| |
Üheteistkümnes lugu
|
|
| | Lauatoomine üle Peipsi • Mõõk varastatakse • Mõõga needmine •Väikemehe seiklus |
|
|
3 |
Hämariku palgepuna
|
|
|
4 |
Palisteli pilvesida
|
|
|
5 |
Vikelisti viiruliseks,
|
|
|
6 |
Kullakarva keeruliseks
|
|
|
7 |
Uue päeva iluduseks,
|
|
|
8 |
Kui ju Kalevite poega
|
|
|
9 |
Ärksail silmil asemelta
|
|
|
10 |
Kargas üles kõndimaie.
|
|
|
11 |
Virgal pole viibimista,
|
|
|
12 |
Kiirel kuskil kõhelusta.
|
|
|
13 |
Karastava kaste’ella
|
|
|
14 |
Sammusida sirutelles
|
|
|
15 |
Kõndis kange mehepoega –
|
|
|
16 |
Pärast võetud linnupetet –
|
|
|
17 |
Peipsi järve ranna poole;
|
|
|
18 |
Lõhkus mööda metsasida,
|
|
|
19 |
Üle laiu lagedaida,
|
|
|
20 |
Läbi paksu põõsastiku,
|
|
|
21 |
Siis veel tüki samblasooda,
|
|
|
22 |
Mõne tüki mätastikku,
|
|
|
23 |
Kuhu teed ei olnud tehtud,
|
|
|
24 |
Rada ette rajatatud.
|
|
|
25 |
Kus ta tormas laane kaudu,
|
|
|
26 |
Sinna tänav siginekse,
|
|
|
27 |
Kus ta sõtkus sooda mööda,
|
|
|
28 |
Kaevandikku kasvanekse,
|
|
|
29 |
Kus ta kõndis künkelikku,
|
|
|
30 |
Sile sammul sündinekse;
|
|
|
31 |
Künkad läksid küüruselle,
|
|
|
32 |
Madalamaks mõni mägi,
|
|
|
33 |
Kuhu kanda kauemini,
|
|
|
34 |
Varvas juhtus viibimaie.
|
|
|
35 |
Järve äärde jõude’essa
|
|
|
36 |
Viibis Kalev vaatamaie,
|
|
|
37 |
Kas ei kuskilt koormakandjaks
|
|
|
38 |
Parajada paadikesta,
|
|
|
39 |
Lotja juhtuks leidemaie.
|
|
|
40 |
Langevaile lainetelle
|
|
|
41 |
Silmi kaugel’ sirutelles
|
|
|
42 |
Polnud näha paadikesta,
|
|
|
43 |
Lotja kuskil ligemalta.
|
|
|
44 |
Kalev kääris kuuehõlmad
|
|
|
45 |
Voltidesse vöö vahele,
|
|
|
46 |
Siisap suisa sammumaie,
|
|
|
47 |
Laintest läbi lõhkumaie.
|
|
|
48 |
Vaataksid sa, vennikene,
|
|
|
49 |
Kalda äärest tema käiki,
|
|
|
50 |
Lennus kõndi lainetessa,
|
|
|
51 |
Näeks ei noorem nugissilma
|
|
|
52 |
Kogunisti teista kallast,
|
|
|
53 |
Kuhu mees võiks kuivikulle
|
|
|
54 |
Kanda jälle kinnitada,
|
|
|
55 |
Varbailt vetta valgutada.
|
|
|
56 |
Kalevite kange poega
|
|
|
57 |
Pidand ei tee pikkusesta,
|
|
|
58 |
Vesiraja ränkusesta
|
|
|
59 |
Sammudelle sidujaida;
|
|
|
60 |
Lõhkus aga lustilikult
|
|
|
61 |
Lahkel meelel laineida,
|
|
|
62 |
Tuiskas vetta tolmamaie,
|
|
|
63 |
Kõrge’elle kerkimaie,
|
|
|
64 |
Valges vahus vihisema.
|
|
|
65 |
Kalad põhjas kohkusivad,
|
|
|
66 |
Vähid urkas vabisesid,
|
|
|
67 |
Lagled läksid lainte alla,
|
|
|
68 |
Pardid pakku pilliroogu
|
|
|
69 |
Mehesammu müdinalla.
|
|
|
70 |
Kes see oleks kogemata
|
|
|
71 |
Sellel päeval juhtund sinna,
|
|
|
72 |
See küll oleks omil silmil
|
|
|
73 |
Võinud näha võõrikuida
|
|
|
74 |
Salaasju sündimassa,
|
|
|
75 |
Imelikku ilmumassa.
|
|
|
76 |
Paksu võsandiku varjul
|
|
|
77 |
Seisis peidus sortsilane,
|
|
|
78 |
Peipsi ranna parem tarka.
|
|
|
79 |
Mehike kui metsaline
|
|
|
80 |
Karvu kasvand üle keha,
|
|
|
81 |
Orikana harjaline
|
|
|
82 |
Kui üks kahejalgne karu.
|
|
|
83 |
Seasõõrik pilusilmad
|
|
|
84 |
Seisid rähmasidemessa,
|
|
|
85 |
Käias ilakammitsassa;
|
|
|
86 |
Laia suu soppidesta
|
|
|
87 |
Valge ila vahuteli
|
|
|
88 |
Kui sel kuldil kihvadesta;
|
|
|
89 |
Kassivärki kärssas koonu
|
|
|
90 |
Küllalt näitas kadedusta.
|
|
|
91 |
Kahejalgne karvaline,
|
|
|
92 |
Mehekomblik metsaline,
|
|
|
93 |
Sugult soolasortsilane,
|
|
|
94 |
Tükati ka tuuletarka,
|
|
|
95 |
Mõnes tükis manatarka,
|
|
|
96 |
Laulusõna lobiseja,
|
|
|
97 |
Abisõna arutaja,
|
|
|
98 |
Tuulevile tuuseldaja,
|
|
|
99 |
Oskas nõia-arpu lüüa,
|
|
|
100 |
Sõelukesta seadaneda,
|
|
|
101 |
Varga kuju võtme abil
|
|
|
102 |
Viinaklaasi valmistada,
|
|
|
103 |
Vihtlemisel viha võtta,
|
|
|
104 |
Paha panna teise peale,
|
|
|
105 |
Vihkamista viletsalle,
|
|
|
106 |
Viirastusi vähendada,
|
|
|
107 |
Tondi teeda takistada;
|
|
|
108 |
Oskas arvu arstimisi,
|
|
|
109 |
Tuulest tervist talitada,
|
|
|
110 |
Nikastusi nõrgendada,
|
|
|
111 |
Tõukamisi tasutella,
|
|
|
112 |
Asemelta läinud liiget
|
|
|
113 |
Punalõngal paigutada,
|
|
|
114 |
Muhutõbe muisutada,
|
|
|
115 |
Kõhuvoolmeid näpistada.
|
|
|
116 |
Oskas verepide-sõnu,
|
|
|
117 |
Teadis tule takistusi,
|
|
|
118 |
Valusõnu ussi vastu,
|
|
|
119 |
Sammaspoole salasõnu,
|
|
|
120 |
Maast saand viga magajalle
|
|
|
121 |
Hõbevalgel õiendada,
|
|
|
122 |
Kõhetuma kinniskasvu
|
|
|
123 |
Koerasöögil kohendada,
|
|
|
124 |
Väeteid lapsi vaigistada,
|
|
|
125 |
Vihtlemisel nuttu võtta;
|
|
|
126 |
Oskas rabandusesõnu,
|
|
|
127 |
Vahvaid elitingi vastu,
|
|
|
128 |
Teisi veel ehk tosinalla
|
|
|
129 |
Hambavalu võttemiseks,
|
|
|
130 |
Hallitõve arstimiseks,
|
|
|
131 |
Teha soolatopsikesi,
|
|
|
132 |
Valmistada nõiavihku,
|
|
|
133 |
Kaitsekeppi kerjuselle,
|
|
|
134 |
Küllusnooli küttidelle,
|
|
|
135 |
Õnneõnge kalamehel’,
|
|
|
136 |
Nurjavõtjat noorikulle;
|
|
|
137 |
Oskas vana Tühja teeda
|
|
|
138 |
Sambla alta seletada,
|
|
|
139 |
Varanduse vedajaida
|
|
|
140 |
Ristiteedel elustada,
|
|
|
141 |
Tule tähel rahaauku
|
|
|
142 |
Ööde varjul õnneks saada.
|
|
|
143 |
Täna mees ei teinud tulu,
|
|
|
144 |
Kui ta kaldal kükakili
|
|
|
145 |
Tuulesõnu tugevasti
|
|
|
146 |
Puhus Peipsi järve peale
|
|
|
147 |
Lainetelle lennutuseks,
|
|
|
148 |
Kaleville kiusatuseks.
|
|
|
149 |
Vesi kerkis veerlemaie,
|
|
|
150 |
Lained kõrgel’ lendamaie.
|
|
|
151 |
Kaugelt paistab kalda’asse
|
|
|
152 |
Petteline pildikene,
|
|
|
153 |
Mis kui mehe maalikene,
|
|
|
154 |
Kehakomblik kujukene
|
|
|
155 |
Pool veel lainte peitusella,
|
|
|
156 |
Vetevoli vangistuses;
|
|
|
157 |
Kerkib korra kõrgemalle,
|
|
|
158 |
Langeb jälle lainetesse.
|
|
|
159 |
Ehk küll kümme versta kaugel
|
|
|
160 |
Rändaja veel rannasta,
|
|
|
161 |
Kujukene kõikunekse,
|
|
|
162 |
Siiski paistab selgelt silma
|
|
|
163 |
Meie mehe määraline
|
|
|
164 |
Lainte pinnalt läikimassa.
|
|
|
165 |
Koorem raske piinab pihta,
|
|
|
166 |
Käänab selga küürutama,
|
|
|
167 |
Siiski tõttab kiirel sammul
|
|
|
168 |
Koormakandja kalda poole,
|
|
|
169 |
Kasvab ikka kõrgemaksi,
|
|
|
170 |
Tõuseb ikka tähtsamaksi.
|
|
|
171 |
Sortsi poja puhumine
|
|
|
172 |
Puistab lained pilla-palla
|
|
|
173 |
Vetekiigel veerlemaie,
|
|
|
174 |
Kus nad kõrgel kerkisivad,
|
|
|
175 |
Vahtus mehe reite vastu.
|
|
|
176 |
Naerdes lainekeste nalja,
|
|
|
177 |
Möllamise mängikesta
|
|
|
178 |
Hüüab Kalevite poega:
|
|
|
179 |
“Oi, oi! vaata oidukesta!
|
|
|
180 |
Kipub kastma kellukesta!
|
|
|
181 |
Toho, toho, p..selompi!
|
|
|
182 |
Tahad tõusta mehe tilli?”
|
|
|
183 |
Veel ei olnud tundi viibind,
|
|
|
184 |
Kõndis juba koormakandja
|
|
|
185 |
Kalevipoeg kuivikulle.
|
|
|
186 |
Ei küll meie päevil hobu
|
|
|
187 |
Ega parem härjapaari
|
|
|
188 |
Koormat jõuaks kergitada,
|
|
|
189 |
Mis seal kandis kange meesi.
|
|
|
190 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
191 |
Toonud Pihkvast turjatäie
|
|
|
192 |
Lunastatud linnalaudu,
|
|
|
193 |
Kust saab tuge kurbadelle,
|
|
|
194 |
Varju vanaraukadelle,
|
|
|
195 |
Nutunurka neidudelle,
|
|
|
196 |
Leinapaika leskedelle,
|
|
|
197 |
Tõuseb tulu teistelegi.
|
|
|
198 |
Lauakoorem polnud suuri
|
|
|
199 |
Ega olnud väga väike,
|
|
|
200 |
Paras mehe pihaline:
|
|
|
201 |
Tosinate arvult täitis
|
|
|
202 |
Kaksikümmend mehe koormat,
|
|
|
203 |
Paar veel lisaks peale pandud;
|
|
|
204 |
Polnud lauad paksusella
|
|
|
205 |
Kuskil üle kolme tolli
|
|
|
206 |
Ega läinud laiuselta
|
|
|
207 |
Kuskil üle kahe jala,
|
|
|
208 |
Ega olnud pikkuselta
|
|
|
209 |
Kuskil üle kümne sülla.
|
|
|
210 |
See’p see Kalevite seljas
|
|
|
211 |
Kantud lauakoormakene,
|
|
|
212 |
Mis seal meesi muru peale
|
|
|
213 |
Ladus virna lagedalle.
|
|
|
214 |
Võttis siis mõõga vöölta,
|
|
|
215 |
Tõmbas välja tupe seesta,
|
|
|
216 |
Tahtis lainte tõstijalle,
|
|
|
217 |
Vete pillipuhujalle
|
|
|
218 |
Tööpalka tasudella.
|
|
|
219 |
Aga virgad varbakesed,
|
|
|
220 |
Kerged jalakannakesed
|
|
|
221 |
Viinud sortsi, vennikese,
|
|
|
222 |
Pimedama metsa paksu
|
|
|
223 |
Paguurgast otsimaie.
|
|
|
224 |
Kalevite kanget poega
|
|
|
225 |
Vesirada väsitanud,
|
|
|
226 |
Lauad pihta pigistanud,
|
|
|
227 |
Sellepärast jättis sortsi,
|
|
|
228 |
Kelmikese kiusamata,
|
|
|
229 |
Hakkas laia lagedalle
|
|
|
230 |
Öömaja asutelles
|
|
|
231 |
Sängikesta seademaie;
|
|
|
232 |
Võttis järvekalda veerest
|
|
|
233 |
Hõlmatäie sõmeraida,
|
|
|
234 |
Kuiva liiva liivikulta,
|
|
|
235 |
Kandis tüki kaugemalle,
|
|
|
236 |
Laotas maha lagedalle:
|
|
|
237 |
Sest sai kuiva küljeaset,
|
|
|
238 |
Sängi väsind suikujalle.
|
|
|
239 |
Kalevite kallis poega,
|
|
|
240 |
Kui oli võtnud toitu kotist,
|
|
|
241 |
Märga lähkrist maitsenud
|
|
|
242 |
Tülpind keha toetuseks,
|
|
|
243 |
Päästis tupe paelusta,
|
|
|
244 |
Võttis mõõga vöölta,
|
|
|
245 |
Pani pahemalle poole
|
|
|
246 |
Sängi kõrva seisemaie,
|
|
|
247 |
Et kui häda, äpardusta
|
|
|
248 |
Kuskilt tuleks kogemata,
|
|
|
249 |
Sõbralikku sõjariista
|
|
|
250 |
Kohe satuks käe alla.
|
|
|
251 |
Sirutas siis liivasängi
|
|
|
252 |
Väsimusta vähendama,
|
|
|
253 |
Piinat’ pihta painutama,
|
|
|
254 |
Pööras pea õhtu poole,
|
|
|
255 |
Jalad vastu hommikuda,
|
|
|
256 |
Kulmud otse vastu koitu,
|
|
|
257 |
Kustap varem koiduvalge,
|
|
|
258 |
Päikeseneiu pale
|
|
|
259 |
Noore päeva rüppe’esta
|
|
|
260 |
Kiirest’ silma kerkinekse,
|
|
|
261 |
Laugudelle langenekse;
|
|
|
262 |
Kust, kui kogemata korral
|
|
|
263 |
Väsind mees saaks viibimaie
|
|
|
264 |
Kauemini une kaissu,
|
|
|
265 |
Koitu tuleks kutsumaie,
|
|
|
266 |
Valgus meesta virgutama.
|
|
|
267 |
Parem käsi seisis sirul
|
|
|
268 |
Vartade ja lõuna vastu,
|
|
|
269 |
Kura käsi kõveriti
|
|
|
270 |
Vana põhja-Vankri vastu.
|
|
|
271 |
Väsind silmad vajusivad
|
|
|
272 |
Rutust unerakke’esse,
|
|
|
273 |
Kiirest’ uinu kammitsasse;
|
|
|
274 |
Unenäol ei olnud aega
|
|
|
275 |
Magajada mängitada
|
|
|
276 |
Valekuju valmistelles
|
|
|
277 |
Ega tõsist tähendelles.
|
|
|
278 |
Üürikese aja pärast
|
|
|
279 |
Norin juba täitis nurme
|
|
|
280 |
Maapinda põrutelles,
|
|
|
281 |
Metsasida müdistades,
|
|
|
282 |
Järve laineid kõrgendades,
|
|
|
283 |
Kui oleks Äike ähvardelles,
|
|
|
284 |
Pikseisa pilvedesta
|
|
|
285 |
Tuuleõhku tallamassa,
|
|
|
286 |
Suisa-päisa sõitemassa.
|
|
|
287 |
Peipsi sortsi peidupakus,
|
|
|
288 |
Kes end nagu vähki urkas
|
|
|
289 |
Päevavalgelt oli peitnud,
|
|
|
290 |
Kuulis kange mehe kõlast
|
|
|
291 |
Magamise märkisida;
|
|
|
292 |
Astus sammul argelisti
|
|
|
293 |
Salamahti sängi poole,
|
|
|
294 |
Kikivarbail vaatamaie,
|
|
|
295 |
Kust see kõla kostanekse.
|
|
|
296 |
Põõsa varjul võõritie
|
|
|
297 |
Silmas Kalevite sängis
|
|
|
298 |
Mõõga kõrval magajada;
|
|
|
299 |
Läks siis sammul ligemalle
|
|
|
300 |
Argelikult astudessa,
|
|
|
301 |
Kassivarbail kõndidessa:
|
|
|
302 |
Kas saaks mõõka mehe käesta
|
|
|
303 |
Vargaküüsil ära viia?
|
|
|
304 |
Mehikene lootis mõõka
|
|
|
305 |
Salamahti sängi pealta
|
|
|
306 |
Künka kõrvalta käpata.
|
|
|
307 |
Mõnus Kalevite mõõka,
|
|
|
308 |
Mehe võimu määraline,
|
|
|
309 |
See ei hoolinud sortsista;
|
|
|
310 |
Magas aga muru pealla
|
|
|
311 |
Liikumata mehe ligi,
|
|
|
312 |
Kui oleks kinni kasvanud,
|
|
|
313 |
Juuril maasse juurdunud.
|
|
|
314 |
Ega võinud varga võimu
|
|
|
315 |
Kallist mõõka kergitada,
|
|
|
316 |
Mitte tõstagi murulta.
|
|
|
317 |
Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
318 |
Kavalusi katsumaie,
|
|
|
319 |
Salakombeid sünnitama,
|
|
|
320 |
Tuuseldusi tembutama.
|
|
|
321 |
Katsus kiirest’ soola võimu,
|
|
|
322 |
Salakerkimise sõnu,
|
|
|
323 |
Tõstemise tugevusi,
|
|
|
324 |
Miska keret kergitakse,
|
|
|
325 |
Raskus ära rammestakse.
|
|
|
326 |
Kummardeli kuu poole,
|
|
|
327 |
Võimu lootes valgusesta,
|
|
|
328 |
Pööras silmad põhja poole
|
|
|
329 |
Laususõnu sigitelles,
|
|
|
330 |
Palvesõnu pobisedes.
|
|
|
331 |
Kallis mõõk ei kuulnud käsku,
|
|
|
332 |
Sõjasahk ei sortsi sõnu,
|
|
|
333 |
Magas aga muru pealla
|
|
|
334 |
Liikumata mehe ligi.
|
|
|
335 |
Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
336 |
Mana kombel mängimaie,
|
|
|
337 |
Targemaida tempusida
|
|
|
338 |
Tõstemiseks toimetama.
|
|
|
339 |
Puistas pihlapuie lehti
|
|
|
340 |
Pihutäie mõõga peale,
|
|
|
341 |
Kandis kokku kaetisrohtu,
|
|
|
342 |
Korjas nõiakoldasida,
|
|
|
343 |
Otsis kokku hooramarju,
|
|
|
344 |
Sületäie sõnajalgu,
|
|
|
345 |
Puistas kõik need mõõga peale,
|
|
|
346 |
Rohkest’ ülekäija-rohtu,
|
|
|
347 |
Ämmatussu musta tolmu
|
|
|
348 |
Puistas mõõgatera peale,
|
|
|
349 |
Tegi siis veel teisi tempe,
|
|
|
350 |
Viis veel ise võõrikuida,
|
|
|
351 |
Sosis seitse salasõna
|
|
|
352 |
Sortsikuulla sõlmitatud,
|
|
|
353 |
Küünlakuulla karastatud,
|
|
|
354 |
Kooljakuulla kokku pandud.
|
|
|
355 |
Jaaniöösi õnnelilled,
|
|
|
356 |
Võimustatud nõia vihtel,
|
|
|
357 |
Värvitud värdja verella,
|
|
|
358 |
Veristas nimeta sõrme
|
|
|
359 |
Mõõgahoidja meeleheaksi,
|
|
|
360 |
Luupainaja lepituseks,
|
|
|
361 |
Suitsuteli nõiaküüsi,
|
|
|
362 |
Neitsisärgi narmaida.
|
|
|
363 |
Mõõka hakkas märkamaie
|
|
|
364 |
Manasõna meelitusi,
|
|
|
365 |
Hakkas löest liikumaie,
|
|
|
366 |
Keskelt juba kerkimaie,
|
|
|
367 |
Kerkis vaksa, kerkis kaksi,
|
|
|
368 |
Kasvas ikka kõrgemalle,
|
|
|
369 |
Kuni puutus sortsi kaenla.
|
|
|
370 |
Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
371 |
Vargust ära vedamaie.
|
|
|
372 |
Mõõka koormas mehikesta,
|
|
|
373 |
Piinas väga pihtasida.
|
|
|
374 |
Rasket rauakesta kandes
|
|
|
375 |
Puhkis, ähkis poisikene.
|
|
|
376 |
Palav higi palgeilta
|
|
|
377 |
Kattis juba üle keha;
|
|
|
378 |
Mees ei jäta siiski mõõka.
|
|
|
379 |
“Enne peaks käsi katkema,
|
|
|
380 |
Enne elu mul lõppema,
|
|
|
381 |
Muidu ma ei jäta mõõka!”
|
|
|
382 |
Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
383 |
Kandis mõõgakuningada,
|
|
|
384 |
Soome sepa higisööjat,
|
|
|
385 |
Poegade käte piinajat,
|
|
|
386 |
Salateedel mitu sammu,
|
|
|
387 |
Puhkas vahel põõsastikus,
|
|
|
388 |
Enne kui jõudis edasi.
|
|
|
389 |
Kui ta K ä ä p a kalda pealta
|
|
|
390 |
Üle jõe hüpatelles
|
|
|
391 |
Teise kalda peale kargas,
|
|
|
392 |
Kukkus mõõka kogemata
|
|
|
393 |
Varga kaenlast vete sülle,
|
|
|
394 |
Sügavasse laintesängi,
|
|
|
395 |
Salaurka suikumaie.
|
|
|
396 |
Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
397 |
Kohe abi kutsumaie.
|
|
|
398 |
Pani sõnad lendamaie,
|
|
|
399 |
Laususõnad sõudemaie,
|
|
|
400 |
Meelitavad mängimaie,
|
|
|
401 |
Tuulesõnad tuiskamaie,
|
|
|
402 |
Veesõnad veeremaie,
|
|
|
403 |
Manasõnad meelitama,
|
|
|
404 |
Teised targad tõstemaie –
|
|
|
405 |
Kas ehk mõõka kerkinekse,
|
|
|
406 |
Laintest raske liikunekse?
|
|
|
407 |
Mõnus Kalevite mõõka,
|
|
|
408 |
Mis ei kuulnud nõia käsku
|
|
|
409 |
Ega sortsi sundimista,
|
|
|
410 |
Laintesse jäi liikumata,
|
|
|
411 |
Kääpa põhja kerkimata.
|
|
|
412 |
Kui ju hommikusta koitu
|
|
|
413 |
Taeva veeres tõusenekse,
|
|
|
414 |
Punus sortsi putkamaie,
|
|
|
415 |
Tuli püksis kihutajaks!
|
|
|
416 |
Jättis mõõga jõepõhja
|
|
|
417 |
Mudasängi magamaie,
|
|
|
418 |
Puges metsa paksustikku
|
|
|
419 |
Varjupaika püüdemaie,
|
|
|
420 |
Kus ei Kalevite kiuste
|
|
|
421 |
Vaenuviha poleks karta.
|
|
|
422 |
Koidutera kutsumisel
|
|
|
423 |
Ärkas väiksel hämarusel
|
|
|
424 |
Kallis Kalevite poega.
|
|
|
425 |
Silmi unest selgitelles
|
|
|
426 |
Katsus kohe vahva käsi
|
|
|
427 |
Sängi kõrvalt seltsimeesta,
|
|
|
428 |
Kuhu õhtul enne uinu
|
|
|
429 |
Sõjariista sängitanud,
|
|
|
430 |
Mõõga pannud magamaie.
|
|
|
431 |
Mõnus mõõk ei olnud murul,
|
|
|
432 |
Sõjasahk ei sambelilla.
|
|
|
433 |
Kalevite kallim poega
|
|
|
434 |
Võõrast lugu vaatamaie.
|
|
|
435 |
Silmi selgeks sõeludelles
|
|
|
436 |
Unekatte ummuksista,
|
|
|
437 |
Nägi kohe meesi noori,
|
|
|
438 |
Kuidas lugu siin on käinud.
|
|
|
439 |
Tunnistelles röövli teeda,
|
|
|
440 |
Sammuastmeid sambelasta,
|
|
|
441 |
Hakkas mõõka hüüdemaie,
|
|
|
442 |
Kadund sõpra kutsumaie:
|
|
|
443 |
“Kuule, mõõka, mis ma kukun,
|
|
|
444 |
Laulan leinas, linnukene!
|
|
|
445 |
Kuule venna kutsumista,
|
|
|
446 |
Sõbrakese soovimisi,
|
|
|
447 |
Mis ma õhkan metsadelle,
|
|
|
448 |
Lähetelen lagedaile,
|
|
|
449 |
Puhun paksu põõsastikku!
|
|
|
450 |
Vasta, tarka vennikene,
|
|
|
451 |
Kuku vastu küsijalle:
|
|
|
452 |
Kes sind öösel on käpanud,
|
|
|
453 |
Vargaküüsil ära viinud?
|
|
|
454 |
Uku silm on ülevalta,
|
|
|
455 |
Taaralaste taeva’asta
|
|
|
456 |
Varga sammusida vaatnud.
|
|
|
457 |
Jumalikud juhatused
|
|
|
458 |
Võivad asja õiendada.
|
|
|
459 |
Inimestel mõõga ime,
|
|
|
460 |
Tööde tarkus teademata:
|
|
|
461 |
Need ei võinud varganäpul
|
|
|
462 |
Rasket rauda ära kanda.
|
|
|
463 |
Soomes isa sugulane
|
|
|
464 |
Mõõga sala sünnitanud,
|
|
|
465 |
Raudakäpal iserammu
|
|
|
466 |
Tera sisse toimetanud,
|
|
|
467 |
Teinud seitse aastat tööda,
|
|
|
468 |
Teinud tööda, näinud vaeva
|
|
|
469 |
Kuninga mõõga kasuksi;
|
|
|
470 |
Võtnud rauda seitset värki,
|
|
|
471 |
Kardasida seitset keeret,
|
|
|
472 |
Liimind lõõtsa lõkendusel
|
|
|
473 |
Keermed kokku keradeksi, –
|
|
|
474 |
Sestap mõõka sünnitelles,
|
|
|
475 |
Vaenurauda valmistelles.
|
|
|
476 |
Laulnud seitse salalugu
|
|
|
477 |
Igal päeval enne koitu,
|
|
|
478 |
Vara enne valge’eda,
|
|
|
479 |
Karastanud seitsmel kaevul,
|
|
|
480 |
Vettind mõõka seitsme veega,
|
|
|
481 |
Seitsmel märjal mõõgatera.
|
|
|
482 |
Vars oli hõbevalge’esta,
|
|
|
483 |
Kupp oli kuldakollasesta,
|
|
|
484 |
Pannal paksusta paesta.
|
|
|
485 |
Küllap tunnen sortsi-kelmi,
|
|
|
486 |
Peipsi lainte paisutajat:
|
|
|
487 |
Vennike on mõõgavaras!
|
|
|
488 |
Soolasortsi sugulased
|
|
|
489 |
Vanast’ mulle vaenumehed,
|
|
|
490 |
Kurjad ikka kiusamassa.
|
|
|
491 |
Kui ma teda kogemata
|
|
|
492 |
Kulliküüsil kimbutelen,
|
|
|
493 |
Siisap tahan sajakordselt
|
|
|
494 |
Vaenukeha virutada.
|
|
|
495 |
Raske kaalus kallis rauda,
|
|
|
496 |
Mehe tarbeks tehtud mõõka,
|
|
|
497 |
Varga väetile võimule;
|
|
|
498 |
Kaugele ei võinud kanda
|
|
|
499 |
Sortsilane sõjasahka.
|
|
|
500 |
Kuule, mõõka, mis ma kukun,
|
|
|
501 |
Laulan leinas, linnukene!
|
|
|
502 |
Kuule venna kutsumista,
|
|
|
503 |
Sõbrakese soovimisi,
|
|
|
504 |
Mehe lahket meelitusta,
|
|
|
505 |
Mis ma õhkan metsadelle,
|
|
|
506 |
Lähetelen lagedaile,
|
|
|
507 |
Puhun paksu põõsastikku!
|
|
|
508 |
Vasta, tarka vennikene,
|
|
|
509 |
Kuku vastu küsijalle!”
|
|
|
510 |
Kalevite kange poega
|
|
|
511 |
Pööras kõrva kuulu poole,
|
|
|
512 |
Kas ehk mõõka vastu kostaks,
|
|
|
513 |
Kadund rauda kukkuneksi.
|
|
|
514 |
Vaikus aga maada varjas,
|
|
|
515 |
Kallis rahu ümberkaudu.
|
|
|
516 |
Kalevite kange poega
|
|
|
517 |
Laskis lendu teise laulu,
|
|
|
518 |
Laulis kolmandama loo
|
|
|
519 |
Meelitaval mesikeelel:
|
|
|
520 |
Kas ehk mõõka kutsumista,
|
|
|
521 |
Peremehe palumista
|
|
|
522 |
Kusagilta võtaks kuulda?
|
|
|
523 |
Mõnus mõõk ei annud märku,
|
|
|
524 |
Sõber kuskilt sõnakesta.
|
|
|
525 |
Vaikus maada varjanekse,
|
|
|
526 |
Kallis rahu ümberkaudu
|
|
|
527 |
Kattis laaned ja lagedad.
|
|
|
528 |
Kalevite kange poega
|
|
|
529 |
Oma mõõka otsimaie,
|
|
|
530 |
Tuule teesid tallamaie,
|
|
|
531 |
Käis ta kaua ümberkaudu,
|
|
|
532 |
Laskis ringi laiemalta,
|
|
|
533 |
Kõndis ikka kaugemalta
|
|
|
534 |
Sängi ümber sõõritie;
|
|
|
535 |
Rändas läbi rägastikud,
|
|
|
536 |
Piki-põiki põõsastikud,
|
|
|
537 |
Metsad läbi, mätastikud,
|
|
|
538 |
Sõudis tüki sula sooda,
|
|
|
539 |
Laulis kutselugusida
|
|
|
540 |
Meelitaval mesikeelel.
|
|
|
541 |
Mõnus mõõk ei annud märki,
|
|
|
542 |
Vaikus maada varjanekse,
|
|
|
543 |
Kallis rahu ümberkaudu
|
|
|
544 |
Kattis laaned ja lagedad.
|
|
|
545 |
Kui nüüd Kalevite poega
|
|
|
546 |
Oma mõõga otsimisel
|
|
|
547 |
Kääpa jõe kallastelle
|
|
|
548 |
Sammusida oli sõudnud:
|
|
|
549 |
Vaat! seal läikis alla vetta
|
|
|
550 |
Hiilgav mõõka ilusasti
|
|
|
551 |
Sõbranäolla naeratelles.
|
|
|
552 |
Kalevipoeg pajatama:
|
|
|
553 |
“Hoho, mõõka, hüva rauda!
|
|
|
554 |
Siin sa magad salamahti
|
|
|
555 |
Vilus vetevoodi’issa?
|
|
|
556 |
Mehe mõõka mõnusama,
|
|
|
557 |
Valusam verevalaja,
|
|
|
558 |
Isa lelle higisööja,
|
|
|
559 |
Lellepoegade piinaja!
|
|
|
560 |
Kes sind oskas kergitada,
|
|
|
561 |
Vete alla ära viia,
|
|
|
562 |
Lainte alla langutada?
|
|
|
563 |
Kes sind, mõõka, siia kandis?”
|
|
|
564 |
Mõõka mõistis mehe kutsu,
|
|
|
565 |
Laulis vastu lainetesta,
|
|
|
566 |
Pajatas kui pardikene:
|
|
|
567 |
“Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
568 |
See’p see mõõga salamahti
|
|
|
569 |
Tõstis murult tõusemaie,
|
|
|
570 |
Kanarbikust kerkimaie.
|
|
|
571 |
Sortsisõnad soovitasid,
|
|
|
572 |
Manasõnad meelitasid,
|
|
|
573 |
Tuulesõnad tõstatasid,
|
|
|
574 |
Kolla õilmed kergitasid,
|
|
|
575 |
Sõnajalg seadis alta,
|
|
|
576 |
Pihlapuu see aitas pealta,
|
|
|
577 |
Hooramari otsadelta,
|
|
|
578 |
Kaetisrohtu keske’elta,
|
|
|
579 |
Metsahumur, ämmatussu
|
|
|
580 |
Tagant ise tõukasivad –
|
|
|
581 |
Needap seitse sellikesta
|
|
|
582 |
Tegid mõõga tõusemaie.
|
|
|
583 |
Soolasortsi, sõnatarka,
|
|
|
584 |
Kannud mõõga Kääpa’alle.
|
|
|
585 |
Kui ta kaldalt kargamassa
|
|
|
586 |
Paoteele põgenedes,
|
|
|
587 |
Nägin näkineitsikesta
|
|
|
588 |
Lainte alta luurimassa,
|
|
|
589 |
Mis mind, mõõka, meeliteli
|
|
|
590 |
Vete kaissu veeremaie,
|
|
|
591 |
Lainte alla langemaie.
|
|
|
592 |
Sealap lustil libisesin,
|
|
|
593 |
Kargasingi sortsi kaenlast
|
|
|
594 |
Lipsti! alla lainetesse,
|
|
|
595 |
Sügavasse jõesängi,
|
|
|
596 |
Kus mul kuldane pesake,
|
|
|
597 |
Hõbesängi näki toassa,
|
|
|
598 |
Vetepiiga vaiba alla.”
|
|
|
599 |
Kalevite kange poega
|
|
|
600 |
Mõistis mõõka, laulis vastu:
|
|
|
601 |
“Kas siis mõõgal on mõnusam,
|
|
|
602 |
Parem pidu on peidussa,
|
|
|
603 |
Laintesängis laiseldessa
|
|
|
604 |
Näkineitsi naljatusel,
|
|
|
605 |
Ehk kas vahva mehe käessa,
|
|
|
606 |
Kange võimu keeritusel,
|
|
|
607 |
Sõjamängi möllusessa,
|
|
|
608 |
Kus, kui mõõka kütke’esta,
|
|
|
609 |
Paelust lahti päästetakse,
|
|
|
610 |
Vahvat tööda valmistakse,
|
|
|
611 |
Vaenlasi vemmeldakse,
|
|
|
612 |
Verega sind võietakse,
|
|
|
613 |
Higiga sind ihutakse?”
|
|
|
614 |
Mõõka mõistis, kostis vastu,
|
|
|
615 |
Laulis vastu lainetesta:
|
|
|
616 |
“Mõõka lesena leinassa
|
|
|
617 |
Vetevoogude vangissa.
|
|
|
618 |
Igatsedes endist ilu,
|
|
|
619 |
Neiu lusti nurmedelta,
|
|
|
620 |
Vesi laugelt veerenekse,
|
|
|
621 |
Pisar piki palge’elta.
|
|
|
622 |
Vetesängis suikudessa,
|
|
|
623 |
Laintevoodis laiseldessa
|
|
|
624 |
Näkineitsi naljatusel
|
|
|
625 |
Või ei mõõka võõrduneda
|
|
|
626 |
Endist ilu igatsedes,
|
|
|
627 |
Kus ta võimu keeritusel
|
|
|
628 |
Sõjamängi möllusella
|
|
|
629 |
Toimetanud vahvat tööda,
|
|
|
630 |
Kus, kui korra kütke’esta,
|
|
|
631 |
Pääses lahti paeluksesta,
|
|
|
632 |
Vahvat tööda valmisteli,
|
|
|
633 |
Vaenlasi viruteli,
|
|
|
634 |
Nii et varju nõtradelle,
|
|
|
635 |
Rahu tuli raukadelle! –
|
|
|
636 |
Kallis Kalevite poega,
|
|
|
637 |
Kuninglikku kange meesi!
|
|
|
638 |
Sul, kui viha süttinekse,
|
|
|
639 |
Meeletuska tõusenekse
|
|
|
640 |
Humalaviha volilla,
|
|
|
641 |
Siis ei ole sidemeida,
|
|
|
642 |
Tarka aru takistamas;
|
|
|
643 |
Kerge käsi keeritelles
|
|
|
644 |
Sunnib mõõka surmamaie,
|
|
|
645 |
Vaga verda valamaie!
|
|
|
646 |
See’p see sõjasellikesta,
|
|
|
647 |
Kallist rauda kurvasteli.
|
|
|
648 |
Mõõka leinab mehekesta,
|
|
|
649 |
Peremehe pojukesta.”
|
|
|
650 |
Kalevite poega mõistis,
|
|
|
651 |
Mõistis kohe mõõgakesta,
|
|
|
652 |
Laulis vastu lainetesse:
|
|
|
653 |
“Maga, maga, mõõgakene,
|
|
|
654 |
Rahusängis, rauakene,
|
|
|
655 |
Isa lelle higisööja,
|
|
|
656 |
Lellepoegade piinaja,
|
|
|
657 |
Kes sind sala sünnitanud,
|
|
|
658 |
Võimusõnul valmistanud!
|
|
|
659 |
Maga sa, mõõka mehe-eane,
|
|
|
660 |
Suigu vilussa sängissa
|
|
|
661 |
Näkineitsi naljatusel
|
|
|
662 |
Tulevpõlvede täheksi,
|
|
|
663 |
Mehepoegade mälestuseks!
|
|
|
664 |
Mul on jõudu ülemäära,
|
|
|
665 |
Kätel kangusta karrata,
|
|
|
666 |
Arvan ehk sinu abita
|
|
|
667 |
Vaenlasi võitaneda,
|
|
|
668 |
Kangekaelsust karistada,
|
|
|
669 |
Rahu teha raukadelle. –
|
|
|
670 |
Kuule, mõõka, kallis rauda,
|
|
|
671 |
Märka, mis ma laulan sulle:
|
|
|
672 |
Kui ehk juhtub vahvaid mehi
|
|
|
673 |
Tulev-ajal tugevaida
|
|
|
674 |
Kääpa kaldal kõndimaie,
|
|
|
675 |
Siisap, mõõka, sõbrakene,
|
|
|
676 |
Läigi vastu lainetesta!
|
|
|
677 |
Kui saab käima minu kaimu,
|
|
|
678 |
Kalevite kasvandikku,
|
|
|
679 |
Sulevite sugulane,
|
|
|
680 |
Alevite aruline:
|
|
|
681 |
Siisap, mõõka, sõbrakene,
|
|
|
682 |
Laula vastu lainetesta!
|
|
|
683 |
Kui saab käima Kääpa kaudu
|
|
|
684 |
Lausasuuga laulikuida,
|
|
|
685 |
Kuldakeelil kuulutajaid,
|
|
|
686 |
Hõbesõna sõlmijaida,
|
|
|
687 |
Vanavaskede vedajaid,
|
|
|
688 |
Siisap, mõõka, sõbrakene,
|
|
|
689 |
Kuku vastu kutsumata
|
|
|
690 |
Linnukeelil lõõritelles,
|
|
|
691 |
Öö-pika hõiskamisel,
|
|
|
692 |
Lõokese lõksutusel!
|
|
|
693 |
Tuleb korra tulevpäevil
|
|
|
694 |
Parema põlve pidudel
|
|
|
695 |
Minuvääriline meesi,
|
|
|
696 |
Siisap, mõõka, sõbrakene,
|
|
|
697 |
Tõuse laintest tuhinalla,
|
|
|
698 |
Veere ise veesta välja
|
|
|
699 |
Vapra käele vaderiksi!
|
|
|
700 |
Kui aga juhtub kõndidessa
|
|
|
701 |
Jalakanda pistma jõkke,
|
|
|
702 |
Kes sind enne i s e k a n n u d:
|
|
|
703 |
Siisap, mõõka, sõbrakene,
|
|
|
704 |
Murra jalad tal mõlemad!”
|
|
|
705 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
706 |
Kihuteli kiirel käigil
|
|
|
707 |
Peipsi järve ranna poole,
|
|
|
708 |
Võttis selga lauavirna,
|
|
|
709 |
Kaugelt toodud koormakese,
|
|
|
710 |
Rutusti siis rändamaie,
|
|
|
711 |
Koduteeda kõndimaie.
|
|
|
712 |
Tahtis teha tugipaika,
|
|
|
713 |
Varjuseina vaenu vastu,
|
|
|
714 |
Kantsikesta kohendada
|
|
|
715 |
Rahuurkaks raukadelle,
|
|
|
716 |
Nutukambriks neidudelle,
|
|
|
717 |
Leinatoaks leskedelle,
|
|
|
718 |
Kust, kui sõja kurnatused
|
|
|
719 |
Viru piiri veereksivad,
|
|
|
720 |
Nõdrad saaksid rahunurka.
|
|
|
721 |
Kui nüüd Kalev tüki teeda,
|
|
|
722 |
Tüki teeda, marga maada
|
|
|
723 |
Lendavsammul lühendanud,
|
|
|
724 |
Koorma kandemisel käinud,
|
|
|
725 |
Mis tal vastuje tulekse?
|
|
|
726 |
Mis tal käiki kinnitakse?
|
|
|
727 |
Vastu tuli kolme metsa,
|
|
|
728 |
Vastu kena vaarikuida.
|
|
|
729 |
Üks oli kulda kuusemetsa,
|
|
|
730 |
Teine laia laanemetsa,
|
|
|
731 |
Kolmas paksu pähklimetsa.
|
|
|
732 |
Mis oli kulda kuusemetsa,
|
|
|
733 |
See’p see meie meeste metsa;
|
|
|
734 |
Mis oli laia laanemetsa,
|
|
|
735 |
See’p see meie naiste metsa;
|
|
|
736 |
Mis oli paksu pähklimetsa,
|
|
|
737 |
See’p see piiga peidupaika,
|
|
|
738 |
Vaestelaste varjutuba,
|
|
|
739 |
Hädaliste reduurgas.
|
|
|
740 |
Kallis Kalevite poega
|
|
|
741 |
Käis siis läbi kuusemetsa,
|
|
|
742 |
Lendas läbi laanemetsa,
|
|
|
743 |
Sammus läbi sarapiku,
|
|
|
744 |
Kui tal jalga kogemata
|
|
|
745 |
Tüma tompu takistamas,
|
|
|
746 |
Jalaketra kutistamas.
|
|
|
747 |
Kui ta lugu luurimaie,
|
|
|
748 |
Asja hakkas arvamaie,
|
|
|
749 |
Kes tal ketra kutistanud,
|
|
|
750 |
Jalakanda takistanud,
|
|
|
751 |
Puges põõsastiku varjust,
|
|
|
752 |
Puges väike poisikene,
|
|
|
753 |
Väike meesi vabisedes,
|
|
|
754 |
Kes kui meieaegne meesi
|
|
|
755 |
Igapidi ilmunekse.
|
|
|
756 |
Väiksel mehel, väetikesel,
|
|
|
757 |
Sõelusivad püksid püüli,
|
|
|
758 |
Lõuad hirmul lõksutasid,
|
|
|
759 |
Kui ta Kalevite poega
|
|
|
760 |
Paitelles palumaie,
|
|
|
761 |
Mesikeelil meelitama:
|
|
|
762 |
“Heida armu, vennikene,
|
|
|
763 |
Päästa vaesta, kange poega!
|
|
|
764 |
Anna rahu-urkakesta,
|
|
|
765 |
Varjupaika väiksemalle,
|
|
|
766 |
Keda õnnetuse kütke
|
|
|
767 |
Põõsastikku ajas pakku!”
|
|
|
768 |
Kalevite kange poega
|
|
|
769 |
Küürakille kummardelles
|
|
|
770 |
Sasis kätta sirutelles
|
|
|
771 |
Kõhetuma tutist kinni,
|
|
|
772 |
Keda tõstes kõrgemalle
|
|
|
773 |
Kaelakotti kukuteli.
|
|
|
774 |
Väike meesi veerenekse,
|
|
|
775 |
Kui oleks kuristikuhauda,
|
|
|
776 |
Sügavalle kotisoppi.
|
|
|
777 |
Sealap silgukarbi servast,
|
|
|
778 |
Leivakakust tuge leidis,
|
|
|
779 |
Kuhu jalga kinniteli.
|
|
|
780 |
Kalevipoeg küsimaie:
|
|
|
781 |
“Mis sul kartust kasvatanud,
|
|
|
782 |
Suure hirmu sünnitanud?”
|
|
|
783 |
Väikse mehikese vastus
|
|
|
784 |
Kostis leivakoti koopast,
|
|
|
785 |
Kui oleks sügavamast kaevust
|
|
|
786 |
Konnakene krooksutanud:
|
|
|
787 |
“Eile õhtul eha ajal
|
|
|
788 |
Luusisin järve ligidal,
|
|
|
789 |
Kõndisin kaldakuusikus,
|
|
|
790 |
Kui ma teelta kogemata
|
|
|
791 |
Õnnetumalt läksin eksi.
|
|
|
792 |
Rada mööda rännatessa
|
|
|
793 |
Tuli vastu väike talu.
|
|
|
794 |
Mina hurtsiku uksella
|
|
|
795 |
Puhkepaika palumaie.
|
|
|
796 |
Suure toa tagaseinas
|
|
|
797 |
Leeaugu ligidalla
|
|
|
798 |
Istus üksi vanaeite,
|
|
|
799 |
Vaagna moona valmistelles.
|
|
|
800 |
Eite keetis herneivi,
|
|
|
801 |
Kamaratükk keske’ella,
|
|
|
802 |
Andis mulle heldest armust
|
|
|
803 |
Kausitäie kallist toitu;
|
|
|
804 |
Käskis hambaid kiirustada,
|
|
|
805 |
Leivavõtet lühendada;
|
|
|
806 |
Seadis ise sängikesta
|
|
|
807 |
Põhkudelle põrmandalle
|
|
|
808 |
Laia söömalaua alla,
|
|
|
809 |
Keset tuba laua kohta.
|
|
|
810 |
Eidekene õpetama:
|
|
|
811 |
“Poe sa, väeti pojukene,
|
|
|
812 |
Põrsas, põhku puhkamaie,
|
|
|
813 |
Enne, kui mul pojad noored
|
|
|
814 |
Käigilt jõuavad koduje.
|
|
|
815 |
Ole vait kui hiirekene
|
|
|
816 |
Kassi hirmul kirstu taga!
|
|
|
817 |
Kui sa hakkaks kiiksumaie
|
|
|
818 |
Või ehk kätel krabistama,
|
|
|
819 |
Kintsudella kolistama,
|
|
|
820 |
Võiksid meie vennikesed
|
|
|
821 |
Surma sulle sigitada.”
|
|
|
822 |
Mina eite tänamaie,
|
|
|
823 |
Aituma andemaie,
|
|
|
824 |
Kes mul täitnud kõhukesta,
|
|
|
825 |
Sängiaset seadinud,
|
|
|
826 |
Hüva õpetuse annud.
|
|
|
827 |
Pugesin siis vaikselt põhku,
|
|
|
828 |
Laia söömalaua alla
|
|
|
829 |
Väsind selga sirutama,
|
|
|
830 |
Kus veel kolmele mehele
|
|
|
831 |
Parajasti puhkepaika.
|
|
|
832 |
Laugu silmil lahutelles
|
|
|
833 |
Märkasin ma müdisemist
|
|
|
834 |
Kaugelt kõrva kostemaie;
|
|
|
835 |
Muru kerkis müdinalla,
|
|
|
836 |
Sammu astel vankus seina.
|
|
|
837 |
Kui ka kartus minu kõrvas
|
|
|
838 |
Kärinada kasvatamas,
|
|
|
839 |
Siiski sinu jalasammu,
|
|
|
840 |
Kalevite raske kanda,
|
|
|
841 |
Suuremat ei sünnitanud.
|
|
|
842 |
Üürikese aja pärast
|
|
|
843 |
Tormasivad mehed tuppa,
|
|
|
844 |
Kanged mõlemad kui karud,
|
|
|
845 |
Laanes kasvand metsalised.
|
|
|
846 |
Üks neist kui see jahikoera
|
|
|
847 |
Ninal kohe nuusutama,
|
|
|
848 |
Sõõrmeil haisu sõelumaie,
|
|
|
849 |
Pärast nõnda pajatama:
|
|
|
850 |
“Kuule, kulla eidekene,
|
|
|
851 |
Kes siin täna enne käinud?
|
|
|
852 |
Inimese higiauru
|
|
|
853 |
Sõelub mulle sõõrmetesse
|
|
|
854 |
Koonukesta kutistelles.”
|
|
|
855 |
Eite mõistis, kohe kostis:
|
|
|
856 |
“Võõrast siin ei veeremassa,
|
|
|
857 |
Loomakesta liikumassa
|
|
|
858 |
Kuskil täna enne käinud.
|
|
|
859 |
Sõelub sulle sõõrmetesse
|
|
|
860 |
Inimese higihaisu,
|
|
|
861 |
Tuulesta sa seda toonud,
|
|
|
862 |
Õhust enne haisutanud.”
|
|
|
863 |
Eit tõi rooga laua peale
|
|
|
864 |
Õhtusöögiks poegadelle:
|
|
|
865 |
Vaagnad suuremad kui vakad,
|
|
|
866 |
Lusikad kulbi laiused.
|
|
|
867 |
Sest, mis metsalised sõivad,
|
|
|
868 |
Õõnsa kõhtu õgisivad,
|
|
|
869 |
Küllalt võiksid täita kõhtu
|
|
|
870 |
Viiskümmend minuväärilist
|
|
|
871 |
Loodud inimeselasta.
|
|
|
872 |
Saivad metsalise sellid
|
|
|
873 |
Vatsad täide virutanud,
|
|
|
874 |
Siisap keha sirutasid
|
|
|
875 |
Põrmandalle puhkamaie.
|
|
|
876 |
Üks neist heitis ette seina,
|
|
|
877 |
Teine taha seina äärde,
|
|
|
878 |
Mina, väeti, nende vahel
|
|
|
879 |
Toa keskel laua alla.
|
|
|
880 |
Vana eite-rauka ronis
|
|
|
881 |
Parsipuile põõnutama.
|
|
|
882 |
Hirm mind keelas hingamasta,
|
|
|
883 |
Veresooni värisemast,
|
|
|
884 |
Lõug ei tohtind lõdiseda,
|
|
|
885 |
Hambad hirmu ilmutada:
|
|
|
886 |
Et ma kogemata korral
|
|
|
887 |
Silma neile poleks sattund,
|
|
|
888 |
Kõrvakuulmetesse kukkund.
|
|
|
889 |
Viimaks rauges tulevalgus,
|
|
|
890 |
Kustus piirgu ahju rinnal.
|
|
|
891 |
Pime peitis laia toa,
|
|
|
892 |
Kattis minu kartust kinni.
|
|
|
893 |
Oh ma vaene mehikene!
|
|
|
894 |
Oleksin ma enne teadnud,
|
|
|
895 |
Enne teadnud, ette mõistnud,
|
|
|
896 |
Magadessa märkaneda,
|
|
|
897 |
Unenäossa arvaneda,
|
|
|
898 |
Mis mul pikemada piina
|
|
|
899 |
Elus pidi ilmumaie,
|
|
|
900 |
Siis ma oleks lainetesse,
|
|
|
901 |
Kuristikku kukutanud,
|
|
|
902 |
Merepõhjaje pugenud!
|
|
|
903 |
Metsapojad uinusivad
|
|
|
904 |
Unerüppe usinasti;
|
|
|
905 |
Sõbanahka kattis silmad,
|
|
|
906 |
Vaipa vaateväravaida;
|
|
|
907 |
Aga päris väljaandja,
|
|
|
908 |
Tahaotsa tehtud värav,
|
|
|
909 |
Lahti jäänud, lukkamata.
|
|
|
910 |
Edev herneleemekene
|
|
|
911 |
Seakamaral silitud,
|
|
|
912 |
Pakkis vatsa paisumaie,
|
|
|
913 |
Hakkas auru ajamaie,
|
|
|
914 |
Salaõhku sünnitama,
|
|
|
915 |
Põlevada paugutuulta.
|
|
|
916 |
Paremal pool seina ääres
|
|
|
917 |
Põõnutaja metsapoega
|
|
|
918 |
Laskis esimese laengu
|
|
|
919 |
Prantsatelles paukumaie!
|
|
|
920 |
Mina, lindu, lendamaie
|
|
|
921 |
Püksituule pakitusel,
|
|
|
922 |
Lendasin kui liblekene
|
|
|
923 |
Üle tare teise seina.
|
|
|
924 |
Pahemal pool seina ääres
|
|
|
925 |
Põõnutaja metsapoega
|
|
|
926 |
Sedanud silmad vastu seina,
|
|
|
927 |
Nii kui teine venda teinud –
|
|
|
928 |
Tagupooli minu tappeks
|
|
|
929 |
Väljapoole venitatud.
|
|
|
930 |
Pani paisund tuulelaengu
|
|
|
931 |
Prantsatelles paukumaie –
|
|
|
932 |
Mina, lindu, lendamaie,
|
|
|
933 |
Tuulekiirul tuiskamaie
|
|
|
934 |
Püksituule pakitusel,
|
|
|
935 |
Lendasin kui liblekene
|
|
|
936 |
Üle tare teise seina.
|
|
|
937 |
Vaheajal teine venda
|
|
|
938 |
Uue laengu valmistanud,
|
|
|
939 |
Mis mind, vaesta, viibimata
|
|
|
940 |
Paiskas teise püssi ette.
|
|
|
941 |
Nõnda pidin, vaene vilets,
|
|
|
942 |
Vintsutelles veeremaie,
|
|
|
943 |
Pikka ööda puhkamata
|
|
|
944 |
Seinast seina sõudemaie;
|
|
|
945 |
Püksituule pakitusel
|
|
|
946 |
Pidin, vilets, purjetama,
|
|
|
947 |
Kui see kutspool kangru käessa
|
|
|
948 |
Servast serva sõudemaie.
|
|
|
949 |
Saand ei mahti silmapilku,
|
|
|
950 |
Puhkamise püsidusta.
|
|
|
951 |
Vanaeit läks enne valget
|
|
|
952 |
Põie pakil ukse ette,
|
|
|
953 |
Pani ukse praokille;
|
|
|
954 |
Mina kiirelt tema kannul
|
|
|
955 |
Kikivarbail uksest välja.
|
|
|
956 |
Õnnekorral pääsin õue,
|
|
|
957 |
Andsin tulda jalgadelle,
|
|
|
958 |
Pistsin kohe punumaie;
|
|
|
959 |
Jooksin läbi kuusemetsa,
|
|
|
960 |
Läbi laia laanemetsa,
|
|
|
961 |
Pääsin viimaks pähklimetsa,
|
|
|
962 |
Pugesin põõsa varjule,
|
|
|
963 |
Kus mul abi kogemata
|
|
|
964 |
Sinu käigista sigines.”
|
|
|
965 |
Kalevite kange poega
|
|
|
966 |
Naljalugu naeremaie,
|
|
|
967 |
Mis oli väikest mehikesta
|
|
|
968 |
Püksituule pakitusel
|
|
|
969 |
Linnu kombel lennutanud,
|
|
|
970 |
Et ei mahti maigutada
|
|
|
971 |
Ega püsi puhka’ella.
|
|
|
| |
|