e000013080000
välismaa; VõrumaaPõlva
Tamm, Joosep
1893

Metadata

COL: J[oosep] Tamm
ID: E 1308/23
LOC: Oudova, Strätkova < Põlva khk.
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1893

EESTIMEES JA TEMA SUGU:

Eestirahva hädalaul, 1112 aastal kui Sakslased Eestimaale tulivad.
1.
    5  Eesti mees ja tema sugu
    6  Neist ei peeta kuskil lugu
    7  Kotirõivas, viisud jalas
    8  Kõigist muudest rahvast alam.
2.
    10  Elab mustas suitsutares
    11  Puudusen ja palju mures
    12  Nurm ja mõts on härra oma
    13  See eest oleme me orja.
3.
    15  Krahvid, baronid ja vonnid
    16  Nende majadel on tornid
    17  Lati otsas siidilipud
    18  Kalerei peal kullanupud.
4.
    20  Et nad suures austuses
    21  Vaeste vastu riisumiseks
    22  Taadri arvu kõrgeks aavad
    23  Kallist renti maksma pandva.
pag. 1309
5.
    26  Vanast olime me orjad
    27  Härra oliva meil kurjad,
    28  Egä päeva palju peksti,
    29  Ihunahka maha kisti.
6.
    31  Koertega meid vahetati
    32  Odavasti ära müidi,
    33  Kingiti, ja kui es taha:
    34  Tapeti kui koeri maha.
7.
    36  Ent veel halvem oli lugu
    37  Et me oma Eesti sugu;
    38  Kes siin vähe võimust saiva
    39  Palju ülekohut teiva.
8.
    41  Mõisa opmani' ja kupja'
    42  Olivad me hirmsad tapjad:
    43  Esmalt naksi prasma, vandma
    44  Perast keppi pääle pandma.
9.
    46  Küla kubijad ja kiltred
    47  Aidamehe pulgajunkrud,
    48  Olivad me ähvardajad:
    49  Laisaks raipeks teutajad.
10.
    51  Mõni sai meist usutavaks
    52  Armsaks teendriks härra silmas;
    53  Oh, sa ime, mis siis sündis -
    54  Suur oli selle mehe vägi.
pag. 1310
11.
    57  Pühajärvel tehti sõda
    58  Kes vast mäletavad seda,
    59  Viimne hilp sääl ära kisti,
    60  Eesti rahvast hirmsast pesti.
12.
    62  Aeti neid läbi lipu
    63  Soldatil olid pikad kepid,
    64  Usu, armas eesti rahvas,
    65  Egäüks sai viissada! -
13.
    67  Eestimaa sääl auras veres
    68  Mõni kirjutaja pärast
    69  Et need Diikrid verejänus
    70  Rööksid vaesed suures valus.
14.
    72  Teno väesaksul olgu
    73  Kel veel veri soontes oli
    74  Valu vähendada püidsid,
    75  Keppi lühendada võtsid.
15.
    77  Sest meil piin siis vähem oli,
    78  Mes see mõis kõik pääle pani,
    79  Ega üts siis seda nägi
    80  Et see oli armo tego.
16.
    82  Meile seda hirmotadi,
    83  Palju rahvast kokku aeti,
    84  Tarto ja ka Võro kreisist,
    85  Oli mehi kõikist mõisist.
17.
    87  Keiser sest ei teadnud mida
    88  Mõisnikud kõik teivad seda
pag. 1311
    90  Sest et väe valitsejad
    91  Olid nende omad pojad.
18.
    93  Hale küll, et õpetajad
    94  Omavad need haugutajad
    95  Et me oma patu pärast
    96  Ei sa lahti mõisa kärast.
19.
    98  Ritteriga nemad söövad
    99  Ühest lauast kohvi joovad.
    100  Mei ei lase keakist ligi,
    101  See on kõik me vere higi.
20.
    103  Hengekarjatsis end kiitvad
    104  Siiskist rikkaks tahtvad minna,
    105  Kas on keagist neist kuulnud
    106  Et me Kristus säärne olnud.
21.
    108  Kui on õpetaja koolnud
    109  Proua leseks maha jäänud;
    110  Siis on palumine kantslis:
    111  Andku vaesel proual andeid! -
22.
    113  Enesel on mõisa käes
    114  Raha tuleb iga päev;
    115  Toitke esi oma proua,
    116  Ärge saatke vaesid orje.
23.
    118  Rohkem aastaid seitsesada,
    119  Sai see alustaja häda,
    120  Kui see riisja sugu tuli,
    121  Kõrgen mägin esmalt elli. -
pag. 1312
24.
    124  Oh, te peris Muri Jaani,
    125  Eesti rahva verekaani,
    126  Maad ja mõtsad mõisis teivad,
    127  Eesti rahva vaeva seivad. -
25.
    129  Esmalt usku meile andsid,
    130  Perast orjust maha pandi,
    131  Siis me jäime nende võrku,
    132  Nii kui kiskja hunde kurku. -
26.
    134  Oh, sa kaval Sivu sugu,
    135  Hirmus oli nende tegu,
    136  Alati nad tegid sõda.
    137  Kehval oli nälg ja häda.
27.
    139  Neide au ja nende vägi,
    140  Nooled, püssid, pikad piigid,
    141  Teivad eesti rahval hirmu,
    142  Ei nad leidnud kuskil armu. -
28.
    144  Poola kuningas see tuli
    145  Otsis mäed, kus lossid oli,
    146  Tahtsid nemad või es taha,
    147  Poola kuul see põrus maha.
29.
    149  Eesti rahva lamba süda
    150  Teeb neil esiendil häda,
    151  Vene säädust ära põlgsid;
    152  Oma velle ära põlgsid.
30.
    154  Paljud oma usku saanud
    155  Omast varast ilma jäänud;
    156  Kes läks esmalt Venemaale
    157  Kole pika reisi peale.
31.
    159  Johan Marsvelt see läks Krimmi
    160  Es jäe kuskil kinni,
    161  Viis ka ära oma vara,
    162  Es näe enam Eesti kära.
32.
    164  Mõisa hirm ja kepivalu
    165  Ai meid vene preestri manu,
    166  Nüüd on Eesti rahvas segi,
    167  Mis kõik hirm ja valu tegi.
33.
    169  Palju on küll neide seas
    170  Orjamisen suuren valun.
    171  Et nad suures austuses
    172  Elavad see usu sisen. -
34.
    174  Nad ei tea seda usku
    175  Ei ka seda kalliks pitta.
    176  Paljud käivad vanan jälin,
    177  Lutre kirkus, koolimajas.
35.
    179  Teno meelest ma küll ütlen
    180  Kui ma vana aega mõtle;
    181  Juba hoopis teine lugu,
    182  Mis on saanud eesti sugu. -
36.
    184  Tenu meie keisril olgu
    185  Et ta näitnud vaesil armu,
    186  Kui me ei tee mitte kurja
    187  Siis ei nakka keaki orja.
37.
    189  Au me suurel keisril olgu
    190  Tuhat tenu temal tulgu
    191  Kes on mõisa orjust keelnud,
    192  Mõisnikkude voli keelnud.
38.
    194  Au me suurel keisril olgu
    195  Kes saad riiki säädust kõrral;
    196  Kes keelt kuradite kässi,
    197  Et nad ei saa meid siin vassi. -
39.
    199  Essamaaks ta nimetetaks
    200  Meid see üle vannutetaks.
    201  Kui ma ütskõrd ära koole
    202  Veelist Esa maad ei ole.
40.
    204  Väike haud, kus mul on minna
    205  Teised sõbrad saatvad senna;
    206  Säälgi mul ei ole asend
    207  Kui ei maksa kallist raha.
41.
    209  Tulevad need hauakaevjad
    210  Pildvad luud ja rõivad välja;
    211  Külakelmid, karjapoisid
    212  Pil'vad luud ka ütest teisi.
42.
    214  Nii om eesti rahva sugu
    215  Neist ei peeta kuskil lugu,
    216  Nälg ja vaiv meil ilman oli,
    217  Rahuta ka surma minna.
43.
    219  Hiljaaegu palju näiva
pag. 1315
    221  Kui nad prouad hauda veiva.
    222  Talunaist eest ära tõiva
    223  Teiste paika ära veiva.
44.
    225  Sest om jutt ka välja tulnu,
    226  Et see om nii hirmus olnu.
    227  Au ja rikkus om neil ilmas,
    228  Parem saab neil veel mullas.
45.
    230  Oh, suur Jumal, heida armu,
    231  Sa võid lühenda' mu põrmu.
    232  Paranda me vaeste ohto,
    233  Enne kui meid kutsud kohto.
46.
    235  Ei ma tea, mis see viga
    236  Talupoja au on siga,
    237  Nii ta teda nimetetas,
    238  Maal ja linnas nimetetas.
47.
    240  Saksa nimi om nii ausa
    241  Uhkus paneb tal käed puusa.
    242  Kui veel saksa keelt ta mõistab
    243  Siis ta õigest nina tõstab.
48.
    245  Eesti oma rahva sugust
    246  Tuntas mitut meest see sugust:
    247  Kel ju saksa särk om säljas
    248  See om eesti sugust väljas! -
49.
    250  Säärne mees om peris siga
    251  Tal om tuhat puutust, viga:
    252  Mõnel saksa särk om säljas
    253  Keha särgi sisest väljas.
pag. 1316
50.
    256  Mõni kannab kaalan lipsi
    257  Lambanahka, kaalapääl risti,
    258  Teadmata tal avva antas
    259  Saksa nime kandma pantas.
51.
    261  Saksu om küll mitmed sugu
    262  Egalütel esi nägo,
    263  Mõisnik numer edimene
    264  Kirk esand tema järgimine.
52.
    266  Mitusada aastad seda
    267  Vaevab meid see hirmus häda.
    268  Kõrd meid oma võrku saiva,
    269  Seiva kõik muud meie vaiva. -
53.
    271  Neitega meil pole tego
    272  Olgu neil küll neide nägo.
    273  Neide kasin härmetõbi,
    274  Teeb neil valu, avvu vigo!
54.
    276  Nemad elivad siin uhkest
    277  Prasva öö ja päeva raskest.
    278  Kallist rõivast kehad kandvad,
    279  Seda kõik me vaiv neil andnu.
55.
    281  Sandest nemad saksad saivad,
    282  Kullan hõbetan nüüd käiva.
    283  Eesti mees see peris ori,
    284  See om meie vaiv ja veri.
56.
    286  Eestimaa om leinamisel
    287  Ööd ja päivad oigamisel,
    288  Neide ikke raskelt litsub,
    289  Enneaegu hauda kutsub.
pag. 1317
57.
    292  Mõisnik kutsub: raha, raha,
    293  Daadri päält ma taha, taha!
    294  Küsimata tälle antas,
    295  Sälja taga pääle pantas.
58.
    297  Eesti mehed ütstõist leiva
    298  Kui na' vähe mahti saiva.
    299  Tõinetõisel pussi teiva,
    300  Viimati kõik ilma jäiva.
59.
    302  Säärsed pane sitta pide
    303  Klopi, et neist sääl saa's suppi.
    304  Oleks tarkust veidi enamb
    305  Asi oleks palju paremb.
60.
    307  Küll ma mõtlen mitmed päädi
    308  Ne' om ausad, kel tööd veidi. -
    309  Säitsmes päev, ja kuus om püha
    310  Toidab pastoride keha. -
61.
    312  Kuuvel päeval paha opib
    313  Seitsmel päeval välja klopib:
    314  Mängib, torab, lorab, lärmab,
    315  Käega vastu kantslid klopib.
62.
    317  Nii ta ütleb oman kõnen
    318  Engemaad ei saa ti enne,
    319  Kui kell katstõist Taevan löönu,
    320  Siis om hengemaa teil saanu! -
63.
    322  Ja kas armas hengekarjus
    323  Jutusen, ka teie varjul:
    324  Andke tema käele suud
    325  Võid ja mune, mõnda muud. -
pag. 1318
64.
    328  Tund ja kaks ta niita prassib
    329  Jutust ümbre tsõõri prassib.
    330  Oppab mehi, oppab naisi,
    331  Selle eest tal vald ja mõisa.
65.
    333  Keelt ta kurgolakke pessab
    334  Seda vald ja mõisa massab.
    335  Kae, kos om üts ausa amet,
    336  Säljan om täl siid ja samet.
66.
    338  Õdangul ja homme vara
    339  Eesti mees, oh, mõtle perra,
    340  Raskest tööst sul käed haiged
    341  Siiski kotirõivad säljan.
67.
    343  Sa'a herra opetajas
    344  Kotirõiva loputajas,
    345  Osta omal neide pääd,
    346  Siis sa neide seltsi jääd.
68.
    348  Et meil kosuda käste:
    349  Koolitage hästi latsi,
    350  Rumalus nüüd vangin peab
    351  Pimen kotin ümbre veab.
69.
    353  Sa ei saagi esi aro
    354  Et sul puudub tarka toro,
    355  Nigu tare põrsas oled,
    356  Kui sa rumalusen oled.
70.
    358  Tarkus võitab ilma ära
    359  Annab au ja kallist vara
    360  Õnnis om, kes seda sõuab
    361  Ning see sisse saada jõuab.
pag. 1319
71.
    364  Issand, oma õnne anna
    365  Armo, hoolt sa mu eest kanna.
    366  Et see päiv ka ütskõrd tõseb
    367  Ja me silmad tolmust mõseb.
72.
    369  Kaua om meid kotin kandu
    370  Sea viisi ümbre veetu,
    371  Kes om kotist välja pääsnu
    372  Om ka silmi tolmust mõsknu.
73.
    374  Siis, kui mina koolin käisi
    375  Siis hirm mulle pääle tuli,
    376  Keekist mino püidis petta,
    377  Pimen kotin ümbre vetta.
74.
    379  Mõned eesti usupapid
    380  Omavad kui mõrud sapid,
    381  Äkiline nende kurjus,
    382  Et neil suur ja raske orjus.
75.
    384  Mõisad valda valitseda
    385  Vahepääle tülitseda;
    386  Et võis põimja, külvja, niitja,
    387  Sööki, jooki, raha anda.
76.
    389  Kohto nime nema kandva
    390  Esi seda teada andva:
    391  Äripäeval mõisahärra,
    392  Pühapäeval kirikhärra. -
77.
    394  Enamast kõik saksa sugust
    395  Tundvad eesti rahvast magu,
    396  Sest neil mastas kandmine:
    397  Hamerõivas, ka veel lina. -
78.
    399  Vanast neile kokku toodi
    400  Hirmo perast neile anti:
pag. 1320
    402  Egast talust viljakotti
    403  Kooljalinad, käterätid.
79.
    405  Oppus lapsed veiva andit:
    406  Villast langad, koetud kindad;
    407  Oppus ajal teivad tööd
    408  Kodust veivad tööle vööd.
80.
    410  Mes tal viga härra olla
    411  Kiikilt poolt las' kokku tulla,
    412  Täl om raha, täl om võimust,
    413  Opetab ka Pühast võimust! -
81.
    415  Ütleb: rahvas kannatage
    416  Meie een end alandage,
    417  Seda hääd, mes teete meile,
    418  Taevas tasutakse Teile! -
82.
    420  Lehmakene, saisa vaga
    421  Mina sõõruta so taga:
    422  Minu sõna om sul tõde:
    423  Anna oma piim kõik kätte! -
83.
    425  Saisa vaga, las' ma nüssa
    426  Kui ei saisa, saad sa pessa!
    427  Nüüd ei tohi ma küll pessa
    428  Võimus om mul siiski nüssa.
84.
    430  Eesti mees, sa oled rumal
    431  Saks ei ole enam jumal,
    432  Kui ta tahab, kandku viha
    433  Säärne sama luu ja liha! -
85.
    435  Olgu tema kerko saks
    436  Vai ka vana mõisa paks,
    437  Egal mehel oma haigus
    438  Siis ei puutu meid ta haigus.
pag. 1321
86.
    441  Talupojal paksud turjad
    442  Sest et nad oma ilma orja,
    443  Valdusisen saksa toitva
    444  Kroonu pääl, veel riiki hoidva.
87.
    446  Õigus om nüüd palju parem
    447  Kahju, et see es sa varemb.
    448  Elajas meid enne peeti
    449  Nii kui siga kotin veeti,
88.
    451  Oh, te võera rahva sugu
    452  Küll teil om suur kurk ja magu,
    453  Sea peralt teie õigus,
    454  Rahuta om teie uhkus.
89.
    456  Rahvas, vald teilt ära võeti
    457  Mõisamaa teil ütsind jäeti.
    458  Nüüd nad vannuva küll teda,
    459  See ei tee joht talle viga.
90.
    461  Keisert tahtsivad nad laske
    462  Talupoeg lei kuuli vastu;
    463  Laskjal koeral lasti kuppu
    464  Käändi vanti, nüüd ta nuppu.
91.
    466  Siin om kelmil iks hää elu
    467  Vaesil orjail iks üts häda.
    468  Maa ja mõts om neide oma
    469  See man uhked viljand nemad
92.
    471  Rendiga nad rahvast nülgvad
    472  Keisri säädust ära põlgva
    473  Et nad viina ei või teha
    474  Vaesilt viimast krossi võtta.
pag. 1322
93.
    477  Rahvas olgu ütel meelel
    478  Kõnelgu ka ütel keelel;
    479  Pidake üts kindma nõu
    480  Andke suurel keisril au.
94.
    482  Ärge andke neile krossi
    483  Laske neil siis niita, sittu
    484  Madis võtku võõrid ära,
    485  Kes siin nõudvad kallist renti!
95.
    487  Muidu ei saa meie õigust
    488  Söamen om palju haigust!
    489  Kepiga ei na' või nülgi
    490  Siiskist nülgvad meie sulgi
96.
    492  Ärge olge mitte lolli
    493  Elupäeva om meil tolli
    494  Kui om jõudu sada võrra,
    495  Vallal om nüüd armo värrai.
97.
    497  Võtkem söämed rindu kõik
    498  Minge ütel meelel lindu;
    499  Õigus kauen ka ei ole,
    500  Kodu otsma teid ei tule.
98.
    502  Kõnelgu ka Paatuskale
    503  Armsa riigi Matuskale,
    504  Tema ihu nuhklust keelnu
    505  Röövliamet om nüüd otsan, -
99.
    507  Need, kes keisrid külland petnu
    508  Palju hääd ka riigist võtnu;
    509  Röövliamet om nüüd otsan
    510  Lamba käiva rahul mõtsan.
pag. 1323
100.
    513  Oh, see oli hale lugu
    514  Lambakarjas hundisugu!
    515  Preestri armu kuulutava
    516  Rahval märke palutiva.
101.
    518  Nemad koolitiva rahvast,
    519  Kõikipidi väga tõrgas,
    520  Koolitiva, see om õige
    521  Teiva öö ja päiva lööke!
102.
    523  Nüüd om valge ette tulnu
    524  Et see puhas võlss om olnu,
    525  Kuis meid kõvast kinni peeti
    526  Tarkust meitest kauven hoidi.
103.
    528  Kui na kelmi tarkas kelmis saiva,
    529  Meie tööd siis laisas teiva,
    530  Meie jäime siis jo vaesis,
    531  Auvvo poolest vaesis naisis! -
104.
    533  Kõige aledam oli lugu
    534  Et see vana ritri sugu
    535  Narsid ära meie neitsid,
    536  Noored naised, tütarlapsed. -
Vanastele lugupeetud laul ja praeguki rahva seas mälestatav "Eesti mees ja tema sugu" nime al: üteltakse, et seda laulu mõisnikud trükita ei lasknud ja olla vaeval käekirjatena rahva seltsist leitaval; ka minule on üka käsikiri osaks saanud, millest see ärakiri on.