| |
Eesti mehe laul
|
|
|
2 |
Eesti mees ja tema sugu,
|
|
|
3 |
Neist ei peeta kuskil lugu.
|
|
|
4 |
Kotirõivast viisud jalan,
|
|
|
5 |
Kõigist muudest rahvast alam,
|
|
|
6 |
Elab mustan suitsu taren
|
|
|
7 |
Palju puudusen ja muren.
|
|
|
8 |
Nurm ja mõts om härra oma.
|
|
|
9 |
See man orja omma kena,
|
|
|
10 |
Krahvid, parunid ja vonnid
|
|
|
11 |
Nende majun omma tornid.
|
|
|
12 |
Kae kus ripva siidilipu,
|
|
|
13 |
Kalev maapääl kullanupu.
|
|
|
14 |
Et nad suuren avustuses
|
|
|
15 |
Vaeste vastu armastusen,
|
|
|
16 |
Taadri arvu suures pandva
|
|
|
17 |
Kallist renti pääle pandva.
|
|
|
18 |
Vanast olli me kõik orja
|
|
|
19 |
Härra olliva meil kurja.
|
|
|
20 |
Ega päiv meid pallu pesti
|
|
|
21 |
Ema nahka maha kisti,
|
|
|
22 |
Pennega meid vahetati
|
|
|
23 |
Odavasti ära müüdi,
|
|
|
24 |
Kingiti kui veel es taha
|
|
|
25 |
Tapeti kui koere maha.
|
|
|
26 |
Kurat põrgun ei teind seda
|
|
|
27 |
Mis tei ritterite süda
|
|
| |
pag. 852
|
|
|
29 |
Noorel mehel pääle panti,
|
|
|
30 |
Herra arm tal naiseks anti.
|
|
|
31 |
Kes ei tahtnud ära võtta,
|
|
|
32 |
Saadeti siis kohe sõtta.
|
|
|
33 |
Kui üts noormees naise võttis
|
|
|
34 |
Eesmast ööd ta mõisa vei,
|
|
|
35 |
Herra võttis uudse mati
|
|
|
36 |
Kooris värske piimapüti.
|
|
|
37 |
Kellel vaene naene kaebas -
|
|
|
38 |
Kuis aus härra teda vaevas.
|
|
|
39 |
Pidi talle järel andma,
|
|
|
40 |
Tema hirmust tegu kandma.
|
|
|
41 |
Hüppa rõõmusta nüüd lammas
|
|
|
42 |
Murtud on jundi hammas.
|
|
|
43 |
Neil om kõvast ära keeldud
|
|
|
44 |
Värskelt lambaliha neelda.
|
|
|
45 |
Ent veel halelikum lugu
|
|
|
46 |
Et me oma Eesti sugu
|
|
|
47 |
Kes siin veidi võimust sai,
|
|
|
48 |
Pallu ülekohut teiva.
|
|
|
49 |
Opmanni ja mõisa kupja,
|
|
|
50 |
Olliva me hirmsa tapja.
|
|
|
51 |
Eesmalt naksi prasma, vanma,
|
|
|
52 |
Pääle see veel sälga andma.
|
|
|
53 |
Küla kupija ja kiltre
|
|
|
54 |
Aidamehe pulgajunkru,
|
|
|
55 |
Olliva kõik ähvardaja
|
|
|
56 |
Laisas rõipes sõimaja.
|
|
| |
pag. 853
|
|
|
58 |
Mõni sai neist ustavas
|
|
|
59 |
Ausast teenrist härra silmist.
|
|
|
60 |
Oh sa ime, mis siis tegi,
|
|
|
61 |
Suurusele mehe vägi.
|
|
|
62 |
Pühajärven tetti sõda,
|
|
|
63 |
Oma silma näiva seda.
|
|
|
64 |
Viimne hilp sääl sälläst kisti,
|
|
|
65 |
Eesti rahvast hirmsast pesti.
|
|
|
66 |
Aeti meid säält läbi lipu,
|
|
|
67 |
Soldatil olli pika kimbu,
|
|
|
68 |
Kuule armas rahvas seda,
|
|
|
69 |
Igaüts sai viissada.
|
|
| |
|
|
|
71 |
Meile seda hirmust tetti
|
|
|
72 |
Pallu rahvast kokku aeti
|
|
|
73 |
Tartu ning ka Võru kreisist
|
|
|
74 |
Oli mehi kõigist mõisist
|
|
|
75 |
Keisri sest es tiia mida,
|
|
|
76 |
Mõisniku kõik teiva seda.
|
|
|
77 |
Sest et väe valitseja,
|
|
|
78 |
Olli nende oma poja.
|
|
|
79 |
Halle küll et õpetaja
|
|
|
80 |
Omma ka me augutaja
|
|
|
81 |
Et mi ommi patte perast
|
|
|
82 |
Ei saa lahti mõisa kärast.
|
|
|
83 |
Henge karjuses end kutsva,
|
|
|
84 |
Siiski rikkaks saada tahtva.
|
|
|
85 |
Ritteriga nema sõiva,
|
|
|
86 |
Ütest lauast kohvi jõiva.
|
|
| |
pag. 854
|
|
|
88 |
See om kõik me vere higi,
|
|
|
89 |
Keski meid ei lase ligi.
|
|
|
90 |
Kas om kiäki ka kuulnu
|
|
|
91 |
Et om kristus säärne ollu?
|
|
|
92 |
Mõni eesti usu papp,
|
|
|
93 |
On kui mõru vihas sapp,
|
|
|
94 |
Äkiline tema kurjus
|
|
|
95 |
Et tal suur ja raske orjus.
|
|
|
96 |
Rahvast valda valitseda
|
|
|
97 |
Vahepääl ka tülitseda,
|
|
|
98 |
Et tal poinja, niitja, kündja,
|
|
|
99 |
Sööki, jooki, raha andva
|
|
|
100 |
Katte nime tema kannab
|
|
|
101 |
Esi seda teada annab.
|
|
|
102 |
Äripäeval mõisahärra
|
|
|
103 |
Pühapäeval kerikuhärra,
|
|
|
104 |
Vankri ees tal neli hobest
|
|
|
105 |
Kutsar pukis sõidab nobest.
|
|
|
106 |
Enambest kõik saksa sugu,
|
|
|
107 |
Tundva eesti rahvast magu.
|
|
|
108 |
Sest neil mastas kanamuna,
|
|
|
109 |
Hamme rõivas ja veel lina.
|
|
|
110 |
Vanast kõik siin kokku kanti
|
|
|
111 |
Ja veel hirmu pärast neile anti
|
|
|
112 |
Egast talust olli viljakoti
|
|
|
113 |
Koolja tõi ka käteräti.
|
|
| |
pag. 855
|
|
|
115 |
Oppus latse teiva töö
|
|
|
116 |
Massi palgas kindavöö,
|
|
|
117 |
Üts taht keisrit maha laske,
|
|
|
118 |
Talupoig lõi kuuli vasta.
|
|
|
119 |
Laskel koeral lastas kuppu,
|
|
|
120 |
Käändas vändas nööta nuppu.
|
|
|
121 |
Rahvas olge ütel meelel,
|
|
|
122 |
Kõnelege kõik ütel keelel.
|
|
|
123 |
Ärge andke neile krossi,
|
|
|
124 |
Laske neile nina nossi!
|
|
|
125 |
Kui see riis ja häda tulli,
|
|
|
126 |
Kõrgen mägin eesman olli.
|
|
|
127 |
Oh ti peris murijaanid,
|
|
|
128 |
Eesti rahva verekaanid.
|
|
|
129 |
Maad ja mõtsa mõisas teiti,
|
|
|
130 |
Eesti rahva vaiva seiti.
|
|
|
131 |
Esmalt usku meile anti
|
|
|
132 |
Perast orjust pääle panti.
|
|
|
133 |
Siis me jäime nende võrku,
|
|
|
134 |
Nii kui kiskja soe kurku.
|
|
|
135 |
Oh sa kaval sivu sugu -
|
|
|
136 |
Hirmus olli nende tegu.
|
|
|
137 |
Alati na teiva sõda,
|
|
|
138 |
Rahval olli nälg ja häda.
|
|
|
139 |
Neide au ja neide riigid,
|
|
|
140 |
Noolid, püssid, pikad piigid,
|
|
|
141 |
Teiva eesti rahval hirmu
|
|
|
142 |
Ei nad leidnud kuskil armu,
|
|
| |
pag. 856
|
|
|
144 |
Poola kuningas siis tuli;
|
|
|
145 |
Ots siis mäel ja lossel olli.
|
|
|
146 |
Tahtnu nema, vai es tahtnu,
|
|
|
147 |
Poola kuul neid põrut maha.
|
|
|
148 |
Tenu, meelest ma nüüd ütlen,
|
|
|
149 |
Kui ma vana aega mõtlen.
|
|
|
150 |
Joba oopis teine lugu,
|
|
|
151 |
Mis om nännu meie sugu.
|
|
|
152 |
Au me suurel keisril olgu,
|
|
|
153 |
Tuhat kord tal tenu tulgu,
|
|
|
154 |
Kes om teo-orjust keeldnu
|
|
|
155 |
Mõisnikkude voli neeldnu.
|
|
|
156 |
Esa maad küll nimitsedes
|
|
|
157 |
Meid siin üle manitsedes
|
|
|
158 |
Kui me mitte ei tee kurja,
|
|
|
159 |
Ei siis hakka ütski harja.
|
|
|
160 |
Nii om eesti meeste sugu
|
|
|
161 |
Neist ei peeta kuskil lugu.
|
|
|
162 |
Kui nüüd ütskõrd ära kooled
|
|
|
163 |
Siiski isamaad ei ole.
|
|
|
164 |
Väike haud kos minnu viias
|
|
|
165 |
Teise sõbra kandva sinna.
|
|
|
166 |
Sääl ka mulle ei anta rahu,
|
|
|
167 |
Kui ei massa kallist raha.
|
|
|
168 |
Tuleva nee hauakaibja
|
|
|
169 |
Pilva vällä luu ja rõiva.
|
|
| |
pag. 857
|
|
|
171 |
Küla kelmi, karjapoisi,
|
|
|
172 |
Pilva luiega ütsteisi.
|
|
|
173 |
Ilda aigu pallu näiva,
|
|
|
174 |
Kui na prouad hauda veiva.
|
|
|
175 |
Talunaise eest välja tõiva
|
|
|
176 |
Teda tõiste paika veiva.
|
|
|
177 |
Sest om jutt jo vällä lännu,
|
|
|
178 |
Et see om nii hirmus olnu.
|
|
|
179 |
Au ja rikkus om neil ilman
|
|
|
180 |
Parem ase antas surman
|
|
|
181 |
Rohkem aastat seitsesada -
|
|
|
182 |
Sai see viletsus ja häda.
|
|
|
| |
|