| |
Kahe otsaga pulmad
|
|
| |
Kosja minnasse teissene, neljassune, laupa. Muudel päävadel kosjas äi keida. |
|
| |
|
|
| |
Kui kosja minnasse vöötasse ikka viina seltsi. Peigmes läheb oma isaga (vöib ka kidagit teine olla). |
|
| |
|
|
| |
Ruudi koju. Ruudile antasse keigepeelt kosju viina, siis tulad isad, emad ning teine pere. Ennem on asi järge kuultud kas äga vöib tulla. |
|
| |
|
|
| |
Sui otsa ollasse ruut ning elatasse teise nädali teisses kuhas - korra ruudi kodu, korra jälle peiu kodu. Änamasti ikka teine nädal teisses. |
|
| |
|
|
| |
Sui ta keis kerjamas nönda pärdi aegu, siis lambad juba niidetud. Kerjas villu, raha, linu, seepi ning keiki asju: sukapaelu, kindud, mis elus tarist leheb. Siis ta vöttas omale kõrvase, kis täda aitas vakka teha. Äga jumala öösse kedrati ning kojuti. Midukümmend paari kindud, sukki, paelu. See keik jagati pulma aega. |
|
| |
|
|
| |
Kui keik valmis üitasse sügise maha kolm pühabed järgemööda. Mõni pühabe midukümmend paari. Laale koda kippus sarilikkude mütsidega mustast siidi läkist sarved ning punasest kalugast lagibelne. Siis valge pöll ning siidipailad - see oli igavene uhke. Lahti iused olid seljabel. Selg oli üsna iusid täis. Mölemitel ühte nägu kindad (kirjud vöi valged) kää. Must pitk vammus oli üll, must kuub ning koldne, ning punane ai all. Punased sukad ning mustad kingad. |
|
| |
|
|
| |
Kui altari ede mindi, siis pruut ning peig läksid püha laava ede, nina-mees ning körvane jähid kaadevärgi taa. Kui pruudid ee tulid aksid nee jälle nende taa. |
|
| |
|
|
| |
Oldi paari obustega kirgul. Pruut ning peig istusid taa (vanasti ikka taa!), ning nina-mees körvatsega ede, siis söideti koju. |
|
| |
|
|
| |
Mindi ruudi koju anti süia peiule ning esmaspe viidi ruudi varandus peiu koju. |
|
| |
|
|
| |
pag. 20 Teissene oomiku peig tuli oma rahvaga ruuti ee viima oma koju. See pääva olid pulmad ruudi kodu, kessiku akati ee minema peiu koju. Sii ruut jägas oma nutustevakka, valge rätik ümber sarvede. Andas isa ning emale anded käde - nee'p leha ju peiu koju pulmale. Siis pandi jälle paar obussi ede ning söideti peiu koju paari tundi enne noudijaid. Kui sajarahvas peiu kodu oli, siis aksid noudijad ruudi kodund peiu koju minema. |
|
| |
|
|
| |
Vahebel pandi ruut ning peig magama. Kui noudijad tulid, siis es lasta neid väravast sisse. |
|
| |
|
|
| |
Noudijad laultsid: |
|
| |
|
|
|
|
26 |
Ma tuli oma otsima
|
|
|
|
27 |
Oma äga nömmelinnukest
|
|
|
|
28 |
Oma karjama kanakest.
|
|
|
|
29 |
Ähk'n ta nende riietega
|
|
|
|
30 |
Mis ta ema ehitand
|
|
|
|
31 |
Ähk'n ta selle söömaga,
|
|
|
|
32 |
Mis ta eile meitelt söi
|
|
|
|
33 |
Ähk'n ta selle joomaga,
|
|
|
|
34 |
Mis ta eile meitelt jöi.
|
|
|
|
35 |
Ähk'n ta saunas süsi söömas,
|
|
|
|
36 |
Karjub kivikelderus?
|
|
| |
Nendelt nõuti passi. Juhatati mujale, äga nee itlesid, et nende tuudid tulad sönna õue. |
|
| |
|
|
| |
pag. 22 Siis kut teised värava taa tulid, peiu oues kedrati, kojuti kangast, uhuti tüssi, pesti vaipa, tegid keik sihandussi vigurid, mis enneskid oli. |
|
| |
|
|
| |
Kui noudijad sisse lasti, siis nee kiskusid töö-tegijate kääst asjad ee, aisid puud oki kodaratest läbi'ng pidi kedramine seisma jääma. Keribud aeti lammu laiali puhas. |
|
| |
|
|
| |
Vahebel mürati mis irmus. Siis mindi renni juure. Ägaüks istus oma kuhale koes ta oli pandud istuma, oli ta peenaine saja-tüdruk, änna-naine või muud. |
|
| |
|
|
| |
pag. 23 Emased istusid renni ees, isased renni taga. Peig istus pee-mihe kõrvas renni taga. Pee-mees äga renni otsas (ruuti ning kõrvast polntkid!). |
|
| |
|
|
| |
Keigebelt anti viina, ning viiluk saia ning võid peel. Saand see otsa saand, siis toodi soja ölle kannud. Soe ölut joodi ee. |
|
| |
|
|
| |
Siis mindi jahutama. Ning siis kukkusid peiu rahvas jälle tööd tegema; rend oli töö tegijaid sönni täis, kut vööras rahvas oues jahutas. Vöörad tulid ouest tagasi ning kiskusid nende asjad rennibelt ee ning istusid ise ägaüks oma kuhabele. |
|
| |
|
|
| |
pag. 24 Keige ennem toodi limbisuppi. |
|
| |
|
|
| |
Ruuti aketi otsima kohas ta jäänd oli. Nouti ruuti oma kuhabele. Vanad naised akkasid keima pakkumas. Ühel oli rääts pees, teisel lina ümber pee. Keik nee toppisid sönna kuha peele. Äga neid äi lastud. Peemees ning pee-naine oidsid nee tagasi, et nad tahtand oma inimest, mis nad seie andand. Nad ep taha sihandussi santisid inimessi. |
|
| |
|
|
| |
Siis peiu ema töi ruudi ning körvatse renni taa. Seda kiideti siis ülalt maha, et see toond, mis vajak olnd. Siis kukuti laulma. Pärast sööma ruut ning peig pandi magama. Peiu poiss viskas peiu asemele - see jähi üsna vagusi. Ruudi poiss viskas ruudi. Magama panemise juures oldi vöidul, kump ennem pidi riidest ee joudma. Peiul kisti saapad jalast, ruudil sarvedega müts peest, sukad jalast. |
|
| |
|
|
| |
Sukapailad päästeti peelt ee ning patsatati asemele ning katsuti kui vissid aseme pöhilavad on. |
|
| |
|
|
| |
Siis laulti noorpaar magama. Sellega oli õhta juba kää ning jäädi vagusi. Teised rallasid tuas edasi. Poisid vääntsid tüdrugid ning kaisuta- sid. Teisebäva oomiku ruudid tousid üles, pesid. Peig ning ruut panid sönna vee sisse öberaha - see oli körvatsele. Pärast viskas körvane vee maha, ning vöttas selle raha omale. |
|
| |
|
|
| |
Siis mindi renni taa. Kui ruut keige esiti renni taa leheb, siis pölevad kaks küinald: üks peiu, teine ruudi. Mölematel siidipailad ümber. Kummal ennem ee pöleb, see sureb ennem. |
|
| |
|
|
| |
Toodi söömine. Sööma läks ruut kinni peega. Siis laulti: |
|
| |
|
|
|
|
65 |
Päästa mu sösar söbudest
|
|
|
|
66 |
Räästi täda rätigutest.
|
|
|
|
67 |
Söba sötku sõnniku
|
|
| |
pag. 27
|
|
|
|
69 |
Rätik tambi räästa ala.
|
|
| |
Siis pee-mees vöttas kepiga rätiku ee ning lahetas körvatse pehe. Säält ruudi poiss kahmas tese käde ning sööstas sellega üle renni. Kille pehe keige ennem rätik saadi panna, see sai tuleva asta (tulevasta) ruudiks. Nüid oli ruudi pee lahti. |
|
| |
|
|
| |
Poole bäva ajal tuli vaka jagu. Rend koristati puhtaks, et juua's saa änam kidagid. Pee-mees töi pee peal vaka rennile ning öllelüpsik ning saiakakk. Kasukannik vöiga antasse ruudi ning peiule. Nee pidavad kinnastega see vöitu ee sööma. Siis laulti vakk kinni: |
|
| |
|
|
|
|
74 |
Körvane, körvane, körgukene,
|
|
|
|
75 |
Veereta kivi vaka peele
|
|
|
|
76 |
Äga nelja nurga peele
|
|
|
|
77 |
Kunni isa toutab ärja,
|
|
|
|
78 |
Kunni ema toutab lehma,
|
|
|
|
79 |
Kudu (!) körvi ruunakese.
|
|
|
|
80 |
Nadu narmi utukese.
|
|
| |
Siis üiti isa-ema ning lasti toutada. Saand nad toutand, siis: |
|
| |
|
|
|
|
83 |
Nüid on isa toutand ärja,
|
|
|
|
84 |
Nüid on ema toutand lehma
|
|
|
|
85 |
Kudu (!) körvi ruunukse
|
|
|
|
86 |
Nadu narmi utukese.
|
|
|
|
87 |
Akake andid andama (!);
|
|
|
|
88 |
Peelt anna pereisale,
|
|
|
|
89 |
Peelt anna pereemale,
|
|
|
|
90 |
Keskelt keige perele,
|
|
|
|
91 |
Vahelt vaestelastele,
|
|
| |
pag. 29
|
|
|
|
93 |
Vaka pöhjast poistele -
|
|
|
|
94 |
Tüdrukud jäävad tükkis ilma.
|
|
|
|
95 |
- - - - - - - - - - - - -
|
|
|
|
96 |
Kui saad pereminijaks,
|
|
|
|
97 |
Siis piad püsut magama,
|
|
|
|
98 |
Ukse ala uinuma,
|
|
|
|
99 |
Lävelappe langema.
|
|
|
|
100 |
Siis piad kuulma kuke ääle
|
|
|
|
101 |
Ja piad ärkvel olema.
|
|
|
|
102 |
Pühi see tuba, pöimi körred,
|
|
|
|
103 |
Kanna körred karjaaida;
|
|
|
|
104 |
Siis sul sigib kiri kari,
|
|
|
|
105 |
Tihed kirja tiined lehmad
|
|
|
|
106 |
Valed kirja vassigud,
|
|
|
|
107 |
Musta pugud mulligud.
|
|
| |
Nüid pannasse kiri tanu pehe ning akatase jooma kutsuma. Ruudi ning peiu poiss akvad juua andma. Tuuasse raha kis raha toob see juua saab. |
|
| |
|
|
| |
Riigitasse puuga ja katsutasse, kas nii suur kuhi jälle on kut rennile tuues oli. Vakka pandi vöitu aides: "Ruudi vöit!" - "Peiu vöit!" |
|
| |
|
|
| |
"Viimuks pee-mees vöttas vaka jälle pee-bele ning viis oona. |
|
| |
|
|
| |
Õhta tehasse viimne supp. Supi peele pühitasse rendi. Vanal naisel ölenuustik püus ning pühid. Inimesed viskavad kokkadele raha rennile ning üidvad: |
|
| |
|
|
|
|
116 |
"Öitsa - ruudi vöit!"
|
|
|
|
117 |
"Öitsa - peiu vöit!"
|
|
| |
Teised liikis tänavad. Siis priinaised laulvad: |
|
| |
|
|
|
|
120 |
Aitimal, aitimal andke raha,
|
|
|
|
121 |
Äga ma teilt raha'p taha -
|
|
|
|
122 |
Ma taha uue supi teha,
|
|
|
|
123 |
Sialiha sisse panna,
|
|
|
|
124 |
Silma kirjaks sibulid.
|
|
| |
Siis akvad noudijad minema ning pidavad ruudi kodu koduvööraste pääva veel taga. |
|
| |
|
|
| |
Saaja-rahvas piab peiu kodu oma koduvööraste pääva. |
|
| |
|
|
| |
Ning pulmad ongid otsas! |
|
| |
|
|
|
| |
|