E 53398/9 (1)

e000533980001
Viljandimaa — Põltsamaa
Retter, Johannes
1923

Metadata

COL: stud. J. Retter
ID: E 53398/9 (1)
LOC: Põltsamaa khk., Pajusi v., Pisisaare k.
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1923

Pirni mõisa opmann.
     2  See Pirni mõisa opmann Tiits,
     3  Kes enne olnud päris pits1
(tore)
,
     4  See mööda nurki nuusinud,
     5  Ja rahva järel' luusinud.
     6  Mis nali sündis temaga?
     7  Oot! Oot! ma tahan rääkida;
     8  Et pojapoeg võib mäleta,
     9  Ja nalja meeles pidada;
     10  Et muiste mõisades siis muud,
     11  Kui öösel rehte peksetud.
     12  Siis rahvas rääkis juttusid,
     13  Et nähtud kurjavaimusid.
     14  Kes mõisa rehes müranud,
     15  Ja ilmsi, öösel kolanud2
(prüganud?)
.
     16  Kõik seda teinud opmann Tiits,
     17  Ja hüppand toa peal kui Kits.
     18  Kord püsti tua ääre peal,
     19  Ja rinnuli seal penni naal.
     20  Sealt lasknud silmi alla ta,
     21  Vast mõni juhtuks laisklema.
     22  Üks kelm, kes seda oli näind,
     23  Et opmann sinna oli läind.
     24  Kui mõisa kell: Trill-tralli lõi,
     25  Keskhommikut kõik rahvas sõi.
     26  See kelm siis rääkis kõigile,
     27  Mis nali tuleb Tiitsule;
     28  Et pulkadeta redelist
     29  Ta hommen alla lendab vist?
     30  Siis võtkem tööga tõtata,
     31  Et kurjavaimu nottida. -
     32  Tee läks siis üles tua peal,
     33  Kus opmann olnud penni na'al.
     34  Löönd penni välja salaja,
     35  Pand sisse ilma pulgata.
     36  Ja seadis kõik nii hõrnasti,
     37  Et sõna kuuleks hõlpsasti.
     38  Siis pani ise lippama,
     39  Ja mõisa tööle tõttama.
     40  Kui teisel päeval õhtu käe,
     41  Siis aegsast algas rehetöö.
     42  Kõik rehelised ootavad,
     43  Üht imet ilmas sündivat.
     44  Siis äkitselt käis järsku prants,
     45  Kõik hüüdsid: - kurjavaimu Ants. -
     46  Nad hulgal kokku kogusid
     47  Ja tubliste tall' peale lõid.
     48  Siis palus opmann: - Mina Saks -
     49  Seal naeris rahvas: - Või teid kaks. -
     50  Et kurjavaimu kätte said,
     51  Siis tubliste tal trummi lõid.
     52  Siis palus opmann:- härra ma -
     53  - Või tahad minna ära sa-?
     54  Nad andsid pihta seni vast,
     55  kui kurat väsis karjumast.
     56  - Ma olen, härra opmann Tiits -
     57  Siis kelmid pisut kohkusid.
     58  Kui Tiitsu nime nimeti,
     59  Ei peksnud enam sugugi.
     60  Nad tõstsid teda sülega,
     61  Ja tunnistasid tulega.
     62  Jah! nõnda Tiits või põrgu Ants,
     63  Sai tublist pihta, pits ja pats.
     64  Selsamal korral kadus ä'ä,
     65  See ööne rehepeksu töö.
     66  Ja igas mõisas nõnda jäänd,
     67  Et põli kergemaks veel jäänd.
     68  Kui Tiitme jälle tervis kää,
     69  siis luuras ümber iga pää.
     70  Ta hakkas järel arvama,
     71  kuis rehepappi kimbuta.
     72  Et mõisa rehi väljapeal,
     73  Ja hao pinud kõrval seal.
     74  Kui rehepapp oli tuulanud,
     75  Ja vilja puhtaks sõelunud.
     76  Seal mõned pannud tähele,
     77  Et Tiits läind pinu vahele.
     78  Siis rehepapp toond hagu sealt,
     79  Ja kütnud ahju parajalt.
     80  Kui kütujagu olnud käe,
     81  Ja rehetuba küllalt soe.
     82  Siis loopind ronta pinule,
     83  Ja ühe lisand Tiitsule.
     84  Sealt tulnd ta välja hoiates,
     85  Läind mõisa pool' longates.
     86  Ei siiski rahul jäänd ta meel,
     87  vast valvas rehepappi veel.
     88  Suur kraav on rehe otsas seal,
     89  Kel palgi otstest trump on peal.
     90  Opmann sinna kadunud,
     91  Ja trumbi alla pugenud.
     92  Seal mõtles mees: nüüd leian ma -
     93  Kui palju matti võtab ta - ?
     94  Et rehi ahi sumbunud,
     95  Ja tahmaga olnd ummistud.
     96  Rehepapp läind poisiga
     97  Vett kaevust tooma toovriga.
     98  Vett kerisele visata,
     99  Ja sumbund ahju puhasta.
     100  Kui trumbi peale jõudsid nad
     101  Siis kukkusid nad mõlemad.
     102  Vesi jooksis kohinal,
     103  Tiitsu kaela kahinal,
     104  Nad läksid kaevul' tagasi,
     105  Tulles läks nii samati.
     106  Kui oli juba kolmas (lass),
     107  Siis Tiitsu härra märg kui kass
     108  Siis ronis välja kirudes,
     109  Ja tuhat kurja haukudes.
     110  Ta virutas siis kepiga,
     111  Papp, see sai aga lippama.
     112  Nii oli lugu Tiitsuga,
     113  Kui Pirni mõisas teenis ta.
     114  Mis enne teopoiste lust,
     115  Ei Tiits seal võtnud õpetust,
     116  Nüüd selle poolest viisakam,
     117  Et kepi õigus murtud sai.
     118  Nüüd teopoiss ku võtab naist,
     119  Ja armastavad teineteist.
     120  Kel tundmata on kosjatee,
     121  Siis Viltu (?) mõisa mingu see.
     122  Vaatku seal mis Mari teeb?
     123  Kui kekisti3
(kekutaja)
 ta ennast sea
     124  Vaat' see on tüdruk prisk ja paks,
     125  Seal trulli kambris nii kui saks.
     126  Nüüd lähme sinna luusima,
     127  Et saaks ehk Marid kosida.
     128  Kui Mari meie poissa näeb,
     129  Siis peegel, kamm tal kohe käes.
     130  Ei või neid poissa põlgada,
     131  Sest täna kosja kaup on hea.
1 (tore)
2 (prüganud?)
3 (kekutaja)