| |
Seni kui laeva kaubelti, olivad ka kaasikud tubliste ametis ja kõõrutasivad kui kukked vastamisi ühed kiides ja teised jälle laites. Kirstutoojad |
|
| |
|
|
|
|
3 |
"Kirst meil küllalt kirjutedu
|
|
|
|
4 |
Veimevakka valmistedu,
|
|
|
|
5 |
Kirstu täisi kirivida,
|
|
|
|
6 |
Vaka täisi valmida
|
|
|
|
7 |
Küllalt saa küdisile
|
|
|
|
8 |
Naljalt saa nadusile
|
|
|
|
9 |
Villand velle naisedele!"
|
|
| |
Peiupoolsed vasta, vaidlemaie: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
Minge ära tühjatooja
|
|
| |
pag. 45815
|
|
|
|
14 |
Tühjatooja, tähjatooja
|
|
|
|
15 |
Vana valge puu vedaja
|
|
|
|
16 |
Alla'b teil hiiru ihena,
|
|
|
|
17 |
Vesihalli vehmerenna.
|
|
|
|
18 |
Kandke nee korju kodu poole
|
|
|
|
19 |
Viige see kirstu kesa pääle.
|
|
|
|
20 |
Vakka valla vainu pääle
|
|
|
|
21 |
Pange ta sinna palama,
|
|
|
|
22 |
Teke tuli tulba ala
|
|
|
|
23 |
Iga nella nurga ala.
|
|
|
|
24 |
Kutske äia lämmessa
|
|
|
|
25 |
Kutske ämma lämmessa.
|
|
|
|
26 |
Peiu põlvi peesitama.
|
|
|
|
27 |
Sääl nee sõle siis sulave,
|
|
|
|
28 |
Kaelarahade kaove.
|
|
| |
Kirstu toojade poolt: |
|
| |
|
|
|
|
31 |
Las meid käia, las valate
|
|
|
|
32 |
Kas om aita ammu tettu
|
|
|
|
33 |
Munderid muina tahutu,
|
|
|
|
34 |
Kuhu pandas neiu kirstu
|
|
|
|
35 |
Kannetessa kaasavakka.
|
|
| |
Peiupoolsed: |
|
| |
|
|
|
|
38 |
Langunaise linnukese
|
|
|
|
39 |
Meil om tettu kolmi aita.
|
|
|
|
40 |
Üts om kallatu kasesta,
|
|
|
|
41 |
Teine tahutu tammesta
|
|
|
|
42 |
Kolmas koed' kuusepuusta.
|
|
| |
Pruudipoolsed vasta: |
|
| |
|
|
|
|
45 |
Om küll om küll kolmi aita
|
|
| |
pag. 45816
|
|
|
|
47 |
Kolmi tühja tõnnikesta
|
|
|
|
48 |
Üts om hiirdele hüppade,
|
|
|
|
49 |
Teine rottele roomade.
|
|
|
|
50 |
Kolmas kassele karelte.
|
|
| |
Nüüd hakkas toon koguni karedaks minema ja vasdased pooled üksteist pilkama ja peiupoolsed kaasikud pannivad vasta: |
|
| |
|
|
|
|
53 |
Kulle kus me kuuluteje
|
|
|
|
54 |
Näe kus meie nääkuteje
|
|
|
|
55 |
Teil pole pulka pulli lüüa
|
|
|
|
56 |
Oksa ei härja hirmutada.
|
|
|
|
57 |
Meil om metsad mühamassa
|
|
|
|
58 |
Kallid puuda kasvamessa
|
|
|
|
59 |
Soost meil huikva suure kase
|
|
|
|
60 |
Laanest ladvatu pedaje.
|
|
|
|
61 |
Pedajest saab peiu pingi
|
|
|
|
62 |
Kadajest saab kaasalauda!
|
|
| |
Vastaselt poolt vasta: |
|
| |
|
|
|
|
65 |
Mis sa sääl sitik sirised
|
|
|
|
66 |
Porikärblane porised
|
|
|
|
67 |
Sind mina sõima sõnnikussa
|
|
|
|
68 |
Sind mina naara naarussessa
|
|
|
|
69 |
Kääna suure käru pääle.
|
|
|
|
70 |
Eila sõid sa Eesik lehma
|
|
|
|
71 |
Täämbe tõse tõõsik lehma
|
|
|
|
72 |
Alla'b sul hamba verega
|
|
|
|
73 |
Suu sul sooligu limaga.
|
|
|
|
74 |
Esa sul äestes emmissege
|
|
|
|
75 |
Sõsar sõit sul sõnniksege
|
|
|
|
76 |
Veli künd orikust seage.
|
|
| |
pag. 45817
|
|
|
|
78 |
Otsa pääl sul oravenahka
|
|
|
|
79 |
Vahepääl sul varsanahka
|
|
|
|
80 |
Keskel kirju koera nahka
|
|
|
|
81 |
Pastal sul kolmesta kohentedu
|
|
|
|
82 |
Viisu viiest vitsutedu.
|
|
| |
Vastaliselt poolt: |
|
| |
|
|
|
|
85 |
Ära tule kinnas kiuselema
|
|
|
|
86 |
Vana vilti vaidelema
|
|
|
|
87 |
Ma viin kinda kesa pääle
|
|
|
|
88 |
Viskan vilti vitsikuse
|
|
|
|
89 |
Sääl siis kinnast kistanessa
|
|
|
|
90 |
Vana vilti vatsudessa!
|
|
| |
Kui mõnel kaasikul süda täis sai et enam teisele vasta ei jõuudnud vaielda, siis pööris saajavanema poole üteldes: |
|
| |
|
|
|
|
93 |
Peremees peremeheke
|
|
|
|
94 |
Talutaati taadikene
|
|
|
|
95 |
Võta kurust koodikene
|
|
|
|
96 |
Ahju nurgast ati arki
|
|
|
|
97 |
Tapa kantsiku kaagutamast
|
|
|
|
98 |
Näljasärk mu näägutamast!
|
|
| |
Nüüd palusivad ka langunaised oma puhku vasta: |
|
| |
|
|
|
|
101 |
Peremees peremeheke
|
|
|
|
102 |
Talutaati taadikene
|
|
|
|
103 |
Lase laulda langunaise
|
|
|
|
104 |
Lase kukku kudruskaela
|
|
|
|
105 |
Ilupink om nende istu,
|
|
|
|
106 |
Laga laud on nende laske!
|
|
| |
j.n.e.
|
|
|
| |
|