| |
Üheksateistkümnes lugu
|
|
| | Sarvik-taadi aheldus • Õnneaeg • Pidu ja tarkusraamat • Sõjateated |
|
|
3 |
Vanapõlve piiridelle
|
|
|
4 |
Varisenud võitlemiste
|
|
|
5 |
Järeljäänud jälgesida
|
|
|
6 |
Paksemalt kui meie päevil;
|
|
|
7 |
Siiski Kalevite käigilt
|
|
|
8 |
Paistab kui päike heledam
|
|
|
9 |
Kõigist kuulsam rammukatse,
|
|
|
10 |
Võimsam võitlemise mängi
|
|
|
11 |
Põrgu peremehe talust.
|
|
|
12 |
Mets ja mägi märkasivad,
|
|
|
13 |
Kaljukünkad kuulasivad,
|
|
|
14 |
Sood ja rabad saivad sõna,
|
|
|
15 |
Vetelained läkitusi:
|
|
|
16 |
Sest et maapind müdinaga,
|
|
|
17 |
Meri vahtus valendades
|
|
|
18 |
Tugevat tööd tunnistasid.
|
|
|
19 |
Vainiulle valmistati
|
|
|
20 |
Õue alla paras paika
|
|
|
21 |
Rammukatsumise kohaks.
|
|
|
22 |
Vanal viisil võetie
|
|
|
23 |
Kämmaldega niudeist kinni,
|
|
|
24 |
Võeti püksivärvelista
|
|
|
25 |
Kümne küüne kangusega
|
|
|
26 |
Kehavõimu katsumiseks.
|
|
|
27 |
Veri valgus küünte alla,
|
|
|
28 |
Sinipaisul sõrmedesse.
|
|
|
29 |
Ehk küll võimuvõttev vesi,
|
|
|
30 |
Närtsitava kruusi märga
|
|
|
31 |
Kurjal rammu kurnanekse,
|
|
|
32 |
Võimust väga väsiteleb,
|
|
|
33 |
Kalevite kangel pojal
|
|
|
34 |
Kahekordne kanguskaste
|
|
|
35 |
Kehavõimu karastanud,
|
|
|
36 |
Siiski vältas võitlemine,
|
|
|
37 |
Meeste võidumängimine
|
|
|
38 |
Seitse päeva seisemata,
|
|
|
39 |
Seitse ööda lõppemata,
|
|
|
40 |
Enne kui nad selget otsust
|
|
|
41 |
Võitlemise võidul saivad.
|
|
|
42 |
Sarvik-taat küll salamahti
|
|
|
43 |
Katsus kiusamise kombel
|
|
|
44 |
Põiki jalgel pillutada
|
|
|
45 |
Kallist Kalevite poega,
|
|
|
46 |
Kes kui tugev tammetüvik,
|
|
|
47 |
Raskem raudakivi rahnu
|
|
|
48 |
Kohalta ei komistanud.
|
|
|
49 |
Kordamisi kergitasid
|
|
|
50 |
Teineteista tõusemaie,
|
|
|
51 |
Rabasivad raksatelles
|
|
|
52 |
Müta-mäta! maha jälle,
|
|
|
53 |
Mis kui Kõue kärgatused
|
|
|
54 |
Põldusida põrutasid,
|
|
|
55 |
Kaljusida kõigutasid,
|
|
|
56 |
Vetta tõstsid vahutama.
|
|
|
57 |
Kalevite kaval poega
|
|
|
58 |
Oskas hoida end osavalt,
|
|
|
59 |
Suutis siuna pealta sõrmi,
|
|
|
60 |
Angerjana alta sõrmi
|
|
|
61 |
Põrgulase pihust päästa,
|
|
|
62 |
Kookus jalal kohe kanda
|
|
|
63 |
Toeks vastu valmistada;
|
|
|
64 |
Siiski kippus kange võimus,
|
|
|
65 |
Rammu viimaks raugenema.
|
|
|
66 |
Eide vari valvsail silmil
|
|
|
67 |
Nägi poja nõrkemista,
|
|
|
68 |
Võttis kätte vokikoonla,
|
|
|
69 |
Keeriteli kümme korda
|
|
|
70 |
Üle pea ümberpööri,
|
|
|
71 |
Paiskas prantsti! põrmandalle
|
|
|
72 |
Eeskujuks Kaleville.
|
|
|
73 |
Kalevite kange poega
|
|
|
74 |
Mõistis eide mõtteida
|
|
|
75 |
Targalikult tähendada,
|
|
|
76 |
Sasis kinni säärtepaelust,
|
|
|
77 |
Sarviku põlvevärvelist,
|
|
|
78 |
Tõstis teda tuulekiirul
|
|
|
79 |
Koonla kombel kõrge’elle,
|
|
|
80 |
Keeriteli kümme korda
|
|
|
81 |
Taadikest kui takutopsu,
|
|
|
82 |
Viskas võimurohke väega
|
|
|
83 |
Matsti! maha muru peale;
|
|
|
84 |
Pani põlved rinna peale,
|
|
|
85 |
Kamaluga kõrist kinni,
|
|
|
86 |
Kippus taati kägistama.
|
|
|
87 |
Võttis vöö niude ümbert,
|
|
|
88 |
Miska kurja köitemaie.
|
|
|
89 |
Siisap vedas vaenumehe
|
|
|
90 |
Kütkes raudakamberie,
|
|
|
91 |
Köitis teda kammitsrauda,
|
|
|
92 |
Pani ahelate paelu
|
|
|
93 |
Käed ja jalad kütkendusse,
|
|
|
94 |
Köitis kolmandama kütke
|
|
|
95 |
Rõngastpidi kaela külge,
|
|
|
96 |
Neljandama niuetesse;
|
|
|
97 |
Kinniteli kütke otsad
|
|
|
98 |
Kaljuseina seisemaie;
|
|
|
99 |
Veereteli vainult kivi
|
|
|
100 |
Saunasuuruse uksele,
|
|
|
101 |
Kuhu külge kaelakütked
|
|
|
102 |
Sidemella sõlmitie,
|
|
|
103 |
Raudakrambil kinnitati,
|
|
|
104 |
Et ei Sarvik toasta sammu,
|
|
|
105 |
Kanda saanud kamberista.
|
|
|
106 |
Kalevite kange poega
|
|
|
107 |
Pühkis higi palgeilta,
|
|
|
108 |
Pilkamisi pajatelles:
|
|
|
109 |
“Ära lase, leinalindu,
|
|
|
110 |
Kammitsjalgel kukekene,
|
|
|
111 |
Aega minna igavaksi
|
|
|
112 |
Vangipõlves valvatessa!
|
|
|
113 |
Kaeba kurbust kaljudelle,
|
|
|
114 |
Meelehaigust metsadelle,
|
|
|
115 |
Raskust kivirahnudelle,
|
|
|
116 |
Viletsusi virnadelle!
|
|
|
117 |
Saada soovid rabasoosse,
|
|
|
118 |
Ohkamised ohakaisse,
|
|
|
119 |
Kaebamised kadastikku!
|
|
|
120 |
Võlg meil tasa, vennikene,
|
|
|
121 |
Kõverused kohendatud;
|
|
|
122 |
Õnn on teinud õigusotsa,
|
|
|
123 |
Annud võitu võimsamalle.”
|
|
|
124 |
Sarvik-taati sõnaldama:
|
|
|
125 |
“Kui oleks teadnud, võinud teada,
|
|
|
126 |
Ettearvus ära mõista,
|
|
|
127 |
Tagaarvus tähendella,
|
|
|
128 |
Unenäossa iial näha,
|
|
|
129 |
Mis nüüd mulle põlveks pandi,
|
|
|
130 |
Viletsuseks visatie,
|
|
|
131 |
Ei ma oleks kodukambrist
|
|
|
132 |
Ahju tagant mitte astund,
|
|
|
133 |
Sammudella sinu jälgi
|
|
|
134 |
Lagedalle luusimaie,
|
|
|
135 |
Väljadella vaatamaie.
|
|
|
136 |
Kalevite kallis poega,
|
|
|
137 |
Võidul vägev vennikene!
|
|
|
138 |
Ära hõiska enne õhtut,
|
|
|
139 |
Kiida varem päeva käiki,
|
|
|
140 |
Kuni päike puhkamaie
|
|
|
141 |
Videvikul läinud veeru!
|
|
|
142 |
Õnnemunal õrna koori,
|
|
|
143 |
Visam süda viletsusel;
|
|
|
144 |
Õhtu eel võib õnnetusi
|
|
|
145 |
Kuus veel tulla kimbatusi.
|
|
|
146 |
Heida armu, armas venda,
|
|
|
147 |
Kustuta süüd kullalla,
|
|
|
148 |
Varja hõbeda varjulla!” –
|
|
|
149 |
Kui ei kange võtnud kuulda,
|
|
|
150 |
Sarvik-taati sajatama,
|
|
|
151 |
Kurjel sõnul kukutama.
|
|
|
152 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
153 |
Laskis sammud lustilisti
|
|
|
154 |
Taadi taaleritubaje,
|
|
|
155 |
Kullavaranduse-kambri,
|
|
|
156 |
Kus see kulda kirstudessa,
|
|
|
157 |
Hõbe salves hunnikussa
|
|
|
158 |
Salapeidul seisemassa.
|
|
|
159 |
Hakkas kulda kühveldama,
|
|
|
160 |
Hõbedada hävitelles
|
|
|
161 |
Kottidesse kogumaie.
|
|
|
162 |
Täitis koti, täitis kaksi,
|
|
|
163 |
Täitis koti kolmandama,
|
|
|
164 |
Naljapärast neljandama.
|
|
|
165 |
Kui ta viiet võttemassa,
|
|
|
166 |
Hüüdis hiiri augusuulta:
|
|
|
167 |
“Ära võta, vennikene,
|
|
|
168 |
Hullul meelel üleliia!
|
|
|
169 |
Tee on pikka tallajalle,
|
|
|
170 |
Koorem raske kandijalle.”
|
|
|
171 |
Kalevite poega mõistis,
|
|
|
172 |
Viskas viiendama koti
|
|
|
173 |
Tühjalt tündri serva peale,
|
|
|
174 |
Köitis teised kaksikuti,
|
|
|
175 |
Sidus suud suude vastu,
|
|
|
176 |
Et neid hõlpsalt õlgadella
|
|
|
177 |
Kukkelasse tõstes kanda.
|
|
|
178 |
Kullakotid polnud suured
|
|
|
179 |
Ega väga väiksedki,
|
|
|
180 |
Võis ehk kolme tündri võrra,
|
|
|
181 |
Kuue riia vaka võrra
|
|
|
182 |
Koormat igas kotis olla.
|
|
|
183 |
Kalevite kange poega
|
|
|
184 |
Pani ühe kotipaari
|
|
|
185 |
Paremalle õla peale,
|
|
|
186 |
Teise paari pahemalle
|
|
|
187 |
Pihtasida pigistama;
|
|
|
188 |
Siisap koju kõndimaie,
|
|
|
189 |
Sammusida sirutama.
|
|
|
190 |
Raudasilda raksateli,
|
|
|
191 |
Aluspalgid paukusivad,
|
|
|
192 |
Nurgakivid nõtkusivad
|
|
|
193 |
Kalevite kulda kandes.
|
|
|
194 |
Põrgupere vanaeite
|
|
|
195 |
Ahju tagant haugutama,
|
|
|
196 |
Leepajalt lõugutama,
|
|
|
197 |
Suurel suul sajatama:
|
|
|
198 |
“Saagu, saagu, ma sajatan!
|
|
|
199 |
Saagu sa teele surema,
|
|
|
200 |
Lagedalle lämbumaie,
|
|
|
201 |
Lepikusse lõppemaie,
|
|
|
202 |
Kaasikusse katkemaie,
|
|
|
203 |
Ahju taha hangumaie,
|
|
|
204 |
Tee äärde tarretama,
|
|
|
205 |
Põõsa taha pendimaie,
|
|
|
206 |
Metsamurdu mädanema,
|
|
|
207 |
Aasadelle hapnemaie,
|
|
|
208 |
Rägastikku raipenema,
|
|
|
209 |
Samblasoosse sammeldama!
|
|
|
210 |
Saagu su keha söödaksi,
|
|
|
211 |
Hüvaks roaks huntidelle,
|
|
|
212 |
Nokakatkeks kaarnatelle,
|
|
|
213 |
Metsapoegil’ puretuseks!”
|
|
|
214 |
Kalevite kange poega
|
|
|
215 |
Sajatustest sattumata
|
|
|
216 |
Rändas aga rasket teeda
|
|
|
217 |
Sammudella sõude’essa,
|
|
|
218 |
Ehk küll kullakoorem kukalt,
|
|
|
219 |
Raha õlga raskendeli.
|
|
|
220 |
Kui ta juba tüki käinud,
|
|
|
221 |
Ajand allailma teeda
|
|
|
222 |
Valgusilma veere poole,
|
|
|
223 |
Siisap puhuks puhkamaie,
|
|
|
224 |
Tülpind keha karastama.
|
|
|
225 |
Kas ta tunni tukkunekse
|
|
|
226 |
Ehk kas päeva puhkanekse,
|
|
|
227 |
Sest ei saanud meesi märku
|
|
|
228 |
Ega tunnistusetähte.
|
|
|
229 |
Viletsuse viivitusi
|
|
|
230 |
Ega kiuste kammitsusi
|
|
|
231 |
Polnud Kalevite pojal
|
|
|
232 |
Põrguteedel takistajaks.
|
|
|
233 |
Vaheajal hakkas valgus
|
|
|
234 |
Pealtailmast paistemaie,
|
|
|
235 |
Hakkas ööda lõpetama,
|
|
|
236 |
Pimedusta pillutama.
|
|
|
237 |
Kalevite kange poega
|
|
|
238 |
Ähkis kullakoorma alla,
|
|
|
239 |
Palav puneteli palgeid,
|
|
|
240 |
Ajas hiukseid higistama,
|
|
|
241 |
Ihu üldsalt auramaie.
|
|
|
242 |
Kuivand keele kipitusel
|
|
|
243 |
Lõõtsus meesi tulist lõhna.
|
|
|
244 |
Alevite armas poega,
|
|
|
245 |
Kes ei raatsind koju minna,
|
|
|
246 |
Istus auguserval üksi,
|
|
|
247 |
Kuristiku koopasuussa,
|
|
|
248 |
Seal, kust Kalev julgel sammul
|
|
|
249 |
Allailma oli läinud.
|
|
|
250 |
Alev ootas armuhoolel,
|
|
|
251 |
Ootas hommikul ja õhtul,
|
|
|
252 |
Valvsail silmil ööde vilul;
|
|
|
253 |
Aeg läks aasta igavuseks
|
|
|
254 |
Mehel meelemõtte’essa,
|
|
|
255 |
Sest kas sõber ehk ju surma
|
|
|
256 |
Viletsuses võinud leida.
|
|
|
257 |
Ühel õhtul, päeva veerul,
|
|
|
258 |
Kostis nii kui kauge’elta
|
|
|
259 |
Kange mehe käigimüdin
|
|
|
260 |
Alevi kõrvakuulmesse;
|
|
|
261 |
Maapõhjast tõusis parin,
|
|
|
262 |
Sügavusest sammumine.
|
|
|
263 |
Alev asju arvamaie,
|
|
|
264 |
Mööda kuuldud kobinada
|
|
|
265 |
Sügavusse silmamaie,
|
|
|
266 |
Kas ehk Kalevite käiki,
|
|
|
267 |
Tõusemista kuskilt tunda.
|
|
|
268 |
Videvik ju viinud ööda
|
|
|
269 |
Kaste kaissu karastama,
|
|
|
270 |
Seal vast Kalev astub sammu
|
|
|
271 |
Selle ilma serva peale,
|
|
|
272 |
Viskab maha kullakotid,
|
|
|
273 |
Hõbedakotid õlalta,
|
|
|
274 |
Langeb ise lagedalle
|
|
|
275 |
Seljasooni sirutama,
|
|
|
276 |
Väsind keha venitama.
|
|
|
277 |
Alevite armas poega
|
|
|
278 |
Virgult vetta vedamaie
|
|
|
279 |
Karastavaks keelekasteks
|
|
|
280 |
Kalli vara kandijalle.
|
|
|
281 |
Kalevipoeg küsimaie:
|
|
|
282 |
“Avaldele, armas venda,
|
|
|
283 |
Kas ma kaua olen käinud,
|
|
|
284 |
Varjuriigis aega viitnud?”
|
|
|
285 |
Alevite armas poega
|
|
|
286 |
Asjalugu avaldama,
|
|
|
287 |
Kuidas nädalat ehk kolme
|
|
|
288 |
Käiki aega kulutanud.
|
|
|
289 |
Kalevipoeg pajatama:
|
|
|
290 |
“Sest ei teadnud, võinud teada
|
|
|
291 |
Elav inimesehingi,
|
|
|
292 |
Mõtteleda meelekene,
|
|
|
293 |
Agaram ei arvaneda.
|
|
|
294 |
Seal ei seisa arusambaid,
|
|
|
295 |
Tunnistähti taeva’assa,
|
|
|
296 |
Miska päeva mõõdetakse,
|
|
|
297 |
Ööde pikkust arvatakse.
|
|
|
298 |
Põrgu päev ei näita päikest,
|
|
|
299 |
Öö ei kuuda kumendamas
|
|
|
300 |
Ega tähte taeva küljes.
|
|
|
301 |
Lepikus ei leita lindu,
|
|
|
302 |
Kägu kuskil kuulutamas,
|
|
|
303 |
Murulta ei udukuube
|
|
|
304 |
Ega kaunist kastemärga,
|
|
|
305 |
Miska öö ja päeva piirded
|
|
|
306 |
Vaatajalle vahet teeksid.”
|
|
|
307 |
Siisap sahkas pikemalta,
|
|
|
308 |
Kuidas käsi põrgus käinud,
|
|
|
309 |
Viiekordsed viivitused,
|
|
|
310 |
Kuuekordsed kammitsused
|
|
|
311 |
Käiki temal kinnitanud,
|
|
|
312 |
Viimaks võitlemise võidul
|
|
|
313 |
Sarvik saanud sidemesse,
|
|
|
314 |
Kindla ahelate kütke.
|
|
|
315 |
Alev oli tapnud härja,
|
|
|
316 |
Suretanud metsasõnni,
|
|
|
317 |
Mis ei olnud ikkes käinud,
|
|
|
318 |
Seitsmel suvel sahka näinud,
|
|
|
319 |
Kümnel aastal künnud maada.
|
|
|
320 |
Enne härga iga aasta
|
|
|
321 |
Pidudeksi püüetie,
|
|
|
322 |
Õue alla aetie,
|
|
|
323 |
Taheti minna tappemaie,
|
|
|
324 |
Suurta härga surmamaie,
|
|
|
325 |
Võimsa hinge võttemaie.
|
|
|
326 |
Tuhat meest oli turjassagi,
|
|
|
327 |
Sada meest oli sarvessagi,
|
|
|
328 |
Kümme härja kelladessa,
|
|
|
329 |
Seitsekümmend härja sabas.
|
|
|
330 |
Ei olnud meesta meie maalta,
|
|
|
331 |
Tugevamat teisest kohast,
|
|
|
332 |
Kes oleks pähe koputanud,
|
|
|
333 |
Härga oleks uimastanud,
|
|
|
334 |
Suure sõnni suretanud.
|
|
|
335 |
Alevite armas poega,
|
|
|
336 |
See’p see tappis suure härja.
|
|
|
337 |
Kargas härja kaela peale,
|
|
|
338 |
Sasis kinni sarvedesta, –
|
|
|
339 |
Siis aga kirves kopsimaie,
|
|
|
340 |
Tapper pähe tagumaie,
|
|
|
341 |
Nuga kurku kutistama;
|
|
|
342 |
Sada vaati valgus verda,
|
|
|
343 |
Tuhat tündrit tõusis liha. –
|
|
|
344 |
Kanged mehed kahekesi
|
|
|
345 |
Õhtuosa võttemaie,
|
|
|
346 |
Kehasida karastama;
|
|
|
347 |
Kalevite kange poega
|
|
|
348 |
Vaotas vatsa rebevalle,
|
|
|
349 |
Kõhu kuhjal kerkimaie,
|
|
|
350 |
Heitis maha muru peale
|
|
|
351 |
Leiba luusse laskemaie.
|
|
|
352 |
Alevite poega noori
|
|
|
353 |
Istus kullakottidelle,
|
|
|
354 |
Hõbedaste hõlma peale
|
|
|
355 |
Varandusta valvamaie,
|
|
|
356 |
Et ei röövel riisumaie,
|
|
|
357 |
Varas tuleks võttemaie,
|
|
|
358 |
Pikil sõrmil puutumaie.
|
|
|
359 |
Kalevite kange poega
|
|
|
360 |
Puhkas põrgu pahandusta,
|
|
|
361 |
Võitlemise väsimusta,
|
|
|
362 |
Rahakoorma rammestusta, –
|
|
|
363 |
Puhkas öö ja puhkas päeva,
|
|
|
364 |
Uinu süles teise päeva,
|
|
|
365 |
Kolmanda keskhommikuni.
|
|
|
366 |
Penikoorma kostis norin,
|
|
|
367 |
Kostis hingamise kõrin,
|
|
|
368 |
Mis kui hobukabja müdin,
|
|
|
369 |
Sõjasõitu üle silla
|
|
|
370 |
Murupinda muljuteli,
|
|
|
371 |
Puid ja põõsaid põruteli.
|
|
|
372 |
Kolmandama päeva keskel
|
|
|
373 |
Tõttasivad mehed teele;
|
|
|
374 |
Alevite armas poega
|
|
|
375 |
Võttis ühe koti kukla,
|
|
|
376 |
Kolm jäi koormaks Kaleville.
|
|
|
377 |
Kalevite kallis poega,
|
|
|
378 |
Kes see pärast põrguskäiki
|
|
|
379 |
Mõnda hüva meie maale
|
|
|
380 |
Kasulikuks kasvatanud,
|
|
|
381 |
Elas ise Lindanisas
|
|
|
382 |
Seltsis oma sõpradega.
|
|
|
383 |
Olev oli, linnatarka,
|
|
|
384 |
Kolm veel linna ehitanud:
|
|
|
385 |
Ühe linna lõuna alla,
|
|
|
386 |
Teise linna tõusu vastu,
|
|
|
387 |
Kolmandama koidu alla,
|
|
|
388 |
Kust sai varju vanadelle,
|
|
|
389 |
Rahupaika raukadelle.
|
|
|
390 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
391 |
Kulutanud koti kulda
|
|
|
392 |
Kolme linna asutuseks,
|
|
|
393 |
Kolm veel varjul kamberissa
|
|
|
394 |
Teiste tööde toimetuseks.
|
|
|
395 |
Sõbrad seltsis sahkamaie,
|
|
|
396 |
Kalevipoega palumaie:
|
|
|
397 |
“Võta kruusid, vennikene,
|
|
|
398 |
Pane kihlad kottidesse,
|
|
|
399 |
Meelitused märssidesse,
|
|
|
400 |
Mine Kungla kosimaie,
|
|
|
401 |
Noorikuda nõudemaie!
|
|
|
402 |
Kunglas kasvab kodukanu,
|
|
|
403 |
Neitsikesi neljakesi;
|
|
|
404 |
Läki lindu püüdemaie,
|
|
|
405 |
Koppelista korjamaie,
|
|
|
406 |
Lepikusta lingutama!
|
|
|
407 |
Kungla neitsid koovad kangast,
|
|
|
408 |
Teevad kullast toimelista,
|
|
|
409 |
Koovad hõbelõngalista,
|
|
|
410 |
Silitavad siidilista,
|
|
|
411 |
Punuvad punapoogelist.”
|
|
|
412 |
Kalevite poega mõistis,
|
|
|
413 |
Pilgelisti pajatama:
|
|
|
414 |
“Läki linna tegemaie,
|
|
|
415 |
Vallisida valamaie,
|
|
|
416 |
Kosjakambrit ehitama,
|
|
|
417 |
Siidisängi seadimaie!
|
|
|
418 |
Teeme linna lillekestest,
|
|
|
419 |
Teeme tornid toomingasta,
|
|
|
420 |
Vallid ümber vahterasta,
|
|
|
421 |
Teeme toad tammetõrust,
|
|
|
422 |
Kanamunasta kamberid,
|
|
|
423 |
Et, kui käivad kauge’elta,
|
|
|
424 |
Võõrad jääksid vahtimaie,
|
|
|
425 |
Mõistelikud mõtlemaie,
|
|
|
426 |
Targad lugu tunnistama:
|
|
|
427 |
Kellel’ Kalev teinud linna,
|
|
|
428 |
Kellele vallid valanud?
|
|
|
429 |
Kalev teinud lustilinna,
|
|
|
430 |
Kasvatanud kosjakambri,
|
|
|
431 |
Valand kullast voodikese,
|
|
|
432 |
Sidund siidist sängikese.
|
|
|
433 |
Peaksite sisse pugema,
|
|
|
434 |
Nalja seestpoolta nägema:
|
|
|
435 |
Seest on siidilla seotud,
|
|
|
436 |
Ääred aetud hõbedasta,
|
|
|
437 |
Servad tehtud sametista,
|
|
|
438 |
Kolme kulla keerdudesta,
|
|
|
439 |
Pealt on löödud pähkelista,
|
|
|
440 |
Alt on õunalla istutud,
|
|
|
441 |
Vahelt välgub visnapuida,
|
|
|
442 |
Keskelt kena kivisida.
|
|
|
443 |
Võtke hoielda hobuda,
|
|
|
444 |
Ravitseda ratsukesta,
|
|
|
445 |
Sööta sadulakandijat,
|
|
|
446 |
Kõrbi ruuna kosutada!
|
|
|
447 |
Viige enne muid murule,
|
|
|
448 |
Enne koitu koppelisse,
|
|
|
449 |
Enne aega allikalle,
|
|
|
450 |
Enne päeva põllu äärde;
|
|
|
451 |
Söötke ratsut salamahti,
|
|
|
452 |
Andke vakka valge eella,
|
|
|
453 |
Külimittu koidikulla,
|
|
|
454 |
Kaksi keskihommikulla,
|
|
|
455 |
Laia vakka lõune’ella!
|
|
|
456 |
Söötke kuu, söötke kaksi,
|
|
|
457 |
Söötke tükki kolmat kuuda,
|
|
|
458 |
Nädala ehk neljat kuuda, –
|
|
|
459 |
Siis aga ratsu rakke’esse,
|
|
|
460 |
Halli aisade vahele!
|
|
|
461 |
Küll siis sõidan kosjateele,
|
|
|
462 |
Rühin neitsiradadelle,
|
|
|
463 |
Kudruskaelte kamberie,
|
|
|
464 |
Tanupeade tubadesse.
|
|
|
465 |
Kaste heidab kasukalle,
|
|
|
466 |
Udu uue kuue peale,
|
|
|
467 |
Vihmapisar vammukselle,
|
|
|
468 |
Rahetera rätikulle:
|
|
|
469 |
Küll siis Kalev läheb kosja
|
|
|
470 |
Noorta naista võttemaie.”
|
|
|
471 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
472 |
Istus seltsis sõpradega,
|
|
|
473 |
Lustihelin tõusis laualt,
|
|
|
474 |
Naljakära kamberista.
|
|
|
475 |
Keeritelles käisid kannud,
|
|
|
476 |
Mõdukannud meeste käessa,
|
|
|
477 |
Õnnel mehed hõiskasivad.
|
|
|
478 |
Pillutasid põrmandalle
|
|
|
479 |
Valgutades valget vahtu
|
|
|
480 |
Anniks hoonehoidijaile,
|
|
|
481 |
Võimsa majavarjajaile.
|
|
|
482 |
Värsket leenta viidanekse
|
|
|
483 |
Uku kivile kingiksi.
|
|
|
484 |
Laulik istus laua taga,
|
|
|
485 |
Kandlelööja teiste keskel,
|
|
|
486 |
Laskis laulu lendamaie:
|
|
|
487 |
“Viis oli vana vainiulla,
|
|
|
488 |
Kuus oli kuldseid kuusikussa,
|
|
|
489 |
Seitse samblas saladusi,
|
|
|
490 |
Kaheksa kanarbikussa –
|
|
|
491 |
Sealtap sõlmisin sõnuda,
|
|
|
492 |
Korjasin ma kuulutusi,
|
|
|
493 |
Hõbedasi ilmutusi:
|
|
|
494 |
Siuru-lindu, Taara tütar,
|
|
|
495 |
Siuru-lindu, sinisiiba,
|
|
|
496 |
Siidinarmas sulgedega,
|
|
|
497 |
Sündis isa sundimata,
|
|
|
498 |
Kasvas ema haudumata,
|
|
|
499 |
Sõsarate soovimata,
|
|
|
500 |
Veljekeste vastumeelta.
|
|
|
501 |
Ei olnud linnul pesakesta,
|
|
|
502 |
Pääsupojal haudepaika
|
|
|
503 |
Udusulgi uuendada,
|
|
|
504 |
Verisulgi valmistada.
|
|
|
505 |
Aga Uku asuteli,
|
|
|
506 |
Vanaisa valmisteli
|
|
|
507 |
Tütterelle tuuletiivad,
|
|
|
508 |
Tuuletiivad, pilveviivad,
|
|
|
509 |
Miska lapsi liugunekse,
|
|
|
510 |
Kauge’elle kandanekse.
|
|
|
511 |
Siuru-lindu, Taara tütar,
|
|
|
512 |
Siuru-lindu, sinisiiba,
|
|
|
513 |
Lendas palju, liugles palju,
|
|
|
514 |
Lendas, liugles lõuna alla,
|
|
|
515 |
Pööras põiki põhja poole,
|
|
|
516 |
Lendas üle kolme ilma.
|
|
|
517 |
Üks oli ilma neitsikeste,
|
|
|
518 |
Teine kasvul käharpeade,
|
|
|
519 |
Kolmas koogalaste kodu,
|
|
|
520 |
Koogalaste korjuspaika.
|
|
|
521 |
Siuru-lindu, sirgesiiba,
|
|
|
522 |
Siidisiibuda sirutas,
|
|
|
523 |
Lendas, liugles päeva alla,
|
|
|
524 |
Päeva linna lähedalle,
|
|
|
525 |
Kuu kumeda kojani,
|
|
|
526 |
Väikse vaskse väravani.
|
|
|
527 |
Siuru-lindu, sirgesiiba,
|
|
|
528 |
Siidisiibuda sirutas,
|
|
|
529 |
Lendas palju, liugles palju,
|
|
|
530 |
Käänas õhtulla koduje.
|
|
|
531 |
Isa tütterelt küsima:
|
|
|
532 |
“Kus sa liuglend lenneldessa,
|
|
|
533 |
Kus sa käisid kauge’ella,
|
|
|
534 |
Mis sa nägid, nugissilma?”
|
|
|
535 |
Siuru mõistis, kostis vastu,
|
|
|
536 |
Kostis vastu kohkumata:
|
|
|
537 |
“Kus ma liueldes libisin,
|
|
|
538 |
Sinna jätsin litterida;
|
|
|
539 |
Kus ma käiessa keerutin,
|
|
|
540 |
Sinna sadas siidisulgi;
|
|
|
541 |
Kus ma siibu saputasin,
|
|
|
542 |
Sabast sulgi satutasin.
|
|
|
543 |
Mis mul nägi nugissilma,
|
|
|
544 |
Sest on seitse jutustada,
|
|
|
545 |
Kaheksa mul kõneleda.
|
|
|
546 |
Kaua käisin Kõukse teeda,
|
|
|
547 |
Vikerkaare vihmateeda,
|
|
|
548 |
Mööda rasket raheteeda;
|
|
|
549 |
Kaua käisin kahtepäini,
|
|
|
550 |
Libisesin lihtepäini,
|
|
|
551 |
Kuni leidsin kolme ilma:
|
|
|
552 |
Üks oli ilma neitsikeste,
|
|
|
553 |
Teine kasvul käharpeade,
|
|
|
554 |
Kolmas koogalaste kodu,
|
|
|
555 |
Koogalaste korjuspaika,
|
|
|
556 |
Kus need kenad kasvasivad,
|
|
|
557 |
Siidilised sirgusivad.”
|
|
|
558 |
“Mis sa kuulid, kuulutele,
|
|
|
559 |
Mis sa nägid, näita’ele!”
|
|
|
560 |
“Mis ma kuulin, kulla taati,
|
|
|
561 |
Mis ma nägin, isakene?
|
|
|
562 |
Kuulin neide naljatusi,
|
|
|
563 |
Naljatusi, kurvastusi,
|
|
|
564 |
Käharpeade pilgatusi,
|
|
|
565 |
Koogalaste kiljatusi:
|
|
|
566 |
Miks need neiud naljatlikud,
|
|
|
567 |
Käharpeaga kasvandikud
|
|
|
568 |
Aina üksinda elavad,
|
|
|
569 |
Haudujata igatsevad,
|
|
|
570 |
Küsiteldi kõigis kohtes.
|
|
|
571 |
Kas ei taadil tähepoega,
|
|
|
572 |
Tähepoega ehk ka teista,
|
|
|
573 |
Kes läeks neidu päästemaie,
|
|
|
574 |
Käharpäida kuulamaie?”
|
|
|
575 |
Taara mõistis, kohe kostis:
|
|
|
576 |
“Lenda, tütar, liugle, tütar!
|
|
|
577 |
Lenda, tütar, lõuna’alle,
|
|
|
578 |
Liugle libas lääne poole,
|
|
|
579 |
Läänest põigiti põhjaje,
|
|
|
580 |
Libise Uku ukse ette,
|
|
|
581 |
Lääne eide läve alla,
|
|
|
582 |
Põhja eide peenderaile:
|
|
|
583 |
Küsitele kosilasi,
|
|
|
584 |
Palu piiga päästijaida!””
|
|
|
585 |
Kalevite kuulus poega
|
|
|
586 |
Istus seltsis sõpradega.
|
|
|
587 |
Lustihelin tõusis laualt,
|
|
|
588 |
Naljakära kamberista,
|
|
|
589 |
Keeritelles käisid kannud,
|
|
|
590 |
Mõdukannud meeste käessa,
|
|
|
591 |
Õnnel mehed hõiskasivad.
|
|
|
592 |
Alevipoeg, poisikene,
|
|
|
593 |
Laskis laulu lendamaie:
|
|
|
594 |
“Kastkem kurku, kullakesed!
|
|
|
595 |
Vahtu majavarjajaile!
|
|
|
596 |
Jooge mõdu, noored mehed,
|
|
|
597 |
Kõristage kannukesi,
|
|
|
598 |
Et ei piiska põhja jääksi,
|
|
|
599 |
Kastemärga kannudesse!
|
|
|
600 |
Viskan vitsad välja peale,
|
|
|
601 |
Lauad laial’ lepikusse,
|
|
|
602 |
Käepidemed pihlakasse.
|
|
|
603 |
Kuhu vitsad need visati,
|
|
|
604 |
Sinna sündisid suured saared;
|
|
|
605 |
Kuhu lauad lahutasin,
|
|
|
606 |
Sinna tõusid targad tammed;
|
|
|
607 |
Kuhu pidemed puistasin,
|
|
|
608 |
Sinna pilved paigutasin;
|
|
|
609 |
Kuhu märga kukkus maha,
|
|
|
610 |
Sinna meri mängimaie,
|
|
|
611 |
Lained laialt läikimaie.
|
|
|
612 |
Mis seal meres kasvanekse?
|
|
|
613 |
Meres kasvas kaksi puuda:
|
|
|
614 |
Üks oli õnnel õunapuuke,
|
|
|
615 |
Teine tarka tammekene.
|
|
|
616 |
Oksad täisi oravaida,
|
|
|
617 |
Lehed laululindusida,
|
|
|
618 |
Keskel kotkad pesitamas.
|
|
|
619 |
Jõgi jooksis alta juure,
|
|
|
620 |
Kalad käisid alta kalda,
|
|
|
621 |
Siiad suured, seljad mustad,
|
|
|
622 |
Lõhed laiad, laugud otsas.
|
|
|
623 |
Naised seisvad naljatelles,
|
|
|
624 |
Seisvad sääreni meressa,
|
|
|
625 |
Linapead lainetessa,
|
|
|
626 |
Käharpead kalakudussa.
|
|
|
627 |
Mis need piigad püüdelevad,
|
|
|
628 |
Mis need kallid saivad kalu?
|
|
|
629 |
Kala püüdis püüdijaida,
|
|
|
630 |
Lõhekala lapsukesi,
|
|
|
631 |
Vesi aga võttis venna,
|
|
|
632 |
Lained lapse lämmatasid.
|
|
|
633 |
Mina venda otsimaie,
|
|
|
634 |
Eite nuttis noorukesta;
|
|
|
635 |
Läksin lausa lainetesse,
|
|
|
636 |
Kaelani kalakudusse,
|
|
|
637 |
Sügavasse haudadesse.
|
|
|
638 |
Mis ma leidsin lainetesta?
|
|
|
639 |
Leidsin mõõga ma meresta,
|
|
|
640 |
Läikja raua lainetesta.
|
|
|
641 |
Mina mõõka võttemaie,
|
|
|
642 |
Õde kaldalt hüüdemaie:
|
|
|
643 |
“Tule koju, vennakene,
|
|
|
644 |
Tule kiiresti koduje!
|
|
|
645 |
Isa surmasängi pealla,
|
|
|
646 |
Ema hinge heitemassa,
|
|
|
647 |
Venda juba vaakumassa,
|
|
|
648 |
Õde tõsteti õlgile,
|
|
|
649 |
Pandi piiga põrmandalle.”
|
|
|
650 |
Mina nuttessa minema,
|
|
|
651 |
Kiirelt koju kõndimaie.
|
|
|
652 |
“Oh sa virtsik, valelikku,
|
|
|
653 |
Kahelisti keelekandja!
|
|
|
654 |
Isa istub keset tuba,
|
|
|
655 |
Õllekannu taadil käessa;
|
|
|
656 |
Ema niidab siidilammast,
|
|
|
657 |
Kuldakäärid tal käessa;
|
|
|
658 |
Õde sõtkub sepikuda,
|
|
|
659 |
Hõbesõrmuksed sõrmessa;
|
|
|
660 |
Vend aga kesa kündemassa,
|
|
|
661 |
Küüdud härjad ikke’essa.
|
|
|
662 |
Küütu künnab, selga nõtkub,
|
|
|
663 |
Valli veab, pea väriseb.
|
|
|
664 |
Küütu künnab killingida,
|
|
|
665 |
Valli veab vana rahada,
|
|
|
666 |
Tõstab aga taalerida.
|
|
|
667 |
Külimit saab killingida,
|
|
|
668 |
Vakk mulle vana rahada,
|
|
|
669 |
Tündritäis taalerida.””
|
|
|
670 |
Kalevite kuulus poega
|
|
|
671 |
Istus seltsis sõpradega,
|
|
|
672 |
Lustihelin tõusis laualt,
|
|
|
673 |
Naljakärin kamberista,
|
|
|
674 |
Keeritelles käisid kannud,
|
|
|
675 |
Mõdukannud meeste käessa,
|
|
|
676 |
Õnnel mehed hõiskasivad.
|
|
|
677 |
Sulevipoeg, poisikene,
|
|
|
678 |
Laskis laulu lendamaie:
|
|
|
679 |
“Humal uhke põõsa otsas,
|
|
|
680 |
Käbi kena kända’assa,
|
|
|
681 |
Kui ta kasvab kõrgutie,
|
|
|
682 |
Veab vääti venitades
|
|
|
683 |
Ümber tapu teiba’alle.
|
|
|
684 |
Olgem noped, noored mehed,
|
|
|
685 |
Teda võtma teiba’asta,
|
|
|
686 |
Kobaraida korjamaie!
|
|
|
687 |
Pangem parsil’ kuivamaie,
|
|
|
688 |
Reheseina seisemaie,
|
|
|
689 |
Sealt ta kerkib kattelasse,
|
|
|
690 |
Tükib kohe tünderisse,
|
|
|
691 |
Poeb õllepoolikusse;
|
|
|
692 |
Pöörab meele meeste peasta,
|
|
|
693 |
Poole meele naiste peasta,
|
|
|
694 |
Tüssab ise tütarlapsi.
|
|
|
695 |
Kui mu armas kõndimassa,
|
|
|
696 |
Veli kosja sõitemassa,
|
|
|
697 |
Läks ta üle lagediku,
|
|
|
698 |
Käis ta läbi kanarbiku;
|
|
|
699 |
Tuli vastu neli neidu,
|
|
|
700 |
Neli kena käharpeada.
|
|
|
701 |
Kosilane küsimaie:
|
|
|
702 |
“Miks te, noored, nurme pealla
|
|
|
703 |
Kodunt kaugel kõndimassa?”
|
|
|
704 |
Neiud mõistsid, kostsid vastu,
|
|
|
705 |
Piigad nõnda pajatasid:
|
|
|
706 |
“Lähme linna, linnukesed,
|
|
|
707 |
Alevisse, armukesed,
|
|
|
708 |
Turu peale, tuvikesed,
|
|
|
709 |
Uulitsalle, hullukesed!
|
|
|
710 |
Pidul korrapoisikesed
|
|
|
711 |
Piigasida pilkamaie,
|
|
|
712 |
Külas käivad kurjad keeled,
|
|
|
713 |
Vallas palju valelikke,
|
|
|
714 |
Needap lapsi laimamaie,
|
|
|
715 |
Tuvikesi teotamaie.”
|
|
|
716 |
Mina piigasid püüdema,
|
|
|
717 |
Lapsukesi lingutama:
|
|
|
718 |
“Näita nägu, neitsikene,
|
|
|
719 |
Punapalge palistusi!”
|
|
|
720 |
Piigad kiirest’ punumaie,
|
|
|
721 |
Lendsid üle lagediku
|
|
|
722 |
Kiirel sammul küla poole.
|
|
|
723 |
Mina sammul sagamaie,
|
|
|
724 |
Jõudsail kannul jooksemaie,
|
|
|
725 |
Väravasta vaatamaie,
|
|
|
726 |
Läbi seina luurimaie:
|
|
|
727 |
Masajalad magasivad – –
|
|
|
728 |
Kui ma seda nalja näinud,
|
|
|
729 |
Kohe süda kohmetama,
|
|
|
730 |
Talvekülmal tarretama.
|
|
|
731 |
“Humal uhke põõsa otsas,
|
|
|
732 |
Käbi kena kända’assa,
|
|
|
733 |
Ära poe piigade pähe!
|
|
|
734 |
Neitsile ei tee sa nalja,
|
|
|
735 |
Pikast ilust tõuseb pilli.”
|
|
|
736 |
Kalevite kuulus poega
|
|
|
737 |
Istus seltsis sõpradega,
|
|
|
738 |
Lustihelin tõusis laualt,
|
|
|
739 |
Naljakärin kamberista,
|
|
|
740 |
Keeritelles käisid kannud,
|
|
|
741 |
Mõdukannud meeste käessa,
|
|
|
742 |
Õnnel mehed hõiskasivad
|
|
|
743 |
Ega võinud ette teada,
|
|
|
744 |
Mõttessa ei ära mõista,
|
|
|
745 |
Agaral peal arvatagi,
|
|
|
746 |
Mis neil nalja jälgedelle
|
|
|
747 |
Õnnetust võiks hommikulla
|
|
|
748 |
Koidu eella kasvaneda.
|
|
|
749 |
Juba käimas kiired käsud,
|
|
|
750 |
Sõjasõnum sõitemassa,
|
|
|
751 |
Juba ratsud rakendatud,
|
|
|
752 |
Kõrvid karunahkadessa
|
|
|
753 |
Lindanisa poole lendvad
|
|
|
754 |
Kuningalle kuulutama
|
|
|
755 |
Sõja raskeid sõnumida.
|
|
|
756 |
Pihkva piirilt tõttas poissi,
|
|
|
757 |
Teine Läti lagedalta,
|
|
|
758 |
Teiselt poolt Taara tammikut
|
|
|
759 |
Kurvastusta kuulutama,
|
|
|
760 |
Sõjalugu sõnaldama.
|
|
|
761 |
Lätti tulnud laevadega
|
|
|
762 |
Rahekombel raudamehi,
|
|
|
763 |
Peipsi tagant teine parvi
|
|
|
764 |
Vene laia väljadelta,
|
|
|
765 |
Pohlakate piiri poolta,
|
|
|
766 |
Kes see vara kiskumaie,
|
|
|
767 |
Rahupõlve pillutama,
|
|
|
768 |
Lõbupidu lõpetama.
|
|
|
769 |
Kihutage, käskujalad,
|
|
|
770 |
Kurvad sõnumid kukkarus,
|
|
|
771 |
Vanema käsud vammukses!
|
|
|
772 |
Kalevite kuulus poega
|
|
|
773 |
Istus seltsis sõpradega
|
|
|
774 |
Käratelles kamberissa,
|
|
|
775 |
Laskis aga lõksatelles
|
|
|
776 |
Lustilaulu lendamaie:
|
|
|
777 |
“Joogem, joogem, vennikesed!
|
|
|
778 |
Maitsegem mõdu magusat,
|
|
|
779 |
Hullakeme humalassa,
|
|
|
780 |
Hõisakem õllekannuga,
|
|
|
781 |
Pidu pikka peekeriga!
|
|
|
782 |
Kõristagem kannukesi,
|
|
|
783 |
Vahtu maha visatessa
|
|
|
784 |
Pillutagem põrmandalle,
|
|
|
785 |
Siis saab õnne õitsemaie,
|
|
|
786 |
Armsam aega algamaie!
|
|
|
787 |
Viskan vitsad visnapuusse,
|
|
|
788 |
Kannukaaned kaasikusse,
|
|
|
789 |
Lauad laotan lepikusse,
|
|
|
790 |
Põhjad põllule põrutan.
|
|
|
791 |
Homme ise otsimaie,
|
|
|
792 |
Valge eella vaatamaie:
|
|
|
793 |
Mis need vitsad visnapuussa,
|
|
|
794 |
Kannukaaned kaasikussa,
|
|
|
795 |
Lauad laial’ lepikussa,
|
|
|
796 |
Põhjalauad põllu peale
|
|
|
797 |
Enne koitu kasvatanud,
|
|
|
798 |
Ööde vilul õilmeldanud?
|
|
|
799 |
Vitsust kasvas lapsevibu,
|
|
|
800 |
Kannukaanest külakiike,
|
|
|
801 |
Laudadest said laululauad,
|
|
|
802 |
Põhjast pajatuse-pingid.
|
|
|
803 |
Külaneiud, kullakesed,
|
|
|
804 |
Kudruskaelad kiikumaie,
|
|
|
805 |
Lustilugu laulemaie;
|
|
|
806 |
Laulid lained lainetama,
|
|
|
807 |
Laevad laineil kiikumaie.
|
|
|
808 |
Läksid laeva laskemaie,
|
|
|
809 |
Lainetesse laulemaie,
|
|
|
810 |
Panid paatrid paju peale,
|
|
|
811 |
Helmed heinakaare peale,
|
|
|
812 |
Keed pika kivi peale,
|
|
|
813 |
Lindid laia liiva peale,
|
|
|
814 |
Sõrmuksed sõmera peale.
|
|
|
815 |
Tuli haugi alta vetta,
|
|
|
816 |
Pääsulindu pealta vetta,
|
|
|
817 |
Mustaselga muda seesta;
|
|
|
818 |
Pärisid paatrid pajulta,
|
|
|
819 |
Helmed heinakaare pealta,
|
|
|
820 |
Keed pikalta kivilta,
|
|
|
821 |
Lindid laia liivikulta,
|
|
|
822 |
Sõrmuksed sõmera pealta.
|
|
|
823 |
Neiud appi hüüdemaie,
|
|
|
824 |
Pikil keelil palumaie:
|
|
|
825 |
“Tule appi, Harju poissi!
|
|
|
826 |
Tule päästma, Pärnu poissi!”
|
|
|
827 |
Aga ei kuulnud Harju poissi
|
|
|
828 |
Ega kuulnud Pärnu poissi.
|
|
|
829 |
Appi astus kaljupoissi,
|
|
|
830 |
Rootsi kandle kõlistaja:
|
|
|
831 |
“Miks te, neitsid, nuttelete,
|
|
|
832 |
Kullakesed, kaebelete?”
|
|
|
833 |
“Läksime laeva laskema,
|
|
|
834 |
Mere peale mängimaie,
|
|
|
835 |
Lainetesse laulemaie;
|
|
|
836 |
Panime paatrid pajule,
|
|
|
837 |
Helmed heinakaare peale,
|
|
|
838 |
Keed pika kivi peale,
|
|
|
839 |
Lindid laia liivikulle,
|
|
|
840 |
Sõrmuksed sõmera peale.
|
|
|
841 |
Tuli haugi alta vetta,
|
|
|
842 |
Pääsulindu pealta vetta,
|
|
|
843 |
Selga musta muda seesta;
|
|
|
844 |
Päris paatrid pajudelta,
|
|
|
845 |
Lindid laia liivikulta,
|
|
|
846 |
Sõrmuksed sõmera pealta.”
|
|
|
847 |
Seal aga kostis kaljupoissi,
|
|
|
848 |
Rootsi kandle kõlksutaja:
|
|
|
849 |
“Ärge nutke, neiukesed,
|
|
|
850 |
Kurvastage, kullakesed!
|
|
|
851 |
Küllap vargad vangistame,
|
|
|
852 |
Röövlid rauda rakendame.”
|
|
|
853 |
Hakkas kannelt kõlistama,
|
|
|
854 |
Kandlekeeli käristama,
|
|
|
855 |
Laululugu laskemaie. –
|
|
|
856 |
Meri kohkus kuulamaie,
|
|
|
857 |
Pilved pikalt vaatamaie,
|
|
|
858 |
Haugi tuli alta vetta,
|
|
|
859 |
Pääsu tuli pealta vetta,
|
|
|
860 |
Mustselg tõusis mudasta;
|
|
|
861 |
Tõivad ehte’ed tagasi,
|
|
|
862 |
Andsid jälle piigadelle.
|
|
|
863 |
Kaljupoiss kätta pakkuma,
|
|
|
864 |
Piigat noorta palumaie:
|
|
|
865 |
“Tule, tui, mulle omaksi!
|
|
|
866 |
Meil on igapäev pühapäev,
|
|
|
867 |
Pidud piki aasta’ada.”
|
|
|
868 |
“Ei või tulla, kaljupoissi,
|
|
|
869 |
Ei või tulla, vennikene!
|
|
|
870 |
Meil on kodu kosijaida.
|
|
|
871 |
Las’ läeb suvi, küll sügise
|
|
|
872 |
Külakoerad haukumaie,
|
|
|
873 |
Raudakäpad kõndimaie,
|
|
|
874 |
Viinamärssisid vedama.
|
|
|
875 |
Aituma abi eesta,
|
|
|
876 |
Tänu heateo eesta!
|
|
|
877 |
Saa ei sulle suuremada.””
|
|
|
878 |
Kui nii Kalevite poega
|
|
|
879 |
Õnnepidul hõisatessa
|
|
|
880 |
Lustilisti laskis tralli,
|
|
|
881 |
Astus tuppa Lapu tarka;
|
|
|
882 |
Pajatelles põlvesida
|
|
|
883 |
Kalevipojal paitama:
|
|
|
884 |
“Uku andku hüva õnne,
|
|
|
885 |
Taevas tarkada aruda
|
|
|
886 |
Sulle ja su sõpradelle!
|
|
|
887 |
Kus suur ilu sinu kojas,
|
|
|
888 |
Lustid laialt liikumassa,
|
|
|
889 |
Luba mulle lahkudessa
|
|
|
890 |
Rõõmsalt minna rändamaie,
|
|
|
891 |
Koduteeda kõndimaie!
|
|
|
892 |
Kolikambreid koristelles,
|
|
|
893 |
Nurki läbi nuuskidessa
|
|
|
894 |
Kulutelin kaua aega,
|
|
|
895 |
Kuni kogemata õnnel
|
|
|
896 |
Toonaeile leidsin tornis
|
|
|
897 |
Kivikoja kummi alta
|
|
|
898 |
Ahelasse pandud anni,
|
|
|
899 |
Kütkendatud kingituse.
|
|
|
900 |
Anna luba oma võtta,
|
|
|
901 |
Teele homme tõttaneda!”
|
|
|
902 |
Kalevipoeg kostemaie:
|
|
|
903 |
“Pole paelutatud pulli
|
|
|
904 |
Teadeval mul luku taga,
|
|
|
905 |
Kütkendatud kutsikada,
|
|
|
906 |
Vangistatud varandusta
|
|
|
907 |
Ega orja ahelates.
|
|
|
908 |
Tunnistele, mis sa tornis
|
|
|
909 |
Kivikoja kummi alta
|
|
|
910 |
Arulista oled leidnud?”
|
|
|
911 |
Varrak mõistis, kostis vastu:
|
|
|
912 |
“Leidsin kirjalehekesi,
|
|
|
913 |
Raudakaanel raamatuda
|
|
|
914 |
Kindla ahelate kütkes.
|
|
|
915 |
Anna luba aruasja,
|
|
|
916 |
Vana kirja kaasa võtta!”
|
|
|
917 |
Kange Kalevite poega,
|
|
|
918 |
Kes see kütkendatud kirjast
|
|
|
919 |
Midagi ei mäletanud
|
|
|
920 |
Ega teadnud tähendada,
|
|
|
921 |
Kuhu vana Kalev tarka
|
|
|
922 |
Pika elu pärandusest
|
|
|
923 |
Tululikke tarkusida
|
|
|
924 |
Palju lasknud üles panna,
|
|
|
925 |
Kus sees käsud kinnitatud,
|
|
|
926 |
Õigust selgest’ õpetatud,
|
|
|
927 |
Kuningalle kuulutatud,
|
|
|
928 |
Alamaile avaldatud.
|
|
|
929 |
Kallim veel kui kuld ja hõbe
|
|
|
930 |
Seisis kütkendatud kirjas
|
|
|
931 |
Vanaaegne vaba põli,
|
|
|
932 |
Meie meestepoege priius,
|
|
|
933 |
Kehvemate kaunim vara.
|
|
|
934 |
Kallist vara tahtis Varrak
|
|
|
935 |
Oma maale õnneks viia.
|
|
|
936 |
Lustipidu pohmelusel
|
|
|
937 |
Kalevipoeg pajatama:
|
|
|
938 |
“Võta kirjad, vana Varrak,
|
|
|
939 |
Talveööde ajaviiteks
|
|
|
940 |
Lambivalgel lugemiseks!
|
|
|
941 |
Võid ehk mõnda võõrikuida,
|
|
|
942 |
Tühja jutu tükikesi
|
|
|
943 |
Lehtedesta üles leida.”
|
|
|
944 |
Sulevipoeg sõitlemaie,
|
|
|
945 |
Olevipoeg palumaie:
|
|
|
946 |
“Lase läbi katsudella,
|
|
|
947 |
Enne kui sa annad oma!
|
|
|
948 |
Kes see kotis seakaupa
|
|
|
949 |
Sõgedast’ saab sobitama?
|
|
|
950 |
Ega vanataati tarka
|
|
|
951 |
Kirja oleks kütkendanud,
|
|
|
952 |
Luku taha lasknud panna,
|
|
|
953 |
Kui ei kasu sellest kasvaks,
|
|
|
954 |
Tululikku mitte tõuseks.”
|
|
|
955 |
Kalevite kallis poega,
|
|
|
956 |
Sõbra keelust hoolimata
|
|
|
957 |
Laulis aga lustilikult:
|
|
|
958 |
“Kui ka kallist seisaks kirjas,
|
|
|
959 |
Teademata tululikku,
|
|
|
960 |
Tõotust mees peab tasumaie.
|
|
|
961 |
Sarvest härga, sõnast meesta!
|
|
|
962 |
Õpeteleb muistne sõna.”
|
|
|
963 |
Käskis kütkendatud kirjad
|
|
|
964 |
Varrakulle välja anda.
|
|
|
965 |
Kolme ahelate kütkes,
|
|
|
966 |
Kolmel lukul kinnitatud
|
|
|
967 |
Seisid saladusekirjad.
|
|
|
968 |
Võtmeid võind ei ükski leida,
|
|
|
969 |
Miska roostetanud rõngaid
|
|
|
970 |
Lukutabast lahutada.
|
|
|
971 |
Varrak teadis küll, kus võtmed,
|
|
|
972 |
Aga tark ei annud teada.
|
|
|
973 |
Kalevipoeg käskimaie:
|
|
|
974 |
“Murdke maha müüriseinad,
|
|
|
975 |
Kiskuge sealt kaljukivi
|
|
|
976 |
Tükis kõigi kütketega,
|
|
|
977 |
Miska seinad sõlmitatud.”
|
|
|
978 |
Kangutati raske kivi
|
|
|
979 |
Raamatuga tükis müürist,
|
|
|
980 |
Veeretati vankerille;
|
|
|
981 |
Pandi ikkes härjapaari
|
|
|
982 |
Varakoorma vedajaksi.
|
|
|
983 |
Saadeti siis sadamasse,
|
|
|
984 |
Lasti pandi laeva peale,
|
|
|
985 |
Kuhu enne kullakotid
|
|
|
986 |
Varrak-taati lasknud viia.
|
|
|
987 |
Käsukandjad kihutasid
|
|
|
988 |
Sõites juba üle silla,
|
|
|
989 |
Lendes linna väravaisse;
|
|
|
990 |
Sillapalgid paukunekse,
|
|
|
991 |
Linnavärav värisema.
|
|
|
992 |
Kalevipoeg küsimaie:
|
|
|
993 |
“Kes see sillal sõite’essa
|
|
|
994 |
Sillapalke pauguteli,
|
|
|
995 |
Väravada väristeli?”
|
|
|
996 |
Käsukandjad kutsutie
|
|
|
997 |
Kalevipoja kamberi,
|
|
|
998 |
Kus nad kohe kuulutama:
|
|
|
999 |
“Juba sõda sõudemassa,
|
|
|
1000 |
Vaenuvanker veeremassa,
|
|
|
1001 |
Lipulood liugumassa,
|
|
|
1002 |
Odaokkad orjamassa,
|
|
|
1003 |
Tapriterad taotamassa.
|
|
|
1004 |
Rannast tulnud raudamehi,
|
|
|
1005 |
Parvel põrgupoegasida
|
|
|
1006 |
Rahupõlve rikkumaie,
|
|
|
1007 |
Meie maada muljumaie.
|
|
|
1008 |
Vanad raugad värisevad,
|
|
|
1009 |
Naised nurgassa nutavad,
|
|
|
1010 |
Pisarassa seisvad piigad,
|
|
|
1011 |
Lapseemad leinatessa.”
|
|
|
1012 |
Kalevipoeg küsimaie:
|
|
|
1013 |
“Mis siis teevad noored mehed?
|
|
|
1014 |
Kas ei kangeid kasvamassa,
|
|
|
1015 |
Tugevamaid tõusemassa
|
|
|
1016 |
Varjajaksi vanadelle,
|
|
|
1017 |
Rahuandjaks raukadelle?”
|
|
|
1018 |
Käsukandjad kuulutama:
|
|
|
1019 |
“Norgus seisvad meie noored,
|
|
|
1020 |
Mure kurnab mehikesi,
|
|
|
1021 |
Mõõk ei mõista rauda murda,
|
|
|
1022 |
Kirves terast killutada.”
|
|
|
1023 |
Kalevipoeg pajatama:
|
|
|
1024 |
“Võtke rooga, vennikesed,
|
|
|
1025 |
Kastke kurku, kullakesed,
|
|
|
1026 |
Väsind keha karastuseks!”
|
|
|
1027 |
Viidi siis mehed magama,
|
|
|
1028 |
Pandi padjule puhkama,
|
|
|
1029 |
Siidisängi suikumaie,
|
|
|
1030 |
Udusängi uinumaie.
|
|
|
1031 |
Kalevite kallis poega
|
|
|
1032 |
Saand ei unda silmadelle,
|
|
|
1033 |
Katet mitte kulmu alla.
|
|
|
1034 |
Läks siis välja vainiulle
|
|
|
1035 |
Tusameelta tuulutama,
|
|
|
1036 |
Kurba tuju kustutama.
|
|
|
1037 |
Kõndis isa kalmu peale,
|
|
|
1038 |
Istus haua ääre peale.
|
|
|
1039 |
Aga haual ei avaldust,
|
|
|
1040 |
Kalmukünkal ei kuulutust.
|
|
|
1041 |
Vingel lained veeresivad,
|
|
|
1042 |
Ohkel tõusis tuulehoogu,
|
|
|
1043 |
Kurba näitas kastekuube,
|
|
|
1044 |
Pisarpilul pilvesilma.
|
|
|
1045 |
Vaimuvarjud vankudessa
|
|
|
1046 |
Tõusid tuulta tallamaie. –
|
|
|
1047 |
Kalevite kange poega
|
|
|
1048 |
Kõndis kurvana koduje.
|
|
|
| |
|