E 51982/5

e00051982000c
Pärnumaa — Pärnu
Gärtner, Alfred
1901

Metadata

COL: Alfred Gärtner
ID: E 51982/5
INF_NIMI: P. Koit
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Pärnu
TMP: 1901

"Eesti pulmad".
Ehitamise ajal paneb vennanaene kõige enne nooriku torutanu pähä. Pääle selle pannakse talle räte /Valge linane riie/ ümber ja valged sõrmkindad kätte, niisama kui noormehelgi. Selle järgi on nooriku piiramine. Esite käib raudkäsi kolm korda ümber nooriku ja tõstab teda pääle viimase korra ümber käimise kolm korda ülesse, pääle selle käib noormees ka kolm korda ümber ja tõstab noorikut ka kolm kord ülesse ning sõnub ise sääl juures:
     4  "Aitma memmele, aitma taadile selle saja pulli eest!"
Selle aegas laulvad kaasikud:
     7  Piiri nüüd oma piusse
     8  Kääri nüüd oma kade'esse.
     9  Hellakene, vellekene,
     10  Mõistad võtta mu odeje.
Pääle selle saab noorpaar väljast läbi tuppa viitud, aga enne oma koha päält ära minekut puistab noorik ühe rubla oma ema jaoks maha. Kambri uksest välja minnes teeb enne raud käsi ja pärast noormees kolm risti puu mõgaga kambri ukse ette, selle aegus laulvad kaasikud:
     13  Heida ette eide risti,
     14  Taha pidi taade risti,
     15  Et tend targad ei taha,
     16  Et tend nõiad ei nõua,
     17  Et tend targad ei taha,
     18  Nõial silmad nogelisse,
     19  Hakil aiateivaesse,
     20  Kadedal katuksele.
Kambrist viiakse noorpaar tuppa, kus nad sööma laua järgmises korras istuvad: kõige ülemale istub raudkäsi, siis noormees, selle järgi vennanaene ja siis noorik, seda alla poole istuvad noormehe ja nooriku vennad ja õed. Laua tagant ära minnes puistab noorik jälle ühe rubla pingi peale, oma ema jaoks, kust see teda laua koristamise aegus ära võtab. Pääle sööma hakkavad noormehe poolt pulmalised ja ka ühes nendega noorik ära sõitmisele valmistama. Pääle söömise lauldakse:
     23  Aitüma meie täname
     24  Söötamasta, jootamasta,
     25  Au ilust antamasta
     26  Täis me suuni, täis me pääni;
     27  Täis me suuni sooja rooga
     28  Otsani hani osada,
     29  Kaelani kanalihada
     30  Ära me jõime selle õlle,
     31  Kus oli küinar kirja pääle
     32  Hää mees olli õlle teinud,
     33  Parem mees oli humalad pannud;
     34  Linnased tõi Riia linnast
     35  Humalad tõi Uulu mõisast
     36  Aitüma meie täname
     37  Söötamasta, jootamasta
     38  Au ilust andamasta.
Ehk jälle:
     41  Küll jõin kapast
     42  Küll jõin kannust,
     43  Küll jõin pikast piineriistast,
     44  Küll jõin laiast klaasi põhjast.
     45  Ära jõime Riia õlle,
     46  Riia õlle, Roopa1
(Europa)
 õlle
     47  Poola pullikad puhastasin,
     48  Riia tündred tühjendasime.
Enne ärasõitmist laulvad kaasikud peigmehele:
     51  Hellakene, vellekene,
     52  Tee sa niidist piitsakene,
     53  Õlekõrrest varrekene:
     54  Enne löö sõrmed seina vastu,
     55  Sõrmenukad nurga vastu,
     56  Kui lööd noorta naista vastu,
Nooremehe poolt pulmaliste ärasõitmist meele tuletades laulvad naesed:
     59  Lähme teele sõitemaie,
     60  Tee on pikka, see mind petab,
     61  Laan on laia, see mind laidab.
     62  Tee on pikka piirumetsa
     63  Laan on laia laua metsa.
     64  Mäger aga laulis männa metsas,
     65  Karu see laulis kaasikussa,
     66  Piu see laulis pihlak metsas,
     67  Kägu aga kukkus kuuse otsas.
     68  Sätsin jälle tüki teeda,
     69  Tüki teeda, märgi maada.
     70  Mis mul sääl vastu tule'esse?
     71  Vastu tuli vaese mehe saunakene,
     72  Vaese mehe pojal ollid pulmad,
     73  Sandi tütar sai mehele.
     74  Ei oln'd laudas laulejada,
     75  Ega kambris kaasitajat.
     76  Piu panti pinki istumaie,
     77  Lõo pandi lauda laulemaie,
     78  Käu pandi kurta kurtemaie
     79  Karu pandi kambre kaasitama.
Ärasõites sõidavad noormees, noorik, raud käsi ja ajumees esimese hobuse peal, aga teised pulmalised nende järgi. Noormees pidi ikka enne ärasõitmist ise nooriku saani tõstma. Noormehe kodu jõudes, tõi ämm vaiba välja, laotas seda vankri ehk saani kõrvale maha, mille palgaks noorik rubla ehk poole vaiba pääle paistab. Ukse ees, kui hobused kinni peetakse, tõmmab ajamees noormehe hobuse päält looga ja viskab seda üle katuse teine pool maja. Toas võtab äi mõõgaga nooriku pääst uju ehk rätte ja paneb seda laua ülema otsa kohta peerude pääle, kus ta kuni pulma lõpuni seisab. Nüüd läheb noorik ahju juurde, kuhu kolm puu halgu valmis on pandud. Kaks halgu valmis on pandud. Kaks halgu viskab ta ahju, aga kolmanda viskab ta ahju pääle, nii et sein väriseb. Pääle selle viiakse noorik ja noormees aita magama, kuhu neil enne juba ase valmis on tehtud. Magama saatmine sünnib järgmiselt: suure laulukisaga viiakse noorpaar aita; voodi juures tõukab neid äi kolm korda voodisse, kuna aga iga kord ülese tikuvad. Sel ajal lauldakse:
     82  Suikuma jäävad suured silmad
     83  Magama kulmud madalad:
     84  Tui tahab tududa,
     85  Marjake tahab magada
     86  Viime see tui tuduma,
     87  Marjakese viime magama.
Järgmisel päeval sõidavad nooriku poolt pulmalised, keda päralisteks hüütakse, nooriku kirstuga teiste pulmaliste juurde. Sääl peetakse neid niisama värava taga, kui nad isi enne teisi pidasivad, ja saavad üksnes kõrge hinna eest sisse lastud. On võõrad pulmalised tuppa läinud, antakse neile kohe kehakinnitust; varsti pääle sööma on veimede jagamine. Noorik, vennanaene, peigmees, ajumees ja teised pulmalised tulevad aita kokku. Nooriku vend teeb kirstu ukse lahti ning võtab kõige päälmised kindad, mis tema jaoks sinna on pandud, ära. Noorik ja venna naene võtavad veimed ning kautavad neid inimestele kätte, kuna nende järele kaks teist naist käivad, üks neist kannab põlle sees leiva viilukid, teine viina pudelit, millest nad ka iga ühele jagavad. Selle aegus laulavad naesed:
     90  Läbi mina sõitsin sajad saajad
     91  Ja viied kümned viied pulmad,
     92  Ei saand neid andesita,
     93  Paremida pantisida,
     94  Mis sain viimsest venna naesest
     95  Küll on pikad küll on laiad
     96  Küll on pikad ja peeniksed,
     97  Küll on laiad ja lahedad,
     98  Sisse löödud siidilõngad,
     99  Maalmeistri maale langad,
     100  Otsa pääle siin hõbetutid
     101  Keskel keerud kirjalõngad.
Pääle veimede jagamise viiakse noorik lauta, kus tal tema jaoks lehm kätte näidatakse, kellele ta sukad sarvi seob. Lammas saab talle ka näidatud sellele seob ta kindad kaela. Need sukkad ja kindad saavad pärast äiale. Lauda juures toa juurde minnes läheb noorik kaevust mööda, kuhu pang veega on pandud; seda pange peab noorik oma usinuse näitamiseks ümber lükkama. Jookstes läheb ta kaevust mööda, lükkab veepange jalaga ümber ja läheb ise edasi. Toas võtab ta uue roobi ja tõmbab sellega söed koldesse. Roopi ära pannes jätab ta roobi värre pääle ühed säärepaelad. Nüüd võtab ta luua ja hakkab sellega toa põrmandad pühkima; on ta tua puhtaks pühkinud, siis paneb ta luua nurka ja varre külge ka ühe paari kindaid. Need kindad ja säärepaelad saavad pärast talu poisile, kes roovi ja luua on teinud. Terve päev saab rõõmsaks lusti pidus kuni õhtuni ära viidetud. Õhtu enne päraliste ära sõitmist on raha ajamine, mis järgmiselt sünnib: nooriku vend läheb akna taha, kus puust kauss valge rättiku all on peidetud, ning hakab sääl kahe rusikaga vastu lauda põrutama ning rahvast pulma kutsuma. Selle kutsumisse pääle lähevad kõik pulmalised laua juurde ja panevad sinna kausi päle raha, nii palju kui kellegil võimalik on, mida hõiskaja kohe kausisse riide alla ära peidab. Varsti pääle raha ajamise on õhtusöömine, aga nooriku oma kohus on lauda puhtaks pühkida, mis järgmiselt sünnib: noorik, võtab valge rätiku ja tühja vaagna kätte, läheb laua taha ja hakkab sääl lauda pühkima; on ta pühkimise järjega alla laua otsa juures olejad pulmalised kopikalisi ehk kahelisi vask rahasid kõlinal laua pääle, ning karjuvad, et laud must on. Suure kärmusega tuleb noorik, ja pühib laua musta kõlinal vagnasse, kuna teise laua otsa juures nii samasugune asi end kordab ja jälle karjutakse, et laud must on. Niisugune laua pühkimine kestab vahest mitu tundi, ja noorik kogub mitu rubla kopikalisi rahasid. Enne pärliste ära sõitmist laulavad noormehe poolt lauljad naesed:
     104  Päralised, pikad päevad,
     105  Tundke häbi ära minnes,
     106  Aeg on ammu ära minna:
     107  Härg on tervelt ära söödud,
     108  Nahk on pooleli peetud.
Päralised vastavad:
     111  Langukesed, linnukesed
     112  Andke meile aega arvata
     113  Ja rohkem järel mõtelda.
     114  Ei me enne siit ei lähe.
     115  Alles meil õde oppemata,
     116  Noori neidu noomimata.
     117  Neiukene, noorukene,
     118  Ole hää ämma vastu
     119  Ole pehme pere vastu,
     120  Lahe talulaste vastu
     121  Pere tahab pehmet peesitajat,
     122  Talu tahab tarka tallitajat
     123  Siis su elu ilusa.
Pääle selle sõidavad päralised ka varsti ära. Terve laupäev otsa peetakse veel mõlemil pool pulmi, kuna peigmehe poolt pulmalised rõõmupidu pidavad, on teised selle vastu koguni kurvad.
1 (Europa)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H III 24, 43/66 57 %
E 51982 27 %
E 51982 14 %

Contains poems

E 51982   96 %
EÜS I 803 (97)   76 %