| |
Pulmad ja pulma kombed.
|
|
| |
Kosimine võetakse enamiste noores kuus ette, noor mees kes naist tahab võtta, pistab pool toopi viina tasku ja lähab kas nelja pääva, laupa ehk püha pääva õhtu sinna maiase kus ta omale pruudi välja vaalinud, räägib oma mõrsjale miks pärast ta tulnud ja pakkub temale viina pudelid, see võttab pudeli vasta ja viib oma isa ja ema kätte, ütteldes: "se ja se pois on tulnud mind omale saama, mis teie sest ka arvate," muidugi teada saab viin enamiste iga kord ilma suure vastu rääkimiseta vastu võetud, pudel tühjentakse ära ja seotakse vöö ümber pudeli kaela tähenduseks, et viinad vastu võetud ja kaup kindel, nimetakse aeg millas viinad saavad ära joodud, ja nenda on siis kaup tehtud, peigmees saadetakse kodu. Viinu juakse pühapääva õhtu. Pruudi pool kutsutakse ligemalt sugulased tüdrukud kokko viina vastu võtma. Peigmehe poolt lähvad, peigmees, peigmehe isa, ja (kosilane) raudkäsi, viina jooma, viin tuakse peigmehe poolt ligi. Isa ja raudkäsi astuvad tuppa, pikkad keppid käes, mis karjatse ametid tähendab, teretamise järele ütleb isa, "meil on üks mullikas ära kadunud, jäljed tulid tede õue, kas olete juhtunud nägema," vastatakse: "tuli kül meile, aga meie ei tunne teda oma loomade seas ära, kui isi tunnete, siis võite kätte saada," selle peale tuakse üks tüdruk kinni kaetud silm näoga ette, küsitakse kas se on oma, tüdruk pakkub isale ja raudkäele kätt, need ei võtta kätt vastu, ütlevad se mede mullikas küll ei ole, näidake teisi veel, siis toodakse teine, kolmas, neljas, j.n.e. tüdruk ette, ni kaua kui oma leitud ja käsi vastu võetud, siis võetakse viina, ja antakse keigile siis veel paar korda süia ja ongi viinad joodud. Peale viina jooma võttab pruut veime jaoks kedratud lõngad kottiga käe otsa ja viib küla tüdrukutte kätte kududa, ühele sukkad, teisele kindad, kolmandamale vöö, j.n.e. keik võtvad pruudi töö hea meelega vastu, ütteldes nooriku tööd peab ikka vastu võtma, teised aitvad mind jälle kui mull tarvis on. Peale selle käivad küla tüdrukud iga neljapääva ja pühapääva õhtu pruudi maias töös, õhtul kui tuli üles on võetud siis hakkavad keik tööse on nattuke aega tööd tehtud siis hakkab tants kuni kella kümneni, peale selle lähvad iga üks oma kodu, nisugused koos käimised kestavad kuni pulmdeni. |
|
| |
|
|
| |
3. Pulmad peetakse ikka reede ja laupäse pääval kes lühikesed pulmad teeb, sellel hakkavad lauba, kes hästi pikkad sellel Neljapääva, aga keskmised ja parajad reede homikul, lauba õhtuks on ikka suur pulm otsas, sellepärast pulma kutse ikka pääv enne pulmi öösi, näituseks: kui reede peavad pulmad hakkama, siis kutsutakse kesknädali õhtu, kutsumist toimentakse nenda, kutsumise õhtul tuleb veli (pruudi vend) peigmehe maiase, seal viidetakse aega seni kui hästi hilja juba on, siis istuvad peigmees ja veli hobuste selga, ja sõitvad külase ehk perese kust pulma tarvis kutsuda, kust peigmehe poole tarvis kutsuda seal ajab peigmees hobuse hästi ukse ligi ja kloppib selle jaoks ligi võetud kaikaga ukse pihta kuni üks inime välja tuleb ust lahti tegema, sellele nimetab siis peigmees, nende inimeste nimed kedast pulma tahetakse kutsuda, ja palub neid siis, vanemad inimesed reede homikuks, poisid, neljapääva õhtuks, ja tüdrukud, neljapääva homikuks, pulma, kui pruudi poole kutsumine tuleb, siis teeb veli nisama kui peigmees, kutsumise juures nimetakse veel mõnele tüdrukule üks isiäraline nimi juure, se on: umbrok kes selle nime on saanud ehk umbrokaks kutsutud, se teab et ta pulma toemendaja ja tallitaja on, seda nime võetakse peigmehe poole kutsumise juures rõõmuga vastu, sest umbrokad saavad peigmehe pool keige paremad veimed, aga pruudi poolt umbrokad peavad pruudile veimi viima. Nenda on siis kutsumine toemendatud. Neljapääva homikul tulevad umrokad pulma maiase kokku, (neid on 5-6 tükki) ja hakkavad siis külast tarvilist kraami kokku tooma, nagu: lusikad ja vaagnad, pengid ja lauad, ja muud mis aga tarvis on. Õhtu poole koguvad poisid ka kokku, kui pimetaks lähab siis lähavad peigmehe poolt poisid, peigmees ja peiopois pruudi poole pulma maiase, modiks on seal juures et peigmees ja peiopois salaia laua taha peavad saama, pruudi pool valmistakse selle vastu valmis ja tahavad seda ära keelda et mitte laua taha ei sa, peigmees ja peiopois peavad keige ees sisse minema, vahest muudetakse aga ümber et naad keige viimsed on, tüdrugud ootavad troppis ukse peal esimesi mehi kinni võtta, seal astuvad poisid ühe teise ligi olles ukse peale ja vajutavad tüdrukud eest ära, ja peigmees ja peiopois astuvad teistest varjatud laua taha, võit on siis kääs, ei ole aga se korda läinud, ja naad tüdrukute kätte langenud, siis võttavad tüdrukud kordamisi neid tandsitada kuni naad ära väsivad, siis on võit jälle tüdrukutte pool, on peigmees ja peiopois laua taga siis hakkatakse nende käest passisi nõudma, mis ka mitmesuguste paberitükkide ette näitamisega sünnib keige viimaks seletab viina pudel keik asjad selgeks, ja asi on lõppetud, siis toovad hemrokkad oma poolt valmisdatud toitu peiodele ette, leiva asemel toodakse üks jaa tükk, või asemel nattuke lund, siis veel üks vorst mis taari rabast, sukka sääre sisse aetud valmistatud, nua asemel antakse peeru nuga j.n.e. iga asjal on tugev nöör külges kust kinni hoitakse et peiod neid asju ei sa ära võtta ja tasku pista, on seda juhtunud, siis pandakse neid asju jälle umrokkadele ämmä joodul ette, (ämmä joodust tuleb eespool ette) on need tembud tehtud siis alles toodakse toitu lauale, kus ka õlud ja viin ei puudu, peale söögi küsib peigmees äia kääst, kas on luba homo homiku oma rahvaga teile tulla, kui luba on saanud siis raindakse jälle tagasi. |
|
| |
|
|
| |
Reede homiku koguvad keik pulma rahvas kokku, pulm hakkab sömise ja joomisega peale, on igaüks kõhu täis söönud ja pea ka hästi purju pannud, siis hakkatakse pruudi poole minema, peigmees, peiopois, ja raudkäsi saavad, kätterättikud mis hästi punaste lintidega küüra-käära kirjuks tehtud omale kaela ja mõõgad kätte, peigmees, peiopois istuvad rats hobuste selga, raudkäsi istub vankres, keigidel kolmel on hobused kõiksugu kirju paberitega ära ehitatud nagu: valjad, tukk, lakk, ja saba, kui hästi toretust taga tahetakse ajada siis veel jalad ka. Peigmees ja peiopois sõidavad keige ees, siis raudtcäsi, peale selle muud, ni pea kui saaja liikuma hakkab, hakkab ka laul peale naesed laulvad iga vankre peal isi laulu, (nagu haned ja kanad segamini) kus mehed vahel sekka, õisa pulmad sekka karjuvad, esimene laul mis naesed laulvad on: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Meie lähme vennale naista tooma,
|
|
|
|
9 |
Kus mede vend oli viinad joonud,
|
|
|
|
10 |
Viinad joonud, saiad söönud,
|
|
|
|
11 |
Uned magusast maganud,
|
|
|
|
12 |
Viied valjad vahetanud,
|
|
|
|
13 |
Kuued kindad kulutanud,
|
|
|
|
14 |
Seitse särki teind saataseks"
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
Tee peal teretab peiopois iga ühte, kedast ta juhtub nägema, tore langud, tere langud, on nattuke maad ära sõidetud, siis laultakse. |
|
| |
|
|
|
|
18 |
"Puhka, puhka, peiokene,"
|
|
|
|
19 |
Puhka, peiopoisikene."
|
|
| |
Selle laulu ajal jättavad peigmees ja peio pois, peale nende ka keik teised hobused seisma, peigmees ja peiopois keerutavad oma hobused, kolm korda mööda pääv ringi, lõppeks tõmmavad kolm risti mõõga otsaga, hobuse ette ma peale, ja sõitvad siis jälle edasi, nisugune puhkamine peab kolm korda sündima, enne kui pruudi maiase saab, olgu ligidal ehk kaugel, (pruudi maiast tagasi tulles saab nisama sugune puhkamine kolm kord ära toemendatud.) On saaja ära sõitnud, siis sõidab kütt, küttil on püss selgas, ja mõrsiga midagi maha lastud looma, kas vares ehk jänes, selgas, tähenduseks et tema pulma liha muretseja on, tee peal laseb ta sagedaste püssi, ja õiskab "õisa pulma kütt;" Peale kütti ära sõitmist, sõidab "saaja vanem," tema vankril ori plagu keppiga ülevel, paadi aer tüüriks taga, õlle lähker ka vankrel, ta omal on viina pudel taskus, üks pea rong kapsa juurika tükkisid paela sisse aetud ja kaelas, ühe plek karbi sisse mõned raha koppikud pantud, taskus, keda ta pruudi maias sagetaste välja võttab ja pragistab ütteldes: sööge mis tee sööte, ehk tehke kahju mis te teete, keik saab pärast makstud, "õisa rikkas mees." (pöörame saaja sõidu juure tagasi) kui saaja küla ligidale jõudnud, mis läbi sõidu tee peal juhtub olema, siis laultakse: "Siin on küla linna moodi, Sest on ta linnast alama, Et pole turu tanavi, Turu peal peal pole tunni kella," jne. Kui nenda kaugele on jõutud et pruudi maja paistab, siis laultakse: "Kaugel on kaugel näikse, Üle nende, üle nende, suurde soode, Üle nende kiviste rajade"; Pruudi maja ligi jõudes, jääb saaja seisma, peio pois sõidab üksi pruudi maia ukse ette, seal talutakse tema hobune hästi ukse ligitale, siis lööb ta kolm risti mõõgaga kattuse räästa sisse, teeb risti ukse peale, joob kord õlut, rüüpab viina, siis pöörab hobuse ümber, teeb kolm risti hobuse ette ma peale, ja sõidab jälle saaja juure tagasi, siis sõidetakse jälle edasi. Selle ajal kui saaja seisab lauletakse pruudi õues värava ligidal. |
|
| |
|
|
|
|
22 |
"Tulge siia, aage siia,
|
|
|
|
23 |
Siia suurele talule,
|
|
|
|
24 |
Uhke'elle hoone'elle,
|
|
|
|
25 |
Kõrge'elle katukselle."
|
|
| |
Saaja õue jõudmisel jääb laul vaid, peigmees ja peio pois astuvad hobuste seljast tulles, tua ukse kõrva ullu alla, muud pulmalised võivad tuppa minna, tüdrukud ja naesed säädivad ennast ukse ette ühte rongi ja hakkavad laulma. Kas on luba tulla tubba, Siia suurele talule, Kõrgeelle kattukseelle, uhkeelle hooneelle. Kas teite tuba turrel köötud, Või teite lagi laasil löödud, Või teite parand papperista" j.n.e. kuni tuppa aetakse. Peigmees, peiopois jäävad nikauaks ukse kõrva kui kütt ja saaja vanem sinna on jõudnud, siis säädivad pruudi poolt tüdrukud peiude ette kokku ja hakkavad peiga sisse laulma. |
|
| |
|
|
|
|
28 |
"Peiukene, poisikene,
|
|
|
|
29 |
Peiupoiss tema sulane,
|
|
|
|
30 |
Tule nüüd tuba tuisu eesta,
|
|
|
|
31 |
Ulu alla uisu eesta,"
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
Enne ei tohi laul seisma jääda, kui peiud sisse on läinud, tähele pandakse seal juures kui kaua peiud väljas seisvad, ja omale laulda lasevad, siis viivitab pruut kirstu lahti laulmise aegas jälle nisama kaua, seda laulvad peiu poolt tüdrukud. On peiud sisse läinud, (kes muidu kuskilt üle ukse ei tohi astuda kui peab mõõgaga risti ette tegema, ni kaua kui rättik kaelas on), siis tuleb sööma aeg, peale sööma aatuvad jälle tüdrukud ja naesed rattasringi kokku ja hakkavad laulma, kus juures naad isi jalgadega sammu astudes takti juure löövad." |
|
| |
|
|
|
|
35 |
"Aitumal, meie täname,
|
|
|
|
36 |
aitumal pereisale,
|
|
|
|
37 |
Aitumal pereemale,
|
|
|
|
38 |
Täude meie suuni,
|
|
|
|
39 |
Täude meie peani,
|
|
|
|
40 |
Silmini sialihada,
|
|
|
|
41 |
Kaelani kanamunada,
|
|
|
|
42 |
Õlani õlut punane,
|
|
|
|
43 |
Laual oli pandud linnupraadi,
|
|
|
|
44 |
Otsa peal oli oinapraadi,
|
|
|
|
45 |
Keskel kirju linnu praadi".
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
Kui paar korda söödud, siis tuleb veime kirstu jagamine, peiu poolt rahvale, nooriku poolt rahvas saavad jälle peiu pool oma jao kätte, pruut astub kirstu juure võttab kirstu kaane lahti ja võttab seest välja mis iga ühe jaoks on valmis pandud, ja annab umbrokkade kätte, need viivad siis sellele, kellele on ööldud, ja siduvad sellele kaela. On se töö tehtud, siis hakkatakse tagasi minemise vastu valmistama, peigmees astub nende iga ühe juure, kes pruudi poolt jo ette räägitud on, ja kutsub "ämma joodule" siin olgu tähendatud et pruudi kõige ligemalt sugulased isa, ema, vennad, õed ja umrokkad ämma joodule saavad kutsutud, siis viidakse pruut kirstu juure istuma, raudkäe naene võttab tanu, lööb pruudile kolm kord vastu, pead ja ütleb: "unusta uni, mälesta müts, pea noor mees meeles." hakkab siis tanu päha seadima, mis pruut aga jälle peast ära viskab, se saab kolm kord ära visatud, peigmees peab iga kord ära tooma ja jälle päha panema, kui tanu juba peas on siis pandakse "uig" se on üks kätterättik, lintidega ilustud, nisama kui peiude kaelarättikud, kahe preesiga eest kinni, et silmi naha ei ole, veli saab ka nisuguse rättiku kaela, mõõga kätte, ja rats hobuse, nagu teiste peiudel. Kui "uig" peas siis võttab raudkäsi pruudi kääst kinni ja viib ta tuppa laua taha, kus ka keik teised ammeti mehed tulevad, siis lauletakse lauluraamatust üks laul, (aga laul on keige vanema viisiga) peale laulu loetakse üks palve, siis on valmis. Kui noorik tuppa viidakse, siis ajab pruudi isa, raudkäe hobuse hästi ukse alla, ja jääb isi vahti et keegi hobuse eest läbi ei läha, selle tarvis on taal "käks" käes kui mõni juhtub kogematta ehk meelel minema, siis tõmmab ta seda käksäga tagasi. Peale palve laulavad tüdrukud ühe jumalaga jätmise laulu, siis on minek lahti. Pruut ehk noorik, tõstetakse peale, raudkäe sülese, peiupois sõidab keige ees, siis raudkäsi, siis peigmees ja veli kõrvuti raudkäe hobuse taga, siis keik saaja. Ni pea kui väravast välja on sõidetud siis hakkab jällegi laul. "Meie aga saime saani täie, Suure valge vakka täie, Suure kirjava kirstu täie" j.n.e. Peale saaja ära sõitmist, sõidab kütt. "Sae vanem" jääb veel kuni ta omad võlad ära on maksnud selle pärast jääb ta laua taha vagusi istuma, seni kui nõudma tuletakse, peale ära sõidu pragina koguvad tüdrukud laua ääre ja hakkavad "sae vanemad" välja laulma. |
|
| |
|
|
|
|
49 |
"Saevanem, suuri saksa,
|
|
|
|
50 |
Veel suurem tema sulane."
|
|
| |
laulu sees tulevad sanad ette, mis käsib võlga ära maksta, neid sõnu seatakse kaunis tihti sekka, kui neid sõnu lauletakse, siis paneb "saevanem" iga kord ühe raha laua peale ja karjub isi "õisa rikkas mees, raha küll, keik saab makstud," on laulu himu täis, siis nõutakse, rangide raha, mis ta ka mõne koppiku andmisega ära tasub, siis pandakse hobune ette ja kivi koorm peale, nenda sõidab ta siis õuest välja, värava taga võib ta oma kivi koorma maha laduda. |
|
| |
|
|
| |
Saaja sõidu aegas lähab laul nisama kui enne, aga saaja ei sõida enam seda teed tagasi kust ta tuli, vaid kogoni teist teed, ja ikka nenda et mööda pääva rattas välja tuleb, neid kohtasi on ka palju siin saarel kus noorikuga sugugi läbi ei sõideta, esimise kaevu kohta jõudes, viskab noorik ühe vöö maha, hobused jäätakse seisma, kuni sealt üks inimene tuleb ära võtma, siis sõidetakse jälle edasi, viimase kaevu juures enne kui koio saavad, saab niisama ka üks vöö vissatud. Peigmehe koio õue jõudes, lauletakse: "Eidekene, ellakene, Tule nüüd õue vaatamaie, Kas on mini meelepärast", j.n.e. mis peale siis ämm kohe õue jookseb, mini vastu võtma, siis mindakse tuppa. Veljel on esimene mure ehk asi, enne suitsu tuppa teha, kui noorik tuppa tuleb, selle pärast, hüppab ta kohe kui õue on jõudnud, hobuse seljast maha, jättab hobuse sinna paika, ja jookseb tuppa ahju ette, seal võitab ta nisugust kraami taskust ehk põuest välja, mis hästi kergest tuld võttavad, ja tahab põlema hakkatada, mis aga ühest vana naesest, kes ahju ees istub, ja kolde hoida ja nime kannab, kangest keeltud saab, vahest tuleb ette, et veli ahju peab pugema ja seal tuld tegema, sest se peab just olema et suits tuas on, ei ole ta seda jõudnud korda saata, siis ei ole ta oma kohusid täitnud, ja saab siis välja naertud. Kui noorik tuppa tuleb siis mindakse kohe laua taha, keige esile saab üks laul Jumala sõnast lauldud ja ka palvet loetud, siis tuleb sööma aeg, peale söögi viidakse noorik kambri, raudkäsi peab seal teda valvama, et keegi noorikud ära ei sa varasdada, kui on varastud, siis jälle ammeti hooletus. Nooriku poolt rahvas, kui peiu poolsed on ära läinud, hakkavad peiu poole minema, neid kutsutakse "saunja rahvas". Saunja rahvas laulavad, nisama, kui saaka rahvas iga ühe vankre peal isi laulu, laulud on pea ühe sugused, saunja järele tuleb kirst, kirstul on pea asi, kirstu salaja sisse via, selle pärast valitsetakse kõrvalisi teesi, kust läbi mindakse, kirstuga lähab pruudi isa ja ka vanem vend kui seda ei ole siis mõni mu sugulane, iga ühele kes vastu tuleb ehk tee ääres seisab antakse viina. |
|
| |
|
|
| |
Peiupoisi amet on järele valvata, et kirst salaja sisse ei sa, nipea kui saaja sees on ja kõhud täis söödud siis istub ta hobuse selga ja sõidab üsna pruudi maia ligidale, seisab seal ühe varjulise koha peal, nenda et ta võib ära näha, missugust teed kirst omale valitseb, on se nähtud siis sõidab ta jälle ühe kääru tehjes kirstule vastu, kirstu juure jõudes, küsib ta kas on luba köisi katki rajuda, vastakse: ei ole, siis teeb ta mõõgaga kolm risti kirstu peale, ja pistab mõõga kirstu peale kõie vahele, ja sõidab isi jälle minema. Kui saunja ja kirst on sisse sõitnud siis tuleb sööma aeg on paar korda söödud siis mindakse kirstu jagama esiti peavad aga tüdrukud kirstu lahti laulma, noorik viidakse kirstu juure, ja laul hakkab peale. |
|
| |
|
|
|
|
57 |
"Annekene, hellakene,
|
|
|
|
58 |
Võta nüüd kivi kirstu pealta,
|
|
|
|
59 |
Teine teise otsa pealta,
|
|
|
|
60 |
Peasta see kirstu lukust lahti,
|
|
|
|
61 |
Kui võta lahti siit sepa võtmed,
|
|
|
|
62 |
Siis toome linnast libedad võtmed,
|
|
|
|
63 |
Alevilt toome haljad võtmed,
|
|
|
|
64 |
Turu pealt tulipunased,
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
on noorik kaane lahti teinud jääb laul järele, jagamine sünnib nisama kui esite, aga nüüd saavad nooriku poolsed rahvas üksi, on jagamine nattuke aega edasi läinud, siis hakkatakse laulma. |
|
| |
|
|
|
|
68 |
"Küll saab, küll saab juba neiukene,
|
|
|
|
69 |
Küll sina jagasid öö ja terve pääva,
|
|
|
|
70 |
Raud käed said rattulised,
|
|
|
|
71 |
Küddid said aga küüsilised,
|
|
|
|
72 |
Nadud said aga nastilised.
|
|
|
|
73 |
Äjad, ämmad, ännilised," -
|
|
|
|
74 |
"Küll se tüdrik oli tööda teinud,
|
|
|
|
75 |
Tööda teinud, vaeva näinud,
|
|
|
|
76 |
Vidused tema villad kaarin,
|
|
|
|
77 |
Ämarikul ära ketran,
|
|
|
|
78 |
Suitsul tema sukkad kudunud."
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
2) Saab kirst jagatud siis hakkab "saunja" tagasi minema, veli istub hobuse selga ja lähab saatma kes ämma joodule kutsutud need jäävad veel sinna. Kui saunja läinud siis hakkab "ämma jodud", |
|
| |
|
|
| |
1) On kirst jagatud siis viakse noorik laua taha, peigmees raudkäsi, veli ja peiupois, istuvad ridase kõrva, üks kaus pandakse laua peale, peiupois viskab ühe hõbe raha sisse, siis lööb ta mõõga päraga vastu lauda ja palub kõiki, peremehi, perenaisi, sulasid, tüdrukud vigasid ja vaesid pulma tulla, kus siis ka iga üks tuleb raha kausi panema, vahel viskab ta isi raha ka kausi, se koppimine ja karjumine kestab kuni keegi enam ei tule, siis viakse noorik ja raha kaus ära, siis hakkab alles "saunja" tagasi minema. |
|
| |
|
|
| |
2) Ämma joodule kutsutud rahvas palutakse lauda istuda, meile tuakse siis kõige paremad toidud, viinad ja õlled ette, üks pois tehakse noorikuks, sellel pandakse naesterahva riided selga, ja tanu päha, se lähab siis nooriku asemel ämma joodulisi teretama, kätt silmade ees hoides astub ta laua ääres istujatte juure pakkub neile kätt kes käe vastu võttab, selle käe tõstab ta suu andmiseks, oma suu juure, suu andmise asemel hammustab aga käe selja pealt nattuke, seda nalja teeb ja viidab ta aega kuni noorik tuleb, ni kaua kui "pois noorik." laua taga mürab, ehitakse noorik valmis, nagu teada pandakse kõige ilusamad riided selga ja tanu päha, siis lähab oma sugulasi teretama, teretab ka siis keik kordamisi läbi kes laudas istuvad, lõppeks istub laua otsa, teiste sekka maha, kolm kord ühte järge tuakse ued toidud lauale, viina ja õlut pakkutakse ni palju, et ei jõua vastu võttagi, saavad söögid söödud, siis toob noorik iga ühele veimi, saab veimed jagatud, siis hakkab lauda pühkima, selle tarvis võttab ta ühe kausi ja nartsu kätte ja hakkab pühkima iga ämma jooduline peab ka siis raha panema se on ka iga ühel teada et ämma joodul keige rohkem raha tarvitakse, on laud pühitud, siis lähvad ämma joodulised ka tagasi. (Siis on reedene pääv otsas) Lauba pääva homikul sõidab veli peiu poole ja palub peigmeest ja noorikud, ja ka veel mõned muud sugulased, nooriku poole võerusile, se on siis esimene nooriku sõit, mis ka varsti peale kutse ära täidetakse, kui noorik võerusile sõidab, on vankre ehk saani peal plagu üleval, tuleb noorik võerusilt tagasi siis hakkavad iga üks vanem inimene kodu minema, poisid ja tüdrukud jäävad veel, poisid pühapääva õhtani ja tüdrukud esmaspääva lõunani. |
|
| |
|
|
| |
Pühapääva homiku mindakse kiriku, pärast kiriku kõrtsi, kõrtsis annab noorik, nendele keigile viina, kes enne pulmi tööd aitasid teha, siis on pulm otsas. Noorikule antakse pärast pulmi, esimeseks tööks, meeste püksid paikata. |
|
| |
|
|
| |
Veel tahan nimetada mis kogematta vahele on jäänud se on: |
|
| |
|
|
| |
"Pulma tondid", nooriku pool tehakse reede homiku enne kui saaia sisse soidab kaks pulma tonti õle kubust ja vanadest rietest, teine meeste ja teine naeste rahvas, neid pantakse pikka ridvade otsa, õue värava postide külge, kui saaia sees on, siis laulvad need. "Tooge mede neidu nähtavalle. Meite kade käidavalle", j.n.e. siis toodakse värava posti otsast tont tuppa nende kätte, saaialised tahavad siis tonti kätte saada ja ära via, et ämma joodu aegas jälle neile ette tua, muidugi teada hoitakse ka selle eest et ei sa ära via - ja siis veel "Langu rohud" langu rohtu küsitakse siis kui saaia sisse on sõitnud ja vankrite pealt maha tulnud, mis siis ka iga üks aimab, mis kellegil juhtub selle jaoks tasku pandud olema, nagu: pähkli, ernid, ube, ja sibula tükkisi. Saunja rahvas andvad jälle peiu pool, ja noorik kui võerusile lähab. |
|
| |
|
|
| |
Seda moodi pulmi peetakse praegust veel siin, ainult "viina joom" enne pulmi ja pulma tondid on välja jäänud. |
|
| |
|
|
|
| |
|