| |
Ranna Viroma naise võtmisest umbes 50 aasta eest.
|
|
| |
Peigmees võtnud ühe mehe seltsi kui kosja läinud; see olnud siis "isamees". Selega seltsis on siis senna perese mintud, kus arvatud pruut olnud, peigmees pole siis ühtegi rääkinud sele eest siis isamees palju rohkem. Rääkinud: meil on üks noor kana kadunud, ehk: meil on üks mullikas vaja j.n.e. Palunud pererahvast, kas on näinud ja teadvad juhatata; palunud ka luba otsida. Kui prudi on leidnud siis anud viina pudeli selle kätte, kui pruut selle vastu võtnud siis on loota olnud et saab, kui pruut ei ole tahtnud siis ei ole pudelid vastu võtnud. Kui pruut pudeli vasta võtnud siis on se tühjaks jootud, ja pruut paneb vöö pudeli kaela ümber ja annud tagasi. Siis umbes nädala pärast mintud kihlama (pruut lugemisele). |
|
| |
|
|
| |
Kui esimesest kohast ei ole pruuti saanud siis mintud teise ja kolmandama kohta nii kaua kui saanud. Vahel on ka pudel nädalaks seisma jäätud, kui pruut mõtlemise aega soovis. |
|
| |
|
|
| |
Pärast poole on ka hakatud vanu naisi ene kuulama saatma, siis on tead olnud kuhu minna. Kolme nädala pärast on pulmad. Peigmees läks oma võerastega pruudi kodu. Peigmees ja peiopois olid ratsa hoostega. Peigmees sõitis isamehe järel, peiupois sõitis saaja ette ja taha, ja seadis korda. Sõitis saaja ees pruudi kodu. Säält läks õuest salaja välja kui peasis, see tähendas, et pruudil kehvad pulmad. Siis tuli ueste tagasi sõitis ukse ette teretas ja jäi seisma, sellele toodi siis viina ja õlut. See võttis tänuga vasta aga ei mekkinud. Vaid hakkas tellima öömaja, ütles mul on ka seltsi, siis telliti vastu kui paljo on ei ole ruumi. Siis telliti ja kaubeldi ruumi ja toitu pärast niikaua kui pärast kokku leppiti. Siis peiupois mekkis õlut ja viina, kiitis heaks, palus siis ka oma seltslastele ja sõitis neid tooma. (Peiupoisil oli pik piits kaasas lina otsaga seda plaksutas ta tihti). Peiupois sõitis saaja ees õueväravast sisse teised järele, peiupois läks siis toa ette teatama, et need tema kaubeltud võerad onki. Tellis siis ka poisisid, kes aitaksid hobused rakkest lahti võtta. Siis läksid enne varutud poisid; iga hobuse jäuks üks, isamehele kaks poisi hobusid vastu võtma. Siis paluti võerad tuppa, isamees läks ees mõek kääs lõi mõegaka risti kahelepoole ukse piitate külge ja ukse peale ja aluspakku külge, siis läksid laua juure istuma, toitud olid laual, aga midagi ei mekkitud. Peigmees läks laua taha aukoha peale, peiupois tema kõrva teine poole jääti tühi ruum, üleval laua olivad peigmehe poolt naised, isamees istus teinepoole lauda peigmehe vasta. Peigmees pidi ka pillimehe kutsuma, kõigse parem torupill. See mängis ühte puhku, kui sae teel siis ise moodi õue tulles isemoodi lauda minnes ja lauast tulles jälle omad viisid. Laua juures istus pillimes isamehe all pool kõrvas. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe poolt naised istuvad nattuke aega laua juures räägivad tasa isekeskis, siis tõusevad üles lähvad uksest välja, mehed jäävad laua juure istuma, ajavad juttu. Naised lähvad aida juure, kui aida ligi saavad, panakse aida uks seest kinni, naised jäävad ukse taha, hakkavad laulma: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
Ei mina soota siia tulnud,
|
|
|
|
11 |
asjata hoost ajanud.
|
|
|
|
12 |
Maa tulin saama saanitäita,
|
|
|
|
13 |
Korjamaie korvitäita
|
|
|
|
14 |
oma venna õlma täita
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
Pruudi naised laulvad vastu: |
|
| |
|
|
|
|
18 |
Ärge mind reela viige
|
|
|
|
19 |
Raputage ratta'ale,
|
|
|
|
20 |
Koputage kodaralla.
|
|
|
|
21 |
Viige kulla kukilagi,
|
|
|
|
22 |
Ella õlanukilagi,
|
|
|
|
23 |
Kallis kaelasoonilagi.
|
|
| |
pag. 6794
|
|
| |
Nõnda laulavad naad tükki aega vastakute. Kui peigmehe naised ära tüdivad, siis laulvad: |
|
| |
|
|
|
|
27 |
Laske sisse, ma paluksin
|
|
|
|
28 |
Kui ei lase, ei palugi,
|
|
|
|
29 |
Ma panen kullad kuke kaela
|
|
|
|
30 |
Hõbedad hobuse kaela,
|
|
|
|
31 |
Vased panen varsa kaela.
|
|
| |
(Isamehe naine on peigme poolt laulja) |
|
| |
|
|
| |
Siis tehakse uks lahti ja peigmehe naised lähvad sisse, Isamehe naine võttab oma anted välja, paneb pruudile kee kaela kus kannaga rahad sees, siis rätikud ehk mis veel. Siis pruudi vend võttab pruudi kääst kini, lähevad toa juure, pillimees kutsutakse ka senna, se mängib ka seltsis; pillile seub pruut paar ilusaid paelu külge. Peigmehe naised lähvad, prudi järele tuppa. Pruudi vennal on mõek kääs, läheb prudiga laua otsa kopputab mõega peaga laua peale, siis peigmees tõuseb ülese, läheb prudi vasta laua otsa, võttab prudi kääst kinni viib laua taha oma kõrva istuma; pruudi tütruk läheb istub pruudi kõrva, isamehe naine selle kõrva, siis teised peigmehe naised; pruudi vend istub isamehe kõrva pruudi vasta. Siis peiupois võttab leiva, leikab, pruudi tütrukule, pruudile isamehe naisele siis peigmehele viimaks omale tükki leiba ette, ja hakkavad sööma, isamees ja teised leikavad omale. Kui peiupois pikaline on siis võttab pruud tütruk leiva ja leikab nisamuti kui peiupoiski. See on peiupoisi häbi. Kui söönud saavad, siis isamees saadab pillimehe laua jurest ära, se hakab pilliga lauast ära kutsuma. Siis lähvad tantsima. Ükskord see õhtu veel süüakse, ja mindakse magama. Teisel homikul süüakse, ja pärast minakse kerstu lunastama. Pruudi vend istub kerstu peal üks vöö kääs, pakub kerstu kõige täiega müüa, kerst on niisugust, vöösid täis. Peiupois küsib mis kerst maksab, pruudi vend vastab enamiste harjunud moodi: viis vana kuus kõva ja sada saksa taalrid. Peiupois paneb raha kerstu kaane peale, ja kauplevad kaua. Siis peiupois võtab proovi vöö paneb üle õla vööle, ja kutsub abi kirstu vankrile viima, vanger sõidab kahe hobusega ette, teine hobune on pruudi teine peigmehe poolt. Kerstu hakatakse tõstma pruudi poolt mehed katsuvad salaja kerstu kinni pidata, et on ränk, paljo krami sees, alvalt müütud. Teine kerstu pois on pruudi teine peigmehe poolt neile panakse ka vööd üle õla. Üks mees ja naine peigmehe poolt lähevad ühe hobusega kerstu seltsis ka; selle peale pannakse pruudi voodi riete kot, se peab siis pegmehe kodu, "voodis valmis tegema". Selle eest on voodi riete ulkas üks paar sukki, paar kintaid paar paelu ja vöö; need saab aseme tegija omale. Viimse sööma peale peab üks mees pruudi eest ühe vaimuliku kõne Jumalaga jätmiseks, siis pill kutsub lauast ära. (Iga asja juures on vanad laulud). (enne põlle pan.) Pruudi vend aiab hobuse toa ukse ette, pruut ja pruudi tütruk istuvad peale, pruudi vend kutsariks. Kui kõik on jo läinud, siis peiupois tuleb veel vaatama kas kõik on läinud, joob õlut jätab jumalaga ja läheb ka saaja järel, sääl peab ta korda sõitab ette ja taha, ja vahib et pruudi vend pruuti ära ei vii. Kui peigmehe kodu ligi saavad, siis peiupois sõidab senna teatama, et võeraid tuleb paljo, läheb tagasi ja sõidab pruudi vankri kõrvas peigmehe ukse ette, sealt tuleb üks mees välja ni ruttu kui võib pruudi hobuse looka pealt ära selle eest saab pruudi kääst paar kintaid ja paelad, looga kindad. Lähevad laua juure istuma, toit on kül laual aga keegi ei söö; (Pruudi poolt naised võtavad peigmehe kodo aupaigad omale, üleval laua otsas.) istuvad nattuke aega laua juures, tõusevad naised laua äärest üles võttavad, pruudi kaasa, lähevad teise tuppa pruuti "linudama" (see on mütsi pähe panema). Pruudi tütruk istub pruudi asemele, seda aset hoidma; (sest peiupois püiab edasi lükamisega tasa ja salaja seda aset omale) Linutamise platsil on kaks mütsi laua peal, peigmehe ema läheb võtab teise mütsi paneb pruudi pähe, (Kui peigmehel ema ei ole siis isamehe naine. Isamees on õigusega, peigmehe õemees, kui seda ei ole siis üks teine sugulane peigmehe poolt.) Ütleb sele juures, pale peale patsudates: "Unusta uni, mäleta mälu, Pea noormees meeles." Siis üks pruudi poolt naine võttab ämma peast mütsi ära ütleb, see olla vana ja vaevane, võtab lau pealt selle teise mütsi, ja paneb ämma pähe. |
|
| |
|
|
| |
/Põll on jo pruudi kodu pruudile, pruudi vennast ette pantud enne ära tulemist. Pruudi vend paneb põlle ette, siis vaatab et se põl on vigane, tahab lappida, paneb ise raha põlle peale, ja kutsub ka teisi lappima/ (Kõige nende toimetuste juures laulavad naised, selle jauks sündsaid pulma laulusid.) |
|
| |
|
|
| |
Siis viiakse noorik pilli mänguka laua juure sööma, kus teised kõik see aeg ootasid, hakavad sööma peiupois peab siis ka samuti leivatükid leikama kui enne pruudi koduki. Kui inimesed söönud siis isamees ütleb pillimehele et peab pilliga laua juurest ära kutsuma; Peale selle tantsitakse antakse veel ükskord süia, ja minakse magama. Teisel homikul antakse süija, ja peale selle toob pruudi vend suure korvi täie andisid pea lael lauale; Pruudi venal on vöö üle õla ja kintad otsa seutud. (Kõik Pulma aeg on söögid ja joogid laual, aga kui anid tuuakse siis on lauad tühjad). Noormees ja noorik istuvad laua taha, isamees ja pruudi vend nende vasta, peiupois istub nooremehe ja pruudi tütruk nooriku kõrvas. Siis üks pruudi poolt naine läheb tütruku ku ja nooriku vahele, laua taha ja hakkab antisid välja jägama, nooriku juhatust mööda. Peigmehe poolt naised saavad, iga üks, enamiste Sukad, kintad, paelad ehk vöö, peiupois kintad ja vöö, peigmehe vennad, särgid; õed rättikud, tasujad tütrukud. "Astjapesiad" saavad sukkad kintad ja paelad. Pruudi poolt naised jäävad ilma. Kes annid kätte saab see peab ühe laulu laulma. Näituseks naagu siin eespool N 17 on. Kui annid jagatud, siis tuuakse kaks vaagnad lauale, noore rahva ette, Peiupois hakkab inimesi pulma kutsuma, see on raha vaagnase panema, ise paneb esimeseks ja hüiab peiupoisi pulm, siis paneb pruudi tütruk ja hüiab pruudi tütruku pulm. Siis käivad kõik pulmalised korda mööda raha panemas, üüdes: peigmehe pulm ehk pruudi pulm, kumba vaagna keegi paneb. Kes raha paneb, sellele antakse õlut ehk viina; ilma rahata ei sa midagi. Saab niimoodi paar tundi pantud, siis võttavad noorik ja noormees vaagnad, ja lähevad ära. - |
|
| |
|
|
| |
Homiku sööma järel läheb peiupois ühe teise mehega, kaks hoost vankri ees, pruudi emad, peigmehe kodu tooma, pruudi ema saajaga ei tule. (Pruudi isa pulma aial peigmehe kodu ei lähegi). On need anni jagamised ja rahapanemised mööda, kus ka muidugi vahel pill hüiab, ja naised laulvad. Antakse süa ja, pruudi võerad hakkavad minema. Saavad pruudi võerad läinud, Siis hakkavad ka peigmehe võerad minema, kes kaugelt on jäävad ööseks veel senna. |
|
| |
|
|
| |
Nädala pärast läheb nooriku isa, ja toob nooriku üheks nädalaks veel kodu, "Kodututreks". Siis jälle nädala pärast läheb nooremehe isa ja toob nooriku tagasi. (Kui isasi ei ole siis mõni teine selle asemel.) Nii on lühitelt ranna Viro pulmad, kus mina umbes 35 aasta est ka seltsis olen olnud. Olen paljo unustanud. Need pulma pruugid on Palmsi vallast. |
|
| |
|
|
|
| |
|