasivad
|
|
|
449 |
Kannupoissi kihutelles
|
|
|
450 |
Ikka käesta teise kätte;
|
|
|
451 |
Mehike kui kassimärssi,
|
|
|
452 |
Tuulav takutopikene
|
|
|
453 |
Lendas seinast teise seina,
|
|
|
454 |
Nurgast teise nurga poole.
|
|
|
455 |
Alevipoja sõbrake
|
|
|
456 |
Poisikesi palumaie:
|
|
|
457 |
“Kiigutajad, kulla vennad!
|
|
|
458 |
Laske maha, ma paluksin,
|
|
|
459 |
Siia mustale murule,
|
|
|
460 |
Siia, põrgu põrmandalle;
|
|
|
461 |
Seiske, kuni mõõdan seinad,
|
|
|
462 |
Nööritelen nurgakesed,
|
|
|
463 |
Paelutan toa pikkused,
|
|
|
464 |
Lõngutan toa laiused,
|
|
|
465 |
Kust võin kodus kuulutada,
|
|
|
466 |
Sõpradelle seletada,
|
|
|
467 |
Kuis mind kõrgel keeritati,
|
|
|
468 |
Viskeilla veeretati.”
|
|
|
469 |
Kui sai mahti mehikene,
|
|
|
470 |
Puhkamista poisikene,
|
|
|
471 |
Võttis nöörid vöö vahelta,
|
|
|
472 |
Miska enne mõõtnud sooda,
|
|
|
473 |
Raba oli rajatanud,
|
|
|
474 |
Hakkas seinu mõõtemaie,
|
|
|
475 |
Nurkasida nöörimaie,
|
|
|
476 |
Mõõtis poolel pikutie,
|
|
|
477 |
Laskis teise laiutie,
|
|
|
478 |
Kolmandama kõrgutie,
|
|
|
479 |
Neljandama nurgetie,
|
|
|
480 |
Uksepiidad pikutie,
|
|
|
481 |
Ukseläve laiutie.
|
|
|
482 |
Õnnelt pääses üle ukse,
|
|
|
483 |
Pääses meesi putkamaie,
|
|
|
484 |
Tuulekiirul kihutama.
|
|
|
485 |
Mehike ei leidnud mahti
|
|
|
486 |
Üle õla ümber vaata,
|
|
|
487 |
Kandadelle silma käända,
|
|
|
488 |
Enne kui laia ilmale
|
|
|
489 |
Pääses päeva paiste’elle,
|
|
|
490 |
Kuhu kurja kütkendused,
|
|
|
491 |
Põrgulaste paelutused
|
|
|
492 |
Pikemalt ei enam puutund.
|
|
|
493 |
Vahti oli väravasta,
|
|
|
494 |
Uksehoidja hüüatanud:
|
|
|
495 |
“Tahad sina teedekäiki
|
|
|
496 |
Õnnelikult lõpetada,
|
|
|
497 |
Lingupaelust pääseneda,
|
|
|
498 |
Kääna käiki hüvakäele!”
|
|
|
499 |
Siiski saand ei mehikene
|
|
|
500 |
Kiusamata minna koju.
|
|
|
501 |
Vahva meesi vallaline
|
|
|
502 |
Kui see kägu kuuse otsas,
|
|
|
503 |
Laululindu puude ladvus –
|
|
|
504 |
Väiksel viisil viletsusi,
|
|
|
505 |
Kuusi korda kütkendusi.
|
|
|
506 |
Kalevite kannupoissi
|
|
|
507 |
Põrgupiinast põgenedes
|
|
|
508 |
Leidis korra lingutusi,
|
|
|
509 |
Kui üks lita, koerakene,
|
|
|
510 |
Kaks veel kaasas kutsikaida,
|
|
|
511 |
Temal’ vastu veerenekse.
|
|
|
512 |
Lita, juudaliste ema,
|
|
|
513 |
Tuli tuiskella Torista,
|
|
|
514 |
Kus ta käinud vihtlemassa.
|
|
|
515 |
Sealap Alevite sõbral
|
|
|
516 |
Vahi sõnad väravasta
|
|
|
517 |
Tulid meelemõtte’esse:
|
|
|
518 |
Käänas kohe hüvakäele
|
|
|
519 |
Teista teeda tallamaie.
|
|
|
520 |
Lendes sõitis litakene
|
|
|
521 |
Temast mööda tuhinaga,
|
|
|
522 |
Kus ei hiuksekarvakesta
|
|
|
523 |
Mitte mehel liigutanud.
|
|
|
524 |
Sammusida sirutelles,
|
|
|
525 |
Kiiret käiki kõndidessa,
|
|
|
526 |
Jõudis Alevite sõber
|
|
|
527 |
Viimaks jõekalda äärde,
|
|
|
528 |
Kuhu Alev salakoopa
|
|
|
529 |
Sügavalle sobitanud
|
|
|
530 |
Põrgupoja pettuseksi.
|
|
|
531 |
Sügav mulku muru alla
|
|
|
532 |
Tunnisteli tehtud tempu,
|
|
|
533 |
Kaaneks katetud kübara,
|
|
|
534 |
Kuid see rikas rahakoorem
|
|
|
535 |
Metsa läinud koos mehega.
|
|
|
536 |
Kalevite kannupoissi
|
|
|
537 |
Alevi jälgi ajama,
|
|
|
538 |
Kuhu sõbrake kadunud.
|
|
|
539 |
Vetevaimu, vennikene,
|
|
|
540 |
Kihutelles tema kannul,
|
|
|
541 |
Poisikesta pilgatelles
|
|
|
542 |
Kavalasti küsimaie:
|
|
|
543 |
“Kas sul püksis põletaja,
|
|
|
544 |
Parmukene istub p...ses?
|
|
|
545 |
Miks sa meile, mehikene,
|
|
|
546 |
Kullakoorma unustanud?
|
|
|
547 |
Ma ep jõudnud ränka kotti
|
|
|
548 |
Kodunt üksi ära kanda.
|
|
|
549 |
Katsume nüüd tehtud kaupa
|
|
|
550 |
Teisipidi toimetada:
|
|
|
551 |
Kas ehk rammu katsumaie,
|
|
|
552 |
Või ehk võidu jooksemaie,
|
|
|
553 |
Kumb saab võidul kuningaksi?”
|
|
|
554 |
Vetevaimu, vennikene,
|
|
|
555 |
Omas meeles mõtlemaie:
|
|
|
556 |
Tarkus on küll nende taskus,
|
|
|
557 |
Võimus siiski minu volil.
|
|
|
558 |
Kalevite kannupoissi
|
|
|
559 |
Mõistis kohe, kostis vastu:
|
|
|
560 |
“Kui sul lusti, vennikene,
|
|
|
561 |
Läki kohta katsumaie!”
|
|
|
562 |
Koha otsimise käigil
|
|
|
563 |
Nägid mehed Närska mäge,
|
|
|
564 |
Mis neil kohe meelepärast
|
|
|
565 |
Võidumängiksi valida.
|
|
|
566 |
Enne veel kui mehed mäele
|
|
|
567 |
Sammusida sirutanud,
|
|
|
568 |
Tulivad neil vastu teelta
|
|
|
569 |
Kange Kalevite poega
|
|
|
570 |
Armsa Alevipojaga.
|
|
|
571 |
Viimane oli varjupaika
|
|
|
572 |
Vetevaimu varanduse
|
|
|
573 |
Põõsastikku pannud peitu.
|
|
|
574 |
Kalevipoeg pajatama:
|
|
|
575 |
“Vaata, kulla vennikene!
|
|
|
576 |
Kust sa selle lätikopsu
|
|
|
577 |
Saatijaksi oled saanud?
|
|
|
578 |
Kust see imekülaline
|
|
|
579 |
Sugu poolest siginenud?”
|
|
|
580 |
Alevite poega kostis:
|
|
|
581 |
“Võõras on mul võlgenikku,
|
|
|
582 |
Kellega ma tegin kaupa,
|
|
|
583 |
Kes ei täitnud kaabukesta.”
|
|
|
584 |
Kannupoissi pajatama:
|
|
|
585 |
“Võõras on mul vastasmeesi,
|
|
|
586 |
Kellega ma tegin kaupa
|
|
|
587 |
Võitlemisemängi võtta
|
|
|
588 |
Närska mäele naljapärast.”
|
|
|
589 |
Kalevite kange poega
|
|
|
590 |
Pilkamisi pajatama:
|
|
|
591 |
“Kasva veel, mu kullakene,
|
|
|
592 |
Veni, armas vennikene,
|
|
|
593 |
Sirgu, sirgu, sõbrakene,
|
|
|
594 |
Kibedama aja kohta;
|
|
|
595 |
Võim veel väga väetikene!”
|
|
|
596 |
Pajatelles aga pistis
|
|
|
597 |
Kannupoisi karmanisse,
|
|
|
598 |
Püksitasku paisumaie.
|
|
|
599 |
Siisap tõttas kiirel sammul
|
|
|
600 |
Närska mäele naljamängi
|
|
|
601 |
Võõra vastu võitlemaie.
|
|
|
602 |
Mehed võtsid esimängiks
|
|
|
603 |
Võidu kiviviskamise,
|
|
|
604 |
Kelle kivi kaugemalle
|
|
|
605 |
Lingult pidi lendamaie.
|
|
|
606 |
Vetevaimu, vennikene,
|
|
|
607 |
Pidi eesi paiskamaie
|
|
|
608 |
Lingult kivi lendamaie.
|
|
|
609 |
Kohmetanud käppadega
|
|
|
610 |
Seadis paksu sõrmedega
|
|
|
611 |
Poissi kivi poole päeva
|
|
|
612 |
Silmuksesse seisemaie.
|
|
|
613 |
Laskis lingu lennutelles
|
|
|
614 |
Kümme korda ringi käia,
|
|
|
615 |
Siis vast paiskas sõudemaie,
|
|
|
616 |
Tuulekiirul tuiskamaie.
|
|
|
617 |
Kuhu kivi kukkunekse,
|
|
|
618 |
Saadik maha sattunekse?
|
|
|
619 |
Kivi kukkus järvekalda,
|
|
|
620 |
Võrtsu järve ääre peale,
|
|
|
621 |
Kümme sammu servast kaugel.
|
|
|
622 |
Kivi võite kopikata
|
|
|
623 |
Selgest’ omil silmil näha,
|
|
|
624 |
Mis kui kehva mehikese,
|
|
|
625 |
Perepopsi saunakene.
|
|
|
626 |
Võidu linguviskamine
|
|
|
627 |
Käsilla nüüd Kalevilla,
|
|
|
628 |
Kel ei olnud tõstekangi,
|
|
|
629 |
Vinnapoomi mitte vaja;
|
|
|
630 |
Kümne sõrme kohendusel
|
|
|
631 |
Talitas ta väikest tööda,
|
|
|
632 |
Seadis kivi silmukselle
|
|
|
633 |
Parajasti paiga peale.
|
|
|
634 |
Kihuteli kange käega
|
|
|
635 |
Lingult kivi lendamaie,
|
|
|
636 |
Tuulekiirul tuiskamaie.
|
|
|
637 |
Tuules tõusis tuhinada,
|
|
|
638 |
Kõrgel kuuldi kohinada –
|
|
|
639 |
Kivi lendas kauge’elle
|
|
|
640 |
Tuisates kui tuulispaska,
|
|
|
641 |
Merelainte möllusena,
|
|
|
642 |
Lendas Peipsi ligidalle,
|
|
|
643 |
Kukkus ligi järvekalda.
|
|
|
644 |
Kes see Peipsi rannas käinud,
|
|
|
645 |
Küll see näinud võidukivi.
|
|
|
646 |
Vetevaimu, vennikene,
|
|
|
647 |
Palus mängi pikendada,
|
|
|
648 |
Teisel tükil toimetada.
|
|
|
649 |
Kalevipoeg kostis vastu:
|
|
|
650 |
“Minupärast, mehikene!
|
|
|
651 |
Võitlemista ei ma vihka,
|
|
|
652 |
Kiustemängi iial karda;
|
|
|
653 |
Võitlemine toetab võimu,
|
|
|
654 |
Mängil kosub mehe rammu.
|
|
|
655 |
Võtkem kätte vägikaigas,
|
|
|
656 |
Kumb meist kumba kangutelles
|
|
|
657 |
Kõrgemalle kergiteleb.”
|
|
|
658 |
Mehed istusid murule,
|
|
|
659 |
Jalga toeksi vastu jalga.
|
|
|
660 |
Vetevaimu tugev vemmal
|
|
|
661 |
Võeti kätte vägikaikaks.
|
|
|
662 |
Vetevaimu venitelles
|
|
|
663 |
Käsi tahtis katkendada,
|
|
|
664 |
Pihasooni kista paigast:
|
|
|
665 |
Võind ei siiski vastasmeesta
|
|
|
666 |
Kalevida kergitada,
|
|
|
667 |
Paigast mitte põrutada.
|
|
|
668 |
Kalevipoeg toetas kanna
|
|
|
669 |
Valusamalt tema vastu,
|
|
|
670 |
Sõlmis kindlamasti sõrmed
|
|
|
671 |
Koogutelles kepi külge,
|
|
|
672 |
Tõmbas korra tõsiselta,
|
|
|
673 |
Viskas vetevaimukese
|
|
|
674 |
Nagu tühja takukoonla
|
|
|
675 |
Tuule tiivul tuiskamaie.
|
|
|
676 |
Pea käis korra kukerpalli,
|
|
|
677 |
Jalatallad vastu taevast,
|
|
|
678 |
Sõrmed pääsid vägipulgast,
|
|
|
679 |
Mees kui lindu lendamaie.
|
|
|
680 |
Veeres, liugles seitse versta,
|
|
|
681 |
Purjeteli penikoorma,
|
|
|
682 |
Raksas maha rägastikku,
|
|
|
683 |
Küngastiku keske’elle,
|
|
|
684 |
Kus ei võinud kuuel päeval,
|
|
|
685 |
Seitsmel silmi seletada,
|
|
|
686 |
Kaheksamal kaela kanda,
|
|
|
687 |
Liikmeida liigutada,
|
|
|
688 |
Põrund keha painutada.
|
|
|
689 |
Kalevite kange poega
|
|
|
690 |
Naljatusta naeremaie,
|
|
|
691 |
Alev hambaid irvitama,
|
|
|
692 |
Poissi taskus pilkamaie
|
|
|
693 |
Vetevaimu viletsusta.
|
|
|
694 |
Kangemeeste naerukära
|
|
|
695 |
Käis kui Kõue kärgatused
|
|
|
696 |
Läbi laia lagediku,
|
|
|
697 |
Paksu metsa põõsastiku,
|
|
|
698 |
Maapinda müdistades,
|
|
|
699 |
Künkaida kõigutelles.
|
|
|
700 |
Alevite armas poega
|
|
|
701 |
Pettelugu pajatama,
|
|
|
702 |
Kuidas lõhkend kübaraga
|
|
|
703 |
Mustapallil mehikesta
|
|
|
704 |
Tugevasti oli tüssand,
|
|
|
705 |
Vetevaimu vara võtnud.
|
|
|
706 |
Alevipoja avaldus:
|
|
|
707 |
“Sarvist härga seotakse,
|
|
|
708 |
Sõnast meesta sõlmitakse!”
|
|
|
709 |
Pani Kalevite poega
|
|
|
710 |
Kuuldes kohe kohkumaie:
|
|
|
711 |
Mõõga võlg veel maksemata,
|
|
|
712 |
Sepa kätte saatemata.
|
|
|
713 |
Kalevite kange poega
|
|
|
714 |
Seadis sõnad sõudevalle:
|
|
|
715 |
“Alevipoeg, armas venda,
|
|
|
716 |
Käi sa kiiresti koduje,
|
|
|
717 |
Aja hallil alla õue,
|
|
|
718 |
Kõrvilla läbi koppeli
|
|
|
719 |
Kuulsa Kalevi peresse,
|
|
|
720 |
Vana taaleri talusse;
|
|
|
721 |
Laena rannast laevakesi,
|
|
|
722 |
Laiemaida lodjakesi,
|
|
|
723 |
Paremaida paadikesi;
|
|
|
724 |
Koorma laevad kulla alla,
|
|
|
725 |
Paadid hõbekilda kandma,
|
|
|
726 |
Lodjad vara vedamaie;
|
|
|
727 |
Palka mehi purjetama,
|
|
|
728 |
Tugevamaid tüürimaie,
|
|
|
729 |
Sõpru seltsis sõudemaie;
|
|
|
730 |
Võta moona, võta vara
|
|
|
731 |
Teedekäigi tervituseks!
|
|
|
732 |
Pärast aga pane peale:
|
|
|
733 |
Üheksa hüva hobuda,
|
|
|
734 |
Kaheksa karimärada,
|
|
|
735 |
Kaksikümmend lüpsilehma,
|
|
|
736 |
Viiskümmend paremat vasikat,
|
|
|
737 |
Sada säilitist nisuda,
|
|
|
738 |
Poolteist paati rukkiteri,
|
|
|
739 |
Tuhat vana taalerida,
|
|
|
740 |
Sada paari paaterida,
|
|
|
741 |
Kakssada kuldarahada,
|
|
|
742 |
Sületäie sõlgesida,
|
|
|
743 |
Viie neitsi kaasavara!
|
|
|
744 |
Pane lisaks paari paati
|
|
|
745 |
Veel mu vanavaraga;
|
|
|
746 |
Kanna kallis killakoorem
|
|
|
747 |
Sõudes merel Soomemaale
|
|
|
748 |
Kuulsa sepa koduje,
|
|
|
749 |
Maksa minu mõõga hinda,
|
|
|
750 |
Tasu võlga tingimata,
|
|
|
751 |
Lisa kulda pealekauba,
|
|
|
752 |
Ootushinnaks hõbedada
|
|
|
753 |
Isa lelle lepituseks!”
|
|
|
754 |
Alevite armas poega
|
|
|
755 |
Tõttas käsku täitemaie,
|
|
|
756 |
Ruttas kiirest’ kõndimaie,
|
|
|
757 |
Harju poole ajamaie.
|
|
|
758 |
Kalevite kange poega
|
|
|
759 |
Istus maha muru peale
|
|
|
760 |
Põõsa varju puhkamaie,
|
|
|
761 |
Meeles lugu mõtlemaie,
|
|
|
762 |
Asju läbi arvamaie,
|
|
|
763 |
Viimseid sõnumeid Virusta,
|
|
|
764 |
Kurje vaenukuulutusi.
|
|
|
765 |
“Kustap leian kindla koha,”
|
|
|
766 |
Pajateleb kange poega,
|
|
|
767 |
“Varjupaiga väetimaile?
|
|
|
768 |
Veereb vaenuvägesida,
|
|
|
769 |
Sõjameeste seltsisida
|
|
|
770 |
Viru laia väljadelle,
|
|
|
771 |
Järva raatmaa radadelle,
|
|
|
772 |
Siisap tarvis kindlat seina,
|
|
|
773 |
Mõnusamaid müürisida
|
|
|
774 |
Varjupaigaks vanadelle,
|
|
|
775 |
Rahuurkaks raukadelle,
|
|
|
776 |
Peidunurgaks piigadelle,
|
|
|
777 |
Kaitsetoaks käharpäile,
|
|
|
778 |
Nutukambriks nõtradelle,
|
|
|
779 |
Leinakojaks leskedelle.”
|
|
|
780 |
Kalevite kange poega
|
|
|
781 |
Mõtles aga targal meelel:
|
|
|
782 |
“Lähen laudu lunastama,
|
|
|
783 |
Hoone tarbeks ostemaie,
|
|
|
784 |
Tahan linnad tugevuseks
|
|
|
785 |
Ilusasti ehitada,
|
|
|
786 |
Ühe linna eide iluks,
|
|
|
787 |
Taadi kalmu kaunistuseks
|
|
|
788 |
Kalju peale kasvatada;
|
|
|
789 |
Teise linna Taaramäele,
|
|
|
790 |
Emajõe kalda äärde,
|
|
|
791 |
Varjuks Taara varvikulle,
|
|
|
792 |
Kolmandama Jaani kolka
|
|
|
793 |
Salasoo sügavusse,
|
|
|
794 |
Alutaha ühe linna
|
|
|
795 |
Raukadelle redupaigaks,
|
|
|
796 |
Vaestelastele varjuksi.
|
|
|
797 |
Täna ei ma lähe teele,
|
|
|
798 |
Puhkan keha paremini;
|
|
|
799 |
Homme varahommikulla
|
|
|
800 |
Tõttan teeda tallamaie
|
|
|
801 |
Peipsi järve piiridelle;
|
|
|
802 |
Seni saab Alev Soomessa
|
|
|
803 |
Mõõga võla maksemaie.”
|
|
|
804 |
Tahtis nuga võtta taskust,
|
|
|
805 |
Kui tal käsi kogemata
|
|
|
806 |
Poisikese külge puutus,
|
|
|
807 |
Kes see kui siga kotista
|
|
|
808 |
Sealt ei võinud välja saada,
|
|
|
809 |
Iseennast avitada.
|
|
|
810 |
Kalevite kange poega
|
|
|
811 |
Pilkamisel pajatama:
|
|
|
812 |
“Kas sa näed, mis kirbukene
|
|
|
813 |
Karmanis mul kutisteleb?
|
|
|
814 |
Astu välja, vennikene,
|
|
|
815 |
Tuuleõhul toibumaie,
|
|
|
816 |
Päevapaistel paisumaie,
|
|
|
817 |
Kuude valgel kosumaie!
|
|
|
818 |
Kuule, kulla kannupoissi,
|
|
|
819 |
Märka sõnu, mehikene,
|
|
|
820 |
Kui neid kasuks sulle külvan,
|
|
|
821 |
Juhatuseks ilmutelen!
|
|
|
822 |
Kuule, kotka kasvandikku:
|
|
|
823 |
Enne kui sul, äbarikul,
|
|
|
824 |
Tugevamad tiibadesse
|
|
|
825 |
Sõudvad suled sirgunevad,
|
|
|
826 |
Ära kipu lendamaie!
|
|
|
827 |
Kui sind kuri kiusamaie,
|
|
|
828 |
Vaenumees tuleb võrgutama,
|
|
|
829 |
Tulgu tugi tarkusesta,
|
|
|
830 |
Arust parem abimeesi;
|
|
|
831 |
Püüa vaenlast pilkamisel
|
|
|
832 |
Kavalasti kütkendada,
|
|
|
833 |
Kuni jõudu kasvanekse,
|
|
|
834 |
Rammu tõuseb rohkemasti!
|
|
|
835 |
Mis sa, väeti mehikene,
|
|
|
836 |
Vetevaimul vägikorral,
|
|
|
837 |
Põrgulisel vastu püsiks?”
|
|
|
838 |
Alevite sugulane
|
|
|
839 |
Mõistis kohe, vastu kostis:
|
|
|
840 |
“Mis ma, väeti mehikene,
|
|
|
841 |
Vetevaimul vägikorral,
|
|
|
842 |
Põrgulisel vastu paneks,
|
|
|
843 |
Seda oli selgel silmal
|
|
|
844 |
Alevi töö avaldanud,
|
|
|
845 |
Kui ta suvikübarada
|
|
|
846 |
Seadis katteks koopasuhu.
|
|
|
847 |
Nõnda oleksin ma, noori,
|
|
|
848 |
Võidumängi valmistanud,
|
|
|
849 |
Pilkel põrgulista petnud.”
|
|
|
850 |
Kalevite kange poega
|
|
|
851 |
Seadis sõnad sõudevalle:
|
|
|
852 |
“Veni vaksa, vennikene,
|
|
|
853 |
Kasva kaksi kõrgemaksi,
|
|
|
854 |
Paisu, poissi, paksemaksi,
|
|
|
855 |
Kosuta end kangemaksi
|
|
|
856 |
Edaspidise elule,
|
|
|
857 |
Tuleva aja tuluksi!
|
|
|
858 |
Jää sa siia teedejuhiks,
|
|
|
859 |
Kuni lähen kaugemalle,
|
|
|
860 |
Peipsi järve piiridelle
|
|
|
861 |
Tarbelikku talitama!
|
|
|
862 |
Kui siin kiireküüdilisi,
|
|
|
863 |
Sõjasõnumite sõudjaid
|
|
|
864 |
Virusta peaks veeremaie,
|
|
|
865 |
Vea neid, sõber, viibimata
|
|
|
866 |
Peipsi järve piiridelle,
|
|
|
867 |
Kuhu käiki kinnitelen,
|
|
|
868 |
Asjulla ehk viidan aega!”
|
|
|
869 |
Juttu vestes võeti õhtuks
|
|
|
870 |
Toitu keha toetuseks,
|
|
|
871 |
Keelekastet karastuseks,
|
|
|
872 |
Enne kui maha heideti,
|
|
|
873 |
Põõsa varju puhkamaie.
|
|
|
874 |
Ööde rüüdi kattis kinni,
|
|
|
875 |
Vaikuskuube vaarikuida,
|
|
|
876 |
Lukuteli linnukeeled,
|
|
|
877 |
Elavate häälitsused;
|
|
|
878 |
Siugu sitika vilulla,
|
|
|
879 |
Suveilul laulis sirtsu,
|
|
|
880 |
Sääski lennul sirisedes,
|
|
|
881 |
Rääku rukkipõllu pealta,
|
|
|
882 |
Vutti vete kallastelta,
|
|
|
883 |
Muud ei kuskil elumärki,
|
|
|
884 |
Kaugel kuskil kuulutajaid,
|
|
|
885 |
Hõbenokal häälitsejaid.
|
|
|
886 |
Taevast vaatasivad tähed,
|
|
|
887 |
Paistis kuu palgekene
|
|
|
888 |
Vaikselt puhkajate peale.
|
|
|
889 |
Unenägu kudus kuube
|
|
|
890 |
Suikujate silma ette.
|
|
|
891 |
Ilmaneitsike ilusa,
|
|
|
892 |
Kõue tütar käharpeaga,
|
|
|
893 |
Sinisirje linnukene,
|
|
|
894 |
Lendas palju, liugles palju,
|
|
|
895 |
Lendas laia laane sisse,
|
|
|
896 |
Kus ei enne käinud karja,
|
|
|
897 |
Käinud karja, hulkund orja;
|
|
|
898 |
Ladvul käinud linnu jalga,
|
|
|
899 |
Sambla alt salasiuke:
|
|
|
900 |
Sinna neitsi sammumaie,
|
|
|
901 |
Lustiteeda tallamaie.
|
|
|
902 |
Mis ta metsas märkinekse,
|
|
|
903 |
Mis ta teelta tähtinekse?
|
|
|
904 |
Kaev oli sügav kaevatud,
|
|
|
905 |
Urgas põhjatu uuritud.
|
|
|
906 |
Kaevule käis karjateesid,
|
|
|
907 |
Radasida rahva jälgist.
|
|
|
908 |
Ilmaneitsike ilusa,
|
|
|
909 |
Kõue tütar käharpeaga,
|
|
|
910 |
Kaevust võtma keelekastet,
|
|
|
911 |
Kuldakoogul koogitsema,
|
|
|
912 |
Hõbepangel püüdemaie.
|
|
|
913 |
Metsa poega, poisikene,
|
|
|
914 |
Kõversilma kasvandikku,
|
|
|
915 |
Nägi kena neitsikese
|
|
|
916 |
Vetta kaevust vinnamassa,
|
|
|
917 |
Tahtis tõtata abiksi.
|
|
|
918 |
Ilmaneitsike ilusa,
|
|
|
919 |
Kõue tütar käharpeaga –
|
|
|
920 |
Ehk oli poissi ehmatades
|
|
|
921 |
Kätta lasknud kallakille –
|
|
|
922 |
Kaotas sõrmukse sõrmesta.
|
|
|
923 |
Ilmaneitsike ilusa,
|
|
|
924 |
Kõue tütar käharpeaga,
|
|
|
925 |
Sinisirje linnukene,
|
|
|
926 |
Kurvalt häda kurtemaie,
|
|
|
927 |
Sõbrameesta soovimaie,
|
|
|
928 |
Abimeesta meelitama:
|
|
|
929 |
Kes see sõrmukse sügavast,
|
|
|
930 |
Kulla võtaks vete alta?
|
|
|
931 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
932 |
Kuulis neitsi kurvastusta,
|
|
|
933 |
Linnu nukra leinamista,
|
|
|
934 |
Tõttas abiks tütterelle.
|
|
|
935 |
Seadis sõnad sõudevalle:
|
|
|
936 |
“Mis sa nutad, neitsikene,
|
|
|
937 |
Mis sa kaebad, käharpeaga,
|
|
|
938 |
Leinad, kena linnukene?”
|
|
|
939 |
Ilmaneitsike ilusa
|
|
|
940 |
Mõistis kohe küsimise,
|
|
|
941 |
Laulis vastu lahke’esti:
|
|
|
942 |
“Mis ma nutan, neitsikene,
|
|
|
943 |
Mis ma kaeban, käharpeaga?
|
|
|
944 |
Vetta kaevusta vinnates
|
|
|
945 |
Kaotin sõrmukse sõrmesta,
|
|
|
946 |
Veeres, kuld, mul vete alla.”
|
|
|
947 |
Kalevite kange poega
|
|
|
948 |
Kargas kohe kaevupõhja,
|
|
|
949 |
Tõttas sõrmust otsimaie.
|
|
|
950 |
Sortsilased suurel seltsil
|
|
|
951 |
Kalevipoega kiusama:
|
|
|
952 |
“Hiir on ise hüpand lõksu,
|
|
|
953 |
Karu kammitsa kaevusse!
|
|
|
954 |
Võtke kivi, vennikesed,
|
|
|
955 |
Kukutagem kukla peale,
|
|
|
956 |
Kange mehe kaela peale!”
|
|
|
957 |
Veskikivi veeretati
|
|
|
958 |
Kiirest’ kaevuraketelle,
|
|
|
959 |
Kõrgelt kaevu kukutati,
|
|
|
960 |
Mis pidi mehe murdemaie,
|
|
|
961 |
Suure karu surmamaie.
|
|
|
962 |
Kalevite kallis poega,
|
|
|
963 |
Kui ta otsind tüki aega,
|
|
|
964 |
Kargas jälle kaevu peale.
|
|
|
965 |
Mis tal sõrmukseks sõrmessa?
|
|
|
966 |
Veskikivi veereb käessa,
|
|
|
967 |
Sõrm käib läbi silmuksesta.
|
|
|
968 |
Kalevipoeg küsimaie:
|
|
|
969 |
“Ilmaneitsike ilusa,
|
|
|
970 |
Kõue tütar käharpeaga,
|
|
|
971 |
Sinisirje linnukene,
|
|
|
972 |
Kas see sõrmus on sinulta,
|
|
|
973 |
Mis sul kaevu on kukkunud,
|
|
|
974 |
Vete alla on veerenud?
|
|
|
975 |
Muud ei leidnud ma mudasta,
|
|
|
976 |
Suuremat ei puutund sõrme.”
|
|
|
| |
|