| |
EESTIMEES JA TEMA SUGU:
|
|
| |
Eestirahva hädalaul, 1112 aastal kui Sakslased Eestimaale tulivad. |
|
| |
|
|
| |
1.
|
|
|
|
5 |
Eesti mees ja tema sugu
|
|
|
|
6 |
Neist ei peeta kuskil lugu
|
|
|
|
7 |
Kotirõivas, viisud jalas
|
|
|
|
8 |
Kõigist muudest rahvast alam.
|
|
| |
2.
|
|
|
|
10 |
Elab mustas suitsutares
|
|
|
|
11 |
Puudusen ja palju mures
|
|
|
|
12 |
Nurm ja mõts on härra oma
|
|
|
|
13 |
See eest oleme me orja.
|
|
| |
3.
|
|
|
|
15 |
Krahvid, baronid ja vonnid
|
|
|
|
16 |
Nende majadel on tornid
|
|
|
|
17 |
Lati otsas siidilipud
|
|
|
|
18 |
Kalerei peal kullanupud.
|
|
| |
4.
|
|
|
|
20 |
Et nad suures austuses
|
|
|
|
21 |
Vaeste vastu riisumiseks
|
|
|
|
22 |
Taadri arvu kõrgeks aavad
|
|
|
|
23 |
Kallist renti maksma pandva.
|
|
| |
pag. 1309
|
|
| |
5.
|
|
|
|
26 |
Vanast olime me orjad
|
|
|
|
27 |
Härra oliva meil kurjad,
|
|
|
|
28 |
Egä päeva palju peksti,
|
|
|
|
29 |
Ihunahka maha kisti.
|
|
| |
6.
|
|
|
|
31 |
Koertega meid vahetati
|
|
|
|
32 |
Odavasti ära müidi,
|
|
|
|
33 |
Kingiti, ja kui es taha:
|
|
|
|
34 |
Tapeti kui koeri maha.
|
|
| |
7.
|
|
|
|
36 |
Ent veel halvem oli lugu
|
|
|
|
37 |
Et me oma Eesti sugu;
|
|
|
|
38 |
Kes siin vähe võimust saiva
|
|
|
|
39 |
Palju ülekohut teiva.
|
|
| |
8.
|
|
|
|
41 |
Mõisa opmani' ja kupja'
|
|
|
|
42 |
Olivad me hirmsad tapjad:
|
|
|
|
43 |
Esmalt naksi prasma, vandma
|
|
|
|
44 |
Perast keppi pääle pandma.
|
|
| |
9.
|
|
|
|
46 |
Küla kubijad ja kiltred
|
|
|
|
47 |
Aidamehe pulgajunkrud,
|
|
|
|
48 |
Olivad me ähvardajad:
|
|
|
|
49 |
Laisaks raipeks teutajad.
|
|
| |
10.
|
|
|
|
51 |
Mõni sai meist usutavaks
|
|
|
|
52 |
Armsaks teendriks härra silmas;
|
|
|
|
53 |
Oh, sa ime, mis siis sündis -
|
|
|
|
54 |
Suur oli selle mehe vägi.
|
|
| |
pag. 1310
|
|
| |
11.
|
|
|
|
57 |
Pühajärvel tehti sõda
|
|
|
|
58 |
Kes vast mäletavad seda,
|
|
|
|
59 |
Viimne hilp sääl ära kisti,
|
|
|
|
60 |
Eesti rahvast hirmsast pesti.
|
|
| |
12.
|
|
|
|
62 |
Aeti neid läbi lipu
|
|
|
|
63 |
Soldatil olid pikad kepid,
|
|
|
|
64 |
Usu, armas eesti rahvas,
|
|
|
|
65 |
Egäüks sai viissada! -
|
|
| |
13.
|
|
|
|
67 |
Eestimaa sääl auras veres
|
|
|
|
68 |
Mõni kirjutaja pärast
|
|
|
|
69 |
Et need Diikrid verejänus
|
|
|
|
70 |
Rööksid vaesed suures valus.
|
|
| |
14.
|
|
|
|
72 |
Teno väesaksul olgu
|
|
|
|
73 |
Kel veel veri soontes oli
|
|
|
|
74 |
Valu vähendada püidsid,
|
|
|
|
75 |
Keppi lühendada võtsid.
|
|
| |
15.
|
|
|
|
77 |
Sest meil piin siis vähem oli,
|
|
|
|
78 |
Mes see mõis kõik pääle pani,
|
|
|
|
79 |
Ega üts siis seda nägi
|
|
|
|
80 |
Et see oli armo tego.
|
|
| |
16.
|
|
|
|
82 |
Meile seda hirmotadi,
|
|
|
|
83 |
Palju rahvast kokku aeti,
|
|
|
|
84 |
Tarto ja ka Võro kreisist,
|
|
|
|
85 |
Oli mehi kõikist mõisist.
|
|
| |
17.
|
|
|
|
87 |
Keiser sest ei teadnud mida
|
|
|
|
88 |
Mõisnikud kõik teivad seda
|
|
| |
pag. 1311
|
|
|
|
90 |
Sest et väe valitsejad
|
|
|
|
91 |
Olid nende omad pojad.
|
|
| |
18.
|
|
|
|
93 |
Hale küll, et õpetajad
|
|
|
|
94 |
Omavad need haugutajad
|
|
|
|
95 |
Et me oma patu pärast
|
|
|
|
96 |
Ei sa lahti mõisa kärast.
|
|
| |
19.
|
|
|
|
98 |
Ritteriga nemad söövad
|
|
|
|
99 |
Ühest lauast kohvi joovad.
|
|
|
|
100 |
Mei ei lase keakist ligi,
|
|
|
|
101 |
See on kõik me vere higi.
|
|
| |
20.
|
|
|
|
103 |
Hengekarjatsis end kiitvad
|
|
|
|
104 |
Siiskist rikkaks tahtvad minna,
|
|
|
|
105 |
Kas on keagist neist kuulnud
|
|
|
|
106 |
Et me Kristus säärne olnud.
|
|
| |
21.
|
|
|
|
108 |
Kui on õpetaja koolnud
|
|
|
|
109 |
Proua leseks maha jäänud;
|
|
|
|
110 |
Siis on palumine kantslis:
|
|
|
|
111 |
Andku vaesel proual andeid! -
|
|
| |
22.
|
|
|
|
113 |
Enesel on mõisa käes
|
|
|
|
114 |
Raha tuleb iga päev;
|
|
|
|
115 |
Toitke esi oma proua,
|
|
|
|
116 |
Ärge saatke vaesid orje.
|
|
| |
23.
|
|
|
|
118 |
Rohkem aastaid seitsesada,
|
|
|
|
119 |
Sai see alustaja häda,
|
|
|
|
120 |
Kui see riisja sugu tuli,
|
|
|
|
121 |
Kõrgen mägin esmalt elli. -
|
|
| |
pag. 1312
|
|
| |
24.
|
|
|
|
124 |
Oh, te peris Muri Jaani,
|
|
|
|
125 |
Eesti rahva verekaani,
|
|
|
|
126 |
Maad ja mõtsad mõisis teivad,
|
|
|
|
127 |
Eesti rahva vaeva seivad. -
|
|
| |
25.
|
|
|
|
129 |
Esmalt usku meile andsid,
|
|
|
|
130 |
Perast orjust maha pandi,
|
|
|
|
131 |
Siis me jäime nende võrku,
|
|
|
|
132 |
Nii kui kiskja hunde kurku. -
|
|
| |
26.
|
|
|
|
134 |
Oh, sa kaval Sivu sugu,
|
|
|
|
135 |
Hirmus oli nende tegu,
|
|
|
|
136 |
Alati nad tegid sõda.
|
|
|
|
137 |
Kehval oli nälg ja häda.
|
|
| |
27.
|
|
|
|
139 |
Neide au ja nende vägi,
|
|
|
|
140 |
Nooled, püssid, pikad piigid,
|
|
|
|
141 |
Teivad eesti rahval hirmu,
|
|
|
|
142 |
Ei nad leidnud kuskil armu. -
|
|
| |
28.
|
|
|
|
144 |
Poola kuningas see tuli
|
|
|
|
145 |
Otsis mäed, kus lossid oli,
|
|
|
|
146 |
Tahtsid nemad või es taha,
|
|
|
|
147 |
Poola kuul see põrus maha.
|
|
| |
29.
|
|
|
|
149 |
Eesti rahva lamba süda
|
|
|
|
150 |
Teeb neil esiendil häda,
|
|
|
|
151 |
Vene säädust ära põlgsid;
|
|
|
|
152 |
Oma velle ära põlgsid.
|
|
| |
30.
|
|
|
|
154 |
Paljud oma usku saanud
|
|
|
|
155 |
Omast varast ilma jäänud;
|
|
|
|
156 |
Kes läks esmalt Venemaale
|
|
|
|
157 |
Kole pika reisi peale.
|
|
| |
31.
|
|
|
|
159 |
Johan Marsvelt see läks Krimmi
|
|
|
|
160 |
Es jäe kuskil kinni,
|
|
|
|
161 |
Viis ka ära oma vara,
|
|
|
|
162 |
Es näe enam Eesti kära.
|
|
| |
32.
|
|
|
|
164 |
Mõisa hirm ja kepivalu
|
|
|
|
165 |
Ai meid vene preestri manu,
|
|
|
|
166 |
Nüüd on Eesti rahvas segi,
|
|
|
|
167 |
Mis kõik hirm ja valu tegi.
|
|
| |
33.
|
|
|
|
169 |
Palju on küll neide seas
|
|
|
|
170 |
Orjamisen suuren valun.
|
|
|
|
171 |
Et nad suures austuses
|
|
|
|
172 |
Elavad see usu sisen. -
|
|
| |
34.
|
|
|
|
174 |
Nad ei tea seda usku
|
|
|
|
175 |
Ei ka seda kalliks pitta.
|
|
|
|
176 |
Paljud käivad vanan jälin,
|
|
|
|
177 |
Lutre kirkus, koolimajas.
|
|
| |
35.
|
|
|
|
179 |
Teno meelest ma küll ütlen
|
|
|
|
180 |
Kui ma vana aega mõtle;
|
|
|
|
181 |
Juba hoopis teine lugu,
|
|
|
|
182 |
Mis on saanud eesti sugu. -
|
|
| |
36.
|
|
|
|
184 |
Tenu meie keisril olgu
|
|
|
|
185 |
Et ta näitnud vaesil armu,
|
|
|
|
186 |
Kui me ei tee mitte kurja
|
|
|
|
187 |
Siis ei nakka keaki orja.
|
|
| |
37.
|
|
|
|
189 |
Au me suurel keisril olgu
|
|
|
|
190 |
Tuhat tenu temal tulgu
|
|
|
|
191 |
Kes on mõisa orjust keelnud,
|
|
|
|
192 |
Mõisnikkude voli keelnud.
|
|
| |
38.
|
|
|
|
194 |
Au me suurel keisril olgu
|
|
|
|
195 |
Kes saad riiki säädust kõrral;
|
|
|
|
196 |
Kes keelt kuradite kässi,
|
|
|
|
197 |
Et nad ei saa meid siin vassi. -
|
|
| |
39.
|
|
|
|
199 |
Essamaaks ta nimetetaks
|
|
|
|
200 |
Meid see üle vannutetaks.
|
|
|
|
201 |
Kui ma ütskõrd ära koole
|
|
|
|
202 |
Veelist Esa maad ei ole.
|
|
| |
40.
|
|
|
|
204 |
Väike haud, kus mul on minna
|
|
|
|
205 |
Teised sõbrad saatvad senna;
|
|
|
|
206 |
Säälgi mul ei ole asend
|
|
|
|
207 |
Kui ei maksa kallist raha.
|
|
| |
41.
|
|
|
|
209 |
Tulevad need hauakaevjad
|
|
|
|
210 |
Pildvad luud ja rõivad välja;
|
|
|
|
211 |
Külakelmid, karjapoisid
|
|
|
|
212 |
Pil'vad luud ka ütest teisi.
|
|
| |
42.
|
|
|
|
214 |
Nii om eesti rahva sugu
|
|
|
|
215 |
Neist ei peeta kuskil lugu,
|
|
|
|
216 |
Nälg ja vaiv meil ilman oli,
|
|
|
|
217 |
Rahuta ka surma minna.
|
|
| |
43.
|
|
|
|
219 |
Hiljaaegu palju näiva
|
|
| |
pag. 1315
|
|
|
|
221 |
Kui nad prouad hauda veiva.
|
|
|
|
222 |
Talunaist eest ära tõiva
|
|
|
|
223 |
Teiste paika ära veiva.
|
|
| |
44.
|
|
|
|
225 |
Sest om jutt ka välja tulnu,
|
|
|
|
226 |
Et see om nii hirmus olnu.
|
|
|
|
227 |
Au ja rikkus om neil ilmas,
|
|
|
|
228 |
Parem saab neil veel mullas.
|
|
| |
45.
|
|
|
|
230 |
Oh, suur Jumal, heida armu,
|
|
|
|
231 |
Sa võid lühenda' mu põrmu.
|
|
|
|
232 |
Paranda me vaeste ohto,
|
|
|
|
233 |
Enne kui meid kutsud kohto.
|
|
| |
46.
|
|
|
|
235 |
Ei ma tea, mis see viga
|
|
|
|
236 |
Talupoja au on siga,
|
|
|
|
237 |
Nii ta teda nimetetas,
|
|
|
|
238 |
Maal ja linnas nimetetas.
|
|
| |
47.
|
|
|
|
240 |
Saksa nimi om nii ausa
|
|
|
|
241 |
Uhkus paneb tal käed puusa.
|
|
|
|
242 |
Kui veel saksa keelt ta mõistab
|
|
|
|
243 |
Siis ta õigest nina tõstab.
|
|
| |
48.
|
|
|
|
245 |
Eesti oma rahva sugust
|
|
|
|
246 |
Tuntas mitut meest see sugust:
|
|
|
|
247 |
Kel ju saksa särk om säljas
|
|
|
|
248 |
See om eesti sugust väljas! -
|
|
| |
49.
|
|
|
|
250 |
Säärne mees om peris siga
|
|
|
|
251 |
Tal om tuhat puutust, viga:
|
|
|
|
252 |
Mõnel saksa särk om säljas
|
|
|
|
253 |
Keha särgi sisest väljas.
|
|
| |
pag. 1316
|
|
| |
50.
|
|
|
|
256 |
Mõni kannab kaalan lipsi
|
|
|
|
257 |
Lambanahka, kaalapääl risti,
|
|
|
|
258 |
Teadmata tal avva antas
|
|
|
|
259 |
Saksa nime kandma pantas.
|
|
| |
51.
|
|
|
|
261 |
Saksu om küll mitmed sugu
|
|
|
|
262 |
Egalütel esi nägo,
|
|
|
|
263 |
Mõisnik numer edimene
|
|
|
|
264 |
Kirk esand tema järgimine.
|
|
| |
52.
|
|
|
|
266 |
Mitusada aastad seda
|
|
|
|
267 |
Vaevab meid see hirmus häda.
|
|
|
|
268 |
Kõrd meid oma võrku saiva,
|
|
|
|
269 |
Seiva kõik muud meie vaiva. -
|
|
| |
53.
|
|
|
|
271 |
Neitega meil pole tego
|
|
|
|
272 |
Olgu neil küll neide nägo.
|
|
|
|
273 |
Neide kasin härmetõbi,
|
|
|
|
274 |
Teeb neil valu, avvu vigo!
|
|
| |
54.
|
|
|
|
276 |
Nemad elivad siin uhkest
|
|
|
|
277 |
Prasva öö ja päeva raskest.
|
|
|
|
278 |
Kallist rõivast kehad kandvad,
|
|
|
|
279 |
Seda kõik me vaiv neil andnu.
|
|
| |
55.
|
|
|
|
281 |
Sandest nemad saksad saivad,
|
|
|
|
282 |
Kullan hõbetan nüüd käiva.
|
|
|
|
283 |
Eesti mees see peris ori,
|
|
|
|
284 |
See om meie vaiv ja veri.
|
|
| |
56.
|
|
|
|
286 |
Eestimaa om leinamisel
|
|
|
|
287 |
Ööd ja päivad oigamisel,
|
|
|
|
288 |
Neide ikke raskelt litsub,
|
|
|
|
289 |
Enneaegu hauda kutsub.
|
|
| |
pag. 1317
|
|
| |
57.
|
|
|
|
292 |
Mõisnik kutsub: raha, raha,
|
|
|
|
293 |
Daadri päält ma taha, taha!
|
|
|
|
294 |
Küsimata tälle antas,
|
|
|
|
295 |
Sälja taga pääle pantas.
|
|
| |
58.
|
|
|
|
297 |
Eesti mehed ütstõist leiva
|
|
|
|
298 |
Kui na' vähe mahti saiva.
|
|
|
|
299 |
Tõinetõisel pussi teiva,
|
|
|
|
300 |
Viimati kõik ilma jäiva.
|
|
| |
59.
|
|
|
|
302 |
Säärsed pane sitta pide
|
|
|
|
303 |
Klopi, et neist sääl saa's suppi.
|
|
|
|
304 |
Oleks tarkust veidi enamb
|
|
|
|
305 |
Asi oleks palju paremb.
|
|
| |
60.
|
|
|
|
307 |
Küll ma mõtlen mitmed päädi
|
|
|
|
308 |
Ne' om ausad, kel tööd veidi. -
|
|
|
|
309 |
Säitsmes päev, ja kuus om püha
|
|
|
|
310 |
Toidab pastoride keha. -
|
|
| |
61.
|
|
|
|
312 |
Kuuvel päeval paha opib
|
|
|
|
313 |
Seitsmel päeval välja klopib:
|
|
|
|
314 |
Mängib, torab, lorab, lärmab,
|
|
|
|
315 |
Käega vastu kantslid klopib.
|
|
| |
62.
|
|
|
|
317 |
Nii ta ütleb oman kõnen
|
|
|
|
318 |
Engemaad ei saa ti enne,
|
|
|
|
319 |
Kui kell katstõist Taevan löönu,
|
|
|
|
320 |
Siis om hengemaa teil saanu! -
|
|
| |
63.
|
|
|
|
322 |
Ja kas armas hengekarjus
|
|
|
|
323 |
Jutusen, ka teie varjul:
|
|
|
|
324 |
Andke tema käele suud
|
|
|
|
325 |
Võid ja mune, mõnda muud. -
|
|
| |
pag. 1318
|
|
| |
64.
|
|
|
|
328 |
Tund ja kaks ta niita prassib
|
|
|
|
329 |
Jutust ümbre tsõõri prassib.
|
|
|
|
330 |
Oppab mehi, oppab naisi,
|
|
|
|
331 |
Selle eest tal vald ja mõisa.
|
|
| |
65.
|
|
|
|
333 |
Keelt ta kurgolakke pessab
|
|
|
|
334 |
Seda vald ja mõisa massab.
|
|
|
|
335 |
Kae, kos om üts ausa amet,
|
|
|
|
336 |
Säljan om täl siid ja samet.
|
|
| |
66.
|
|
|
|
338 |
Õdangul ja homme vara
|
|
|
|
339 |
Eesti mees, oh, mõtle perra,
|
|
|
|
340 |
Raskest tööst sul käed haiged
|
|
|
|
341 |
Siiski kotirõivad säljan.
|
|
| |
67.
|
|
|
|
343 |
Sa'a herra opetajas
|
|
|
|
344 |
Kotirõiva loputajas,
|
|
|
|
345 |
Osta omal neide pääd,
|
|
|
|
346 |
Siis sa neide seltsi jääd.
|
|
| |
68.
|
|
|
|
348 |
Et meil kosuda käste:
|
|
|
|
349 |
Koolitage hästi latsi,
|
|
|
|
350 |
Rumalus nüüd vangin peab
|
|
|
|
351 |
Pimen kotin ümbre veab.
|
|
| |
69.
|
|
|
|
353 |
Sa ei saagi esi aro
|
|
|
|
354 |
Et sul puudub tarka toro,
|
|
|
|
355 |
Nigu tare põrsas oled,
|
|
|
|
356 |
Kui sa rumalusen oled.
|
|
| |
70.
|
|
|
|
358 |
Tarkus võitab ilma ära
|
|
|
|
359 |
Annab au ja kallist vara
|
|
|
|
360 |
Õnnis om, kes seda sõuab
|
|
|
|
361 |
Ning see sisse saada jõuab.
|
|
| |
pag. 1319
|
|
| |
71.
|
|
|
|
364 |
Issand, oma õnne anna
|
|
|
|
365 |
Armo, hoolt sa mu eest kanna.
|
|
|
|
366 |
Et see päiv ka ütskõrd tõseb
|
|
|
|
367 |
Ja me silmad tolmust mõseb.
|
|
| |
72.
|
|
|
|
369 |
Kaua om meid kotin kandu
|
|
|
|
370 |
Sea viisi ümbre veetu,
|
|
|
|
371 |
Kes om kotist välja pääsnu
|
|
|
|
372 |
Om ka silmi tolmust mõsknu.
|
|
| |
73.
|
|
|
|
374 |
Siis, kui mina koolin käisi
|
|
|
|
375 |
Siis hirm mulle pääle tuli,
|
|
|
|
376 |
Keekist mino püidis petta,
|
|
|
|
377 |
Pimen kotin ümbre vetta.
|
|
| |
74.
|
|
|
|
379 |
Mõned eesti usupapid
|
|
|
|
380 |
Omavad kui mõrud sapid,
|
|
|
|
381 |
Äkiline nende kurjus,
|
|
|
|
382 |
Et neil suur ja raske orjus.
|
|
| |
75.
|
|
|
|
384 |
Mõisad valda valitseda
|
|
|
|
385 |
Vahepääle tülitseda;
|
|
|
|
386 |
Et võis põimja, külvja, niitja,
|
|
|
|
387 |
Sööki, jooki, raha anda.
|
|
| |
76.
|
|
|
|
389 |
Kohto nime nema kandva
|
|
|
|
390 |
Esi seda teada andva:
|
|
|
|
391 |
Äripäeval mõisahärra,
|
|
|
|
392 |
Pühapäeval kirikhärra. -
|
|
| |
77.
|
|
|
|
394 |
Enamast kõik saksa sugust
|
|
|
|
395 |
Tundvad eesti rahvast magu,
|
|
|
|
396 |
Sest neil mastas kandmine:
|
|
|
|
397 |
Hamerõivas, ka veel lina. -
|
|
| |
78.
|
|
|
|
399 |
Vanast neile kokku toodi
|
|
|
|
400 |
Hirmo perast neile anti:
|
|
| |
pag. 1320
|
|
|
|
402 |
Egast talust viljakotti
|
|
|
|
403 |
Kooljalinad, käterätid.
|
|
| |
79.
|
|
|
|
405 |
Oppus lapsed veiva andit:
|
|
|
|
406 |
Villast langad, koetud kindad;
|
|
|
|
407 |
Oppus ajal teivad tööd
|
|
|
|
408 |
Kodust veivad tööle vööd.
|
|
| |
80.
|
|
|
|
410 |
Mes tal viga härra olla
|
|
|
|
411 |
Kiikilt poolt las' kokku tulla,
|
|
|
|
412 |
Täl om raha, täl om võimust,
|
|
|
|
413 |
Opetab ka Pühast võimust! -
|
|
| |
81.
|
|
|
|
415 |
Ütleb: rahvas kannatage
|
|
|
|
416 |
Meie een end alandage,
|
|
|
|
417 |
Seda hääd, mes teete meile,
|
|
|
|
418 |
Taevas tasutakse Teile! -
|
|
| |
82.
|
|
|
|
420 |
Lehmakene, saisa vaga
|
|
|
|
421 |
Mina sõõruta so taga:
|
|
|
|
422 |
Minu sõna om sul tõde:
|
|
|
|
423 |
Anna oma piim kõik kätte! -
|
|
| |
83.
|
|
|
|
425 |
Saisa vaga, las' ma nüssa
|
|
|
|
426 |
Kui ei saisa, saad sa pessa!
|
|
|
|
427 |
Nüüd ei tohi ma küll pessa
|
|
|
|
428 |
Võimus om mul siiski nüssa.
|
|
| |
84.
|
|
|
|
430 |
Eesti mees, sa oled rumal
|
|
|
|
431 |
Saks ei ole enam jumal,
|
|
|
|
432 |
Kui ta tahab, kandku viha
|
|
|
|
433 |
Säärne sama luu ja liha! -
|
|
| |
85.
|
|
|
|
435 |
Olgu tema kerko saks
|
|
|
|
436 |
Vai ka vana mõisa paks,
|
|
|
|
437 |
Egal mehel oma haigus
|
|
|
|
438 |
Siis ei puutu meid ta haigus.
|
|
| |
pag. 1321
|
|
| |
86.
|
|
|
|
441 |
Talupojal paksud turjad
|
|
|
|
442 |
Sest et nad oma ilma orja,
|
|
|
|
443 |
Valdusisen saksa toitva
|
|
|
|
444 |
Kroonu pääl, veel riiki hoidva.
|
|
| |
87.
|
|
|
|
446 |
Õigus om nüüd palju parem
|
|
|
|
447 |
Kahju, et see es sa varemb.
|
|
|
|
448 |
Elajas meid enne peeti
|
|
|
|
449 |
Nii kui siga kotin veeti,
|
|
| |
88.
|
|
|
|
451 |
Oh, te võera rahva sugu
|
|
|
|
452 |
Küll teil om suur kurk ja magu,
|
|
|
|
453 |
Sea peralt teie õigus,
|
|
|
|
454 |
Rahuta om teie uhkus.
|
|
| |
89.
|
|
|
|
456 |
Rahvas, vald teilt ära võeti
|
|
|
|
457 |
Mõisamaa teil ütsind jäeti.
|
|
|
|
458 |
Nüüd nad vannuva küll teda,
|
|
|
|
459 |
See ei tee joht talle viga.
|
|
| |
90.
|
|
|
|
461 |
Keisert tahtsivad nad laske
|
|
|
|
462 |
Talupoeg lei kuuli vastu;
|
|
|
|
463 |
Laskjal koeral lasti kuppu
|
|
|
|
464 |
Käändi vanti, nüüd ta nuppu.
|
|
| |
91.
|
|
|
|
466 |
Siin om kelmil iks hää elu
|
|
|
|
467 |
Vaesil orjail iks üts häda.
|
|
|
|
468 |
Maa ja mõts om neide oma
|
|
|
|
469 |
See man uhked viljand nemad
|
|
| |
92.
|
|
|
|
471 |
Rendiga nad rahvast nülgvad
|
|
|
|
472 |
Keisri säädust ära põlgva
|
|
|
|
473 |
Et nad viina ei või teha
|
|
|
|
474 |
Vaesilt viimast krossi võtta.
|
|
| |
pag. 1322
|
|
| |
93.
|
|
|
|
477 |
Rahvas olgu ütel meelel
|
|
|
|
478 |
Kõnelgu ka ütel keelel;
|
|
|
|
479 |
Pidake üts kindma nõu
|
|
|
|
480 |
Andke suurel keisril au.
|
|
| |
94.
|
|
|
|
482 |
Ärge andke neile krossi
|
|
|
|
483 |
Laske neil siis niita, sittu
|
|
|
|
484 |
Madis võtku võõrid ära,
|
|
|
|
485 |
Kes siin nõudvad kallist renti!
|
|
| |
95.
|
|
|
|
487 |
Muidu ei saa meie õigust
|
|
|
|
488 |
Söamen om palju haigust!
|
|
|
|
489 |
Kepiga ei na' või nülgi
|
|
|
|
490 |
Siiskist nülgvad meie sulgi
|
|
| |
96.
|
|
|
|
492 |
Ärge olge mitte lolli
|
|
|
|
493 |
Elupäeva om meil tolli
|
|
|
|
494 |
Kui om jõudu sada võrra,
|
|
|
|
495 |
Vallal om nüüd armo värrai.
|
|
| |
97.
|
|
|
|
497 |
Võtkem söämed rindu kõik
|
|
|
|
498 |
Minge ütel meelel lindu;
|
|
|
|
499 |
Õigus kauen ka ei ole,
|
|
|
|
500 |
Kodu otsma teid ei tule.
|
|
| |
98.
|
|
|
|
502 |
Kõnelgu ka Paatuskale
|
|
|
|
503 |
Armsa riigi Matuskale,
|
|
|
|
504 |
Tema ihu nuhklust keelnu
|
|
|
|
505 |
Röövliamet om nüüd otsan, -
|
|
| |
99.
|
|
|
|
507 |
Need, kes keisrid külland petnu
|
|
|
|
508 |
Palju hääd ka riigist võtnu;
|
|
|
|
509 |
Röövliamet om nüüd otsan
|
|
|
|
510 |
Lamba käiva rahul mõtsan.
|
|
| |
pag. 1323
|
|
| |
100.
|
|
|
|
513 |
Oh, see oli hale lugu
|
|
|
|
514 |
Lambakarjas hundisugu!
|
|
|
|
515 |
Preestri armu kuulutava
|
|
|
|
516 |
Rahval märke palutiva.
|
|
| |
101.
|
|
|
|
518 |
Nemad koolitiva rahvast,
|
|
|
|
519 |
Kõikipidi väga tõrgas,
|
|
|
|
520 |
Koolitiva, see om õige
|
|
|
|
521 |
Teiva öö ja päiva lööke!
|
|
| |
102.
|
|
|
|
523 |
Nüüd om valge ette tulnu
|
|
|
|
524 |
Et see puhas võlss om olnu,
|
|
|
|
525 |
Kuis meid kõvast kinni peeti
|
|
|
|
526 |
Tarkust meitest kauven hoidi.
|
|
| |
103.
|
|
|
|
528 |
Kui na kelmi tarkas kelmis saiva,
|
|
|
|
529 |
Meie tööd siis laisas teiva,
|
|
|
|
530 |
Meie jäime siis jo vaesis,
|
|
|
|
531 |
Auvvo poolest vaesis naisis! -
|
|
| |
104.
|
|
|
|
533 |
Kõige aledam oli lugu
|
|
|
|
534 |
Et see vana ritri sugu
|
|
|
|
535 |
Narsid ära meie neitsid,
|
|
|
|
536 |
Noored naised, tütarlapsed. -
|
|
| |
Vanastele lugupeetud laul ja praeguki rahva seas mälestatav "Eesti mees ja tema sugu" nime al: üteltakse, et seda laulu mõisnikud trükita ei lasknud ja olla vaeval käekirjatena rahva seltsist leitaval; ka minule on üka käsikiri osaks saanud, millest see ärakiri on. |
|
| |
|
|
|
| |
|