| |
Talgu laul.
|
|
|
2 |
Imelik on ilmaelu
|
|
|
3 |
Muudab end kui pilvevilu.
|
|
|
4 |
Seejärel uurida võib sest,
|
|
|
5 |
Kes otsib tarka õpetust,
|
|
|
6 |
See vaatku vanad poisimeest
|
|
|
7 |
Kes kosjas käinud joobnud peast.
|
|
|
8 |
Sui kui Saaremaale reisis
|
|
|
9 |
Elas siin kui paradiisis.
|
|
|
10 |
Jaanikuul kui õitsvad uad
|
|
|
11 |
Lõikust ootvad sirbid-nuad,
|
|
|
12 |
Sest enne algab heinaniit,
|
|
|
13 |
Kes talgud teeb, on selle võit.
|
|
|
14 |
Insu Juula otsis abi
|
|
|
15 |
Kargas mitu küla läbi,
|
|
|
16 |
Lubas tublid talgud teha
|
|
|
17 |
Lusti, rõõmu saate näha.
|
|
|
18 |
Juula lõikas üle jala,
|
|
| |
pag. 30835
|
|
|
20 |
Kraavis läbi mitu küla
|
|
|
21 |
Kõik noore rahva kokku tõi
|
|
|
22 |
Ja otsis keda kätte sai.
|
|
|
23 |
Ees ei pruugiks õlut viina
|
|
|
24 |
Muud kui murrab maha heina.
|
|
|
25 |
Kiitis talguvärk on tore
|
|
|
26 |
Söök ja jook on papa mure,
|
|
|
27 |
Aga üksnes talgu lust
|
|
|
28 |
Ma rohkest hoolt saan kandma sest.
|
|
|
29 |
Patsilt tellin torupilli
|
|
|
30 |
Siis tantsige kas varbad villi,
|
|
|
31 |
Siis noored neiud Sõrvemaast
|
|
|
32 |
On kokku jooksnud küladest.
|
|
|
33 |
Enne päeva, koidu valges
|
|
|
34 |
Iga mehel vikat selgas.
|
|
|
35 |
Otsekohe Kaavi küla
|
|
|
36 |
Keerdes Sepa rinkast alla.
|
|
|
37 |
Kes maitses õlut lonksu kaks
|
|
| |
pag. 30836
|
|
|
39 |
See luisku kandes metsa läks.
|
|
|
40 |
Kuus-seitsekümmend vikatit
|
|
|
41 |
Nüüd niidulaanes teevad tööd.
|
|
|
42 |
Siis Juula uhkust näita võis
|
|
|
43 |
Neid käsi puusas vaatmas käis.
|
|
|
44 |
Ma ilma kutse käsuta,
|
|
|
45 |
Sain kaltsud kaela loopida.
|
|
|
46 |
Tahtsin Salgul' talgu minna
|
|
|
47 |
Õlut-viina nahka panna.
|
|
|
48 |
Aga niida töö on kange teha,
|
|
|
49 |
See on raske, vaevab kiha.
|
|
|
50 |
Tegin parem kosjaeri
|
|
|
51 |
Ninameheks Pinsi-Jüri.
|
|
|
52 |
Nõnda läksin tesakesti
|
|
|
53 |
Vaatma seda talgulusti,
|
|
|
54 |
Just oli paras lõuna tund,
|
|
|
55 |
Kui söögikraamist kaeti rend,
|
|
|
56 |
Seal kassa kaussi vinniti
|
|
| |
pag. 30837
|
|
|
58 |
Ja rahvas sööma sunniti.
|
|
|
59 |
Siis vanaisa perepapa
|
|
|
60 |
Viis mind uhke saalituppa
|
|
|
61 |
Õllekannu kätte andis
|
|
|
62 |
Tubliste mind jooma sundis.
|
|
|
63 |
Juttu algas Pinsi-Jüri
|
|
|
64 |
Mõistad sa, meil kosja eri.
|
|
|
65 |
Nüüd otsime üht mullikat
|
|
|
66 |
Kel valge kõht ja labalad.
|
|
|
67 |
Tal udar sitik süsimust
|
|
|
68 |
Ses majas üles kasvand just.
|
|
|
69 |
Salk ei saanud esmalt aru
|
|
|
70 |
Ütles, see teil naljaloru.
|
|
|
71 |
Siis mina astsin ise ette
|
|
|
72 |
Andsin karjajaagu kätte.
|
|
|
73 |
Salk see rüipas, katsus, mekkis,
|
|
|
74 |
Pärast juttu a'ama hakkis:
|
|
|
75 |
"Oi siin ole nalja ühti,
|
|
| |
pag. 30838
|
|
|
77 |
Näen, et puhas tõsi lahti
|
|
|
78 |
Et mul küll nii tiidus, sui
|
|
|
79 |
Siiski ma teid keelda'p või.
|
|
|
80 |
Kihlata ja paari heita
|
|
|
81 |
Ristirahva seadust täita
|
|
|
82 |
Naisi võtta noores põlves,
|
|
|
83 |
Sügisel ja paastus, talves,
|
|
|
84 |
Aga mitte heinaajal,
|
|
|
85 |
Kui kõik suine töö on laial."
|
|
|
86 |
Kutsuti siis Juula sinna
|
|
|
87 |
Kas sul lust on mehel' minna.
|
|
|
88 |
Juula uhkes saksariides,
|
|
|
89 |
Tantsis nii kui vasik köides.
|
|
|
90 |
Kutsus vaatma, kus ta kamber
|
|
|
91 |
Tua taga nurga ümber.
|
|
|
92 |
Siis mina rumal joobnud täis
|
|
|
93 |
Mind Juula oma kambri viis
|
|
|
94 |
Seal sambad mustaks mäeritud
|
|
| |
pag. 30839
|
|
|
96 |
Kõik tatiga poleeritud.
|
|
|
97 |
Ma seda ei või vaadata
|
|
|
98 |
Sest okse kippus kallale.
|
|
|
99 |
Pöörsin ümber, läksin tuppa
|
|
|
100 |
Ütlin vana perepapa
|
|
|
101 |
Ajame sest asjast juttu
|
|
|
102 |
Ei mina vii siit paljast vittu
|
|
|
103 |
Teeme kindlast kauba ära
|
|
|
104 |
Mis mull' lubad kaasavara?
|
|
|
105 |
Kõik sinu maad ja metsalaaned
|
|
|
106 |
Varandus ja majad-hooned,
|
|
|
107 |
Kõik minu päri konnaks saagu
|
|
|
108 |
Ise katsu välja heaga.
|
|
|
109 |
Salk siis müllas mõtetega
|
|
|
110 |
Ütles vangutades peaga.
|
|
|
111 |
Kõik minu maad ja elumajad
|
|
|
112 |
Pärivad mu omad pojad,
|
|
|
113 |
Kui tahad võtta Juula õe
|
|
| |
pag. 30840
|
|
|
115 |
Siis teed, et tubli naene käe.
|
|
|
116 |
Mina aitan asjad tuule
|
|
|
117 |
Annan sull' ka kauba peale
|
|
|
118 |
Õue põllust paki jää
|
|
|
119 |
Rohu seemet, mis on hea,
|
|
|
120 |
Ise külva, künna maha,
|
|
|
121 |
Lõikus üks kord jäegu kaha.
|
|
|
122 |
Käsk on välja antud kroonust
|
|
|
123 |
Kodu kasvata võib Jaanust,
|
|
|
124 |
Pitka lehte, pinutagust,
|
|
|
125 |
Köidikuid ja kõigesugust.
|
|
|
126 |
Kui tahad kihla kirgul' sõita
|
|
|
127 |
Poistel' oma uhkust näita.
|
|
|
128 |
Ma tuun Miti mõisast tõlla
|
|
|
129 |
Aisa külge saksakella,
|
|
|
130 |
Koltse körtsist sõidutroska
|
|
|
131 |
Vaata, kas pole asi vaska.
|
|
|
132 |
Hobused mul hingand kodu
|
|
| |
pag. 30841
|
|
|
134 |
Lõikvad nii kas soppa, udu,
|
|
|
135 |
Kui sa meie Juula võtad
|
|
|
136 |
Meresõidu maha jätad,
|
|
|
137 |
Siis ühe asja tahan ma
|
|
|
138 |
Sulle kindlast meelest lubada.
|
|
|
139 |
Vaat mul on koplis palmi, paju
|
|
|
140 |
Keske õuet arstikaju.
|
|
|
141 |
See on üks allik rinkamaa
|
|
|
142 |
Kust iial vesi otsa'p saa,
|
|
|
143 |
See õndsam veel kui Siiloa tiik
|
|
|
144 |
Ja seda märga tahtvad kõik.
|
|
|
145 |
Alati siis rahva röga
|
|
|
146 |
Majad kõik see märja taga.
|
|
|
147 |
Vaat, kui kange pala põud
|
|
|
148 |
Ja pakatavad riistad, nõud,
|
|
|
149 |
Siis lõpeb vesi Seeri pajust
|
|
|
150 |
Ei iial minu arsti kajust
|
|
|
151 |
Kajuauk mul kolme kanti
|
|
| |
pag. 30842
|
|
|
153 |
Kes sealt joob, ei karda tonti.
|
|
|
154 |
Siis sul pole teha tööd
|
|
|
155 |
Puhka kodu päevad-üöd.
|
|
|
156 |
Siin sul puugad piimapusad
|
|
|
157 |
Tulu toovad tuulispasad.
|
|
|
158 |
Kus loomad haigeks võlutud
|
|
|
159 |
Seal saab siad arstiks palutud.
|
|
|
160 |
Sa teed neid terveks tublist käest
|
|
|
161 |
Saad kõrget maksu selle eest.
|
|
|
162 |
Kui ummuski jäeb mõnel sitt
|
|
|
163 |
Võid teha kustund sütevett.
|
|
|
164 |
Kui arid maaljaid, lagujaid,
|
|
|
165 |
Siis leika turblaid, piira maad.
|
|
|
166 |
Sa püiad kinni painajaid
|
|
|
167 |
Mis veiste seljast kätte saad.
|
|
|
168 |
Sa piirad kõik külmkinga rajad
|
|
|
169 |
Mis on rahva eksitajad.
|
|
|
170 |
Sa puugad üles puua võid
|
|
| |
pag. 30843
|
|
|
172 |
Ja nõnda nahku linnas müid.
|
|
|
173 |
Kui mind surmavoodis tänad
|
|
|
174 |
Siis sull' õppen roosisõnad
|
|
|
175 |
Võtad ära paise valu,
|
|
|
176 |
Igal' haigel' kingid elu."
|
|
|
177 |
Siis mina kostsin kõik on vähe
|
|
|
178 |
Õptus mull' ei hakka pähe,
|
|
|
179 |
Parem jäegu kaubad katki
|
|
|
180 |
Mina viskan selga vatti.
|
|
|
181 |
Mis ma siin nüüd enam vahi
|
|
|
182 |
Kannu rabel rennil tühi,
|
|
|
183 |
Salgu õlut otsa saanud
|
|
|
184 |
Kosjakaubad katki jäenud.
|
|
|
185 |
Lähen alla Riu soose
|
|
|
186 |
Puhkan parem seal see ööse
|
|
|
187 |
Kui Kaavi küla kuulda said
|
|
|
188 |
Kõik naerdes käsi kokku lõid,
|
|
|
189 |
Et lakakoer on kosjas käind
|
|
|
190 |
Ja joodik Juula juure läind. -
|
|
|
| |
|