E 3940/54

e000039400000
Järvamaa — Ambla
Kuusik, Karp (Carp)
0

Metadata

COL: Karp Kuusik
ID: E 3940/54
LOC: Ambla khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul

Endised pulmad
Kui tütarlaps kuusteistkümend aastad vana oli pidi ta aegsaste mehel minemise peale hakkama mõtlema, ja kirstu veimid valmistama. Veimekerstus pidi olema kirjuid säärepaelu sukki ja kindaid ja muud valmistegemata kalevid ja linast riiet kõik asjad pidi aga tütarlapse oma tehtud olema seda nõudis vana aus kombe. Oli noormees oma mõrsja ära silmand, ja neil asjad kahekesi kokku räägitud, siis läks peig nädalad viis enne pulmi kosja. - Kosjasobituse põlves mis paar suvet kestab käib peig pruuti magatamas. - Noore kuu esimesel reede õhtul läks peigmees kosja ja võttis omale isamehe kaasa, isame poolt pidi aga saiakott olema, ja pruut pani saiakotti paari sukke ja kindaid. Kosilastel olid aga kalad aisades. - Kui kosilane tuppa läheb, teevad nad juttu ühest ja teisest asjast, ja pruut lippab aga tahakambrisse ja paneb omale pühapäevakleidi selga. Peigmees võtab taskust viinapudeli, rüipab esiteks ise ja annab siis memmele, memm ei võta, ja annab viinapudeli tagasi ja küsib tea mis viin on. Siis antakse pudel peretaadile. - Taat võtab pudeli ja rüüpab, ja küsib mis viin see on. Mis viin ta siis on ütleb peigmees. Kuulsin et teil üks inimene üleliiga pidi olema tulen teda omale saama. Ehk teil peab üks noor mullikas müia olema. Ehk tulin omale seasöötjad otsima. Kes inimest täib ära anda läheb omalgi tarvis ütleb memm. Mis meil sellega enam asja on, kui ise kaupa saavad ütleb vanamees mine otsi aga oma ülesse ja küsi ta oma käest, eks ta ükskord pea ikka oma pesa pealt ära minema. - Peigmees läheb otsib tibukese tagantkambrest ülesse ja viib teda vanade juure, ja pakub talle viinapudelit, pruut võtab viinapudelit vastu ja siub laiad paelad viinapudeli külge ja sellega on jaa-sõna ööldud. Peale selle joovad ema ja teised pereliikmed pudelist senni kui ta tühi on.
Kui esimest kord kirikust on maha ööldud, läheb pruut viinutama. Paneb paar ehk rohkem pudelid tasku ja läheb sugulaste ja tuttavate juure ja need annavad siis talle andeid. Meesterahvas andis raha ja naised villu linu ja seepi, ja tüdrukud sukke ja kindaid. Igaüks annab kuda tal jõudu on, ja ükski ei jäta andmata, sest kosjaviin on kallis. - Kosjakäigust kunni pulmadeni valmistakse tekkisid ja patju, et pruutkerst hästi raske saab. Nädal enne pulmi on kibe valmistamine niihästi pruudi kui peiu kodu. Seal tehtakse õlut jahvatakse püili, valmistakse vorsti ja muud tarvisminevad kraami. Ka ankur viina mis jo see esimene on tassitakse kodu. - Õueväravatesse pannakse kui pulmad suve ajal noored kased püsti, on aga pulmad talvel, siis pandakse kuused. - Pühapäeva hommiku vara ehk ka laupäeva õhtul läks peigmees ju pruudi kodu ja temaga seltsis oli peiupois, ja isamees oma naisega, ja teised pulmalised tulid pühapä hommiku vara järele. Igas pulmas pidi ka üks mängumees olema, olgu torupillipuhuja ehk viiulimängija. Pühapäeva hommikul sõitis peigmees kiriku. Peigmees istus isamesel ehk vankri peal, ja pruuti sõitis sõitja, pruudi ja peigmehe järele kihutas aga peiupoiss. Enne peigme kiriku minemist pandi peigmees pruudi poolsetest sugulastest kes vanad eided oli, kummuli pandud külimitre põhja peale istuma, ning siuti valge rätik talle kaela ja vanad eided käisid ringis tema ümber ja laulsivad.
     6  Ehi ehi peiukene
     7  Peiukene poisikene
     8  Ehi mind ati mati peal
     9  Ati mati põhja peal
     10  Heida seilast poisi särki
     11  Pane aga selga peiu särki
     12  Võta jalast poisi kingad
     13  Pane jalga peiu kingad
     14  Võta seljast poisi kuube
     15  Pane selga peiu kuube
     16  Pähe pane peiu kübara
     17  Hiida peast poisi meeled
     18  Poisi oidu otsa eesta.
     19  Võta aga pähe mehe meeled
     20  Mehe oidu otsa ette
     21  Ehi ehi et sa jõuad
     22  Neiu uinub oodatessa
     23  Neidu vajub vaadatessa
     24  Ära võta naista naeru pärast
     25  Võta aga naine tõe pärast.
pag. 3944
     27  Seisa tema eest kui see seina
     28  Seisa tema vahel kui see valli
     29  Keskel kui see kivimüiri.
Peale laulmise minnakse laulatusele. Kirikus kui pruutpaar altari eest ära tuli, püidsivad vanad naised kes nõidust pidasid ja endid maatarkadeks kuulutasid, kui neil midagi pruutpaari vastu oli, peigmehe ja pruudi vahelt läbi minna, enne neile vastu tulles teretades et siis kiusu ja pahandust abielu vahele tuua. Enne kui nad pruutpaari vahelt läbi läksid, põsisesid ja sülitasid nemad. - Kirikust sõideti pruudi kodu tagasi. Tuleb aga naisterahvas tee peal vastu, siis arvatakse abielu õnnetumaks, aga kui meesterahvas siis õnnelikuks. Kohe peetakse teel kinni ja antakse vastatulejale rüibata. Läheb tee kuskilt külatänavatest läbi, siis pannakse sinna latid ette ja ei lasta enne läbi kui viina antakse kisa ja kära kostab pruudi majast tulejatele vastu ja kui pulmarong ju õueväravas oli laulsivad kodu olejad pulmalised:
     32  Tulge seia, aage seia
     33  Seia suurele talule
     34  Kõrge'ele katuksele
Õueväravad ei tehtud mitte kohe lahti, vaid nad pidid hulk aega värava taga ootama enne kui neid õue lasti. Olid nad jõudnud siis laulsivad.
     37  Kas on luba tuppa tulla
     38  Tuppa tulla tuassa olla
     39  Tuppa tulla tuisu eesta
     40  Ulu alla uisu eesta
     41  Kas on tuba toosikirja
     42  Tualagi laasikirja
     43  Tuaparred pardikirja
     44  Tuaõrred hõbedasta
     45  Tuapõrand paberista?
Neid ei lastud esiteks kohe mitte tuppa, vaid sealolejad naised olid ukse peal ees ja laulsivad kaasitamise laulusid ja küsisid neilt mis nad sealt otsida. Teised ütlesid et nad pruuti põle siin näinud ja et teda siin ei ole, ja ajasid teisi kapsamaale kusele. - Viimaks lasti ommeti sisse ja seeolejad laulsid.
     48  Tulge seia aage seia
     49  Tulge tuppa tulejad
     50  Siin on tuba toosikirja
     51  Tualagi laasikirja
     52  Tuaparred pardikirja
     53  Tuaõrred hõbedasta.
pag. 3946
     55  Siin teil suitseb sooja rooga
     56  Aurab see pala õluta.
     57  Aurab ahjus anepraadi
     58  laua peale pardipraadi.
Kui pulmalised sisse läksid kutsuti neid sööma, aga pruut läks kambri teki alla ja pruuttüdruk oli ta juures. Peigmees ei hakanud mitte sööma, vaid hakkas pruuti taga otsima, ja olid pruut leitud siis läks ta temaga sööma, ja teised pulmalised taga järele. - Enne aga kui pruut sööma läks andis ta iga kaasitajanaisele ühe vöö mida laulupaeladeks kutsuti. - Peiupoiss jootis peigu ja pruuti isame naine. Peigmees ja pruut ei tohtinud midagi pulma ajal teha, muidu saab nende elu väga ränk olema. Laua ülemises otsas istus isamees lehmasaba peus kellega ta varsti vargaid eemale peletas. - Pruudi kodus söödi ja joodi ikka paar päeva - ja vahetevahel tantsiti ja tehti mitmesugust nalja. Kui ju äiataat küll arvas olema võttis ta õlleankru prundi, ja lõi sellega kolm korda vastu tua uksepiita, mis tähendas et pulmalised pidid ära minema. Enne minekut ehitati pruut riidesse ja pandi talle sõba ümber mis kolme preesiga eest kinni pandi. Pruudikerst tõsteti ree ehk vankri peale, ja kerstu viis peiu poolt sugulane. Kui pruut minema hakkas laulsivad pruudi poolt pulmalised.
     61  Neiukene noorukene
     62  Nüid hakkad sina minema
     63  Nüid hakkab hale tulema
     64  Nutavad sind tuanurgad
     65  Kahetsevad kaevukoogud
     66  Nutab isa nutab ema
     67  Nutab venda nooruke
     68  Nutab õde õrnuke
     69  Sind viiakse vene külasse
     70  Nahaparkija majasse
     71  Sealt tuleb vastu vaigusuitsu
     72  Kamberist kadakasuitsu
     73  Tuasta tubakasuitsu. -
On pulmasaja minemas siis läheb üks peigme poolt sugulane ees otsas, keda ajumeheks hüitakse, ja kui pulma saja minemas siis laulavad pulmalised
     76  Ajumees ajumeheke
     77  Kosilane kulluke
     78  Laske ruunad rutust joosta
     79  Laske täkud täiest joosta
     80  Öö on pikka ja pimeda
pag. 3948
     82  Taevas laia ja lageda
     83  Tee on kitsas ja kivine
     84  Millas me täna sinna saame
     85  Kus meid ammu oodetakse
     86  Väravasse vaadetakse
     87  Kus meil suitseb sooja rooga
     88  Aurab see pala õluta.
Kui peiu kodu jõuti, siis tõstis peiupoiss pruudi vankrilt ehk saanilt maha, ja tõmbas pruudisõitja hobuse pealt looga ilma rinnust lahti tegemata maha. Pruut viskas oma asemele vankrisse ühe vöö mida ämm omale päris, ja loogatõmbajale andis ta paari kindaid. Siis viidi pruut tuppa ja pandi keset tuba meeste särgi peale seisma, ja isamees võttis viljateri pruudile pähe ja ütles "Suits, suits seakene, perenaine on kodus". Selle järel läks pruut ahju ette ja viskas kolm algu puid ahju, ja teist nii palju ahju peale. Kui ahju hästi taha otsa läksid, siis oli ta eluaeg perenaine, jäid alud aga ette, siis sai ta varsi perenaise ammetist lahti. - Oli pruut puud visanud siis pani ta vöö ämma jäuks ahju lõsnale. Siis viidi ta aita varandust vaatama. Seal pani ta jälle ühe vöö salve serva peale, mida ämm jälle omale sai. - Aidast mindi karjalauta karja vaatama, ja seal sidus pruut jälle ühe vöö lehma ja teise lamba kaela, mida ämm jällegi omale sai. Laudast läksivad karjaaeda. Peigmehe õde ehk keegi teine sugulane võttis kaevust kolm ämbret vett, mida pruut jalaga ümber lükkama pidi, mille järel peiupoiss ja isamees ämbre mõekadega katki raiusivad. Pruut pani kaevu äärele vöö, mida veetõmbaja omale sai. Selle peale alles mindi sööma, ja sööma ajaks pandi pruudile meeste müts pähe, ja peiu poolt pulmalistest toodi veike laps pruudile sülle: "Toon noorikule ammetid õppida." Noorik pani sukad ja säärepaelad lapsele rinna peale, mille peale laps ühes annetega ära viidi. Kui söödud siis hakatakse tantsima ja peiupoiss tantsitab kõige esimeseks pruuti. Enne tantsu hakatust lauldakse pillimehele.
     91  Pillimees pillimehe
     92  Vintsuta seda viiulpilli
     93  Karjuta seda kannelpilli
     94  Meie tahame tantsida
     95  Tantsida ja valtsida.
Kui pruut peiupoisiga tantsib laulavad pulmalised.
     98  Õitsa pulmad õe pulmad
     99  Minu veike venna pulmad.
pag. 3950
     101  Õitsatsatsa
     102  Pill-lill-lill liputa
     103  Pole muud kui kiputa
     104  Mis siis viga kas kodu parem,
     105  Hea soe tuba hea pikk lugu
     106  Oitsahtsahtsa
Ehk:
     109  Poiss alt ära, poiss alt ära
     110  Meie paar tahab tantsi
     111  Tantsi ja valtsi
     112  Ühe jala pärast kahe jala pärast
     113  Ühe kahe-kolme-nelja jala pärast.
     114  Oitsahtsahtsa.
Pillimängijaks on ikka viiulimängija, ja enamiste tantsitakse labajalavaltsi ja pillimees laulis vahel mängimise hulka:
     117  Hiir hüppas kass kargas
     118  Vana karu lõi trummi
     119  Hiire ots oli higine
     120  Kassi käpp oli verine
     121  Ja karu kulm oli kortsus.
Peale tantsu algas veimede jagamine. Oli kerst paigale pandud siis tõi pruut oma ande välja, mida isamees mõega otsas siputades välja jägas.- Äi sai särgi paari sukki ja kindad säärepaeltega, mis kimpu olid köidetud. Ämm sai särgi, magadislina, seeliku sukad, vöö, tanu ja rätiku, ja nadu käiksed, sukad ja säärepaelad, ja peale seda teised, peiupoolsed pulmalised igaüks oma osa. Peale veime jagamise hakati sööma, ja kui söödud siis hakati jälle tantsima. Peale sööma laulsivad tüdrukud.
     124  Aitumal meie täname
     125  Aitüma pereisale
     126  Aitümal pereemale
     127  Söömad söödud joomad joodud.
Oli küllalt tantsitud ja peale tantsu puhatud, siis algas teisel õhtal nooriku linutamine. Enne linutamist joodi noorepaari tervist, ja siis pandi teda linutisriidesse punasetriibuline seelik selga kellel kordlõngadest poort all oli, ja suured käised, mis eegeldud lõngast tehtud. Rinna ette pandi suur sõlg ja üheksa raha mis elmenööri oli lükatud pandi kaela. Pähe pandi pärg, mis lõngadest kujutud, ja kirjadega ära eegeldud lai võru, ja pärja peale pandi siidilõngadega ja kirjadega ärailustatud tanu, mis otsa ees natuke kõrgemale pani et pärg tolli laiuselt välja paistis. Sellest kõrgemale pandi linik. See oli punasest kalevist pea järele kudutud ja kukla taha kinni pandud. Pea jagu oli kirjadega, mitmet karva lõngadega ja narmastega ilustud. Kuklast venis liniku kalevine jägu üle turja alla, kelle sees veikene lauatükike oli, kelle kohast mitme karva kirjad ja narmad üle käisid. Kõige peale siuti rätik, kelle otsad lõua alla kinni pandi. Neid asju pani isame naine pruudile ümber. Nooriku ema ehitas aga peigme riidesse. - Suges tema pea, pani särgi selga ja sukad jalga, ja muud riided pani peigmees ise omale ümber, ja läks istus pruudi kõrva, mille peale peiupoiss pruudile põlle ette pani. Oli põll ees ütles peiupoiss peigmehele, vaata nooriku põllel on auk sees, ja selle peale pidi peigmees rublatükkisid põlle panema mida teised pulmalised järel tegid. Igale rahapanejale andis isamees viina rüübata, aga peiupois oli rahapanijale "manguja". Peale linutamise lueti paar salmi raamatust ja siis hakkasid naised kaasitama. Kaasitamise ajal lugesid aga pulmalised raha, põllest. Peale tanutamise jagas pruut pulmalistele leiba, aga seda leiba ei söödud mitte kohe ära et noorelpaaril iialgi leivapuudust ei tuleks. Peale leivajägamise nuteti hästi palju et siis noorelpaaril hea elu oleks, siis mindi jälle sööma ja peale selle tantsima, kunni magama mindi. Pruutpaarile tehti suve ajal magamisease latu aga tuppa ahju taha, ja aseme pea otsa pandi heinu mis kolme kuhja peadest oli toodud ja mida kulli sitaks hüiti - et siis noorelpaaril kellegist puudust ei oleks. Noorepaari aseme alla panid aga vanamoorid, kes nende abielu vastased olid ühe kiini ja pussnoa, et noorelpaaril mitte lapsi ei oleks. Taheti aga et neil lapsi on, siis pandi lapse mähkmed, vööd ja tanud ja muud riided nooriku aseme alla. - Magamast üles tõustes pani noorik jälle ühe vöö asemele, mis naule sai, kes asemeriided ära korjas. Pärast kraapisid vanad mehed noorepaari aseme laiali, siis saada noorelpaaril hästi suuri härgasid olema, kes alati mõirata ja karjuda. Peale selle läks pulmapidu veel tantsimise ja laulmisega edasi - ja vahetevahel laulsid vanad eided kaasitamise laulusid. - Kui pulma lõpetus oli jõudnud, siis keedeti kapsaleent härjalihaga. -
Rikkad pidasid endi esimeste laste pulmasid ikka ühe nädala otsa, nii et noorpaar siis kiriku läks kui pulmalised kodu läksid. -
Kes pulma läks siis viis ikka omal leivakoti kaasa, nagu liha võid mune, sepiku leiba ja magusat. -

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 291, 10 (1) 23 %
ERA II 291, 13 (5) 19 %
ERA II 291, 11 (2) 19 %
ERA II 291, 12/3 (4) 14 %
ERA II 291, 11/2 (3) 11 %

Contains poems

ERA II 204, 639 (4)   100 %
Leoke 3, 24 (37)   98 %
ERA II 207, 585   76 %
ARS 2, 345 (112)   74 %
H III 18, 476 (1)   72 %
ERA II 127, 112 (33)   70 %
ERA II 2, 273 (5)   69 %
ERA II 172, 197 (1)   66 %
E, StK 30, 87 (3)   66 %
E, StK 3, 35 (11)   58 %
ERA II 10, 653 (17)   53 %
ERA II 23, 99 (1b)   50 %
ERA II 147, 95 (5)   50 %
ERA II 172, 143 (3)   50 %
ERA II 172, 149 (1)   50 %
ERA II 172, 151 (7)   50 %
ERA II 172, 193 (1)   50 %
ERA II 172, 195 (1)   50 %
Leoke 4, 109 (9)   50 %