e000563610000
Läänemaa — Varbla
Veismann, K.
1925
| Kui langud juba söönud, hakati kirstu kauplema. Kirstumehed seletasivad, et neil on üks suur ja väga tore väljamaa laev müüa, kuna veljed ostma asusivad. Kaubeldi mitu tundi kusjuures rahapanekutega üksteist ületrumbata püüti. Anti sagedaste kuni 25 rubla. Kes raha andis, sai kord ka viina rüübata. Kui veljed juba küllalt olivad andma ja kirst nende omaks tunnistati, veeti kirstumehed kirstu otsast jalgupidi maha ja veljed asusivad asemele, oma korda kirstu müüma. Kirstuga ühes anti ka kirstu lipp edasi. Seekord saivad ostjateks peiupoisid. Kui ka peiupoisid oma jao andnud ja kirstu omanud, ostavad pereisa ja ema kirstu kõige viimaks ära, sealjuures ostuhinnana kirstule pannes, ema - supikulbi ja isa - aidavõtme. Kirstu eest saadud raha antakse noorikule. Siis lasti kirst lahtivõtta ja veimi jagama hakata. | ||||
| Peig ja kogu tema perekond (isa, ema, vennad, õed jne) kosilane, aomees, veljed ja peiupoisid saivad igaüks särgi, sokid, ehk sukad ja vöö. Teised peiu poolt pulmalised saivad perekonna peale "sületäie" s. o. sukad, sokid, kindad ja vöö. Sarnaseid sületäisi oli 10-15. Peale nende saivad kirstumehed, kink ja pillimehed - kindad ja paelad. Noorik andis veimed kirstust välja kuna kõrratsenaine kätte jagas. Peale ametmeeste ja peiu perekonna, andsivad kõik teised, veimi saanud sugulased, veimede eest raha. "Viimaste laeva pulkadena" võeti kirstust välja "õuejooksu paelad". Need olivad 50-100 peenemat paela (sukapaelad), millise kimbu noorik salaja kõige osavama ja väledama velje kätte andis. See jooksis paeltega välja, neid igalepoole katusele, aiateivaste ja puude otsa pildudes kust kogu pulmarahvas neid püüdis. Selle paela kättesaamist peeti heaks lambaõnneks. | ||||
| Kui veimed jäetud, hakati "lauatagust" pidama. Lauataha istusivad peale nooriku ja peiu ka ametmehed. Peig ja noorik ilmusivad täies laulatuse riideis ja ehteis. Laual olivad pudelid punase viinaga, viina klaasid, sai ja või. Need kõik saivad kirstuga nooriku poolt toodud. Kõrvatsenaine lõikas saia ja kosilase naine määris võid peale. Veljed valasivad viina klaasidesse, kuna peiupoisid pulmalisi ligi kutsusivad ja viina andsivad. Kes sai viina ja saia, andis ka raha, selleks lauale seatud taldrekule, niipalju kui keegi arvas. | ||||
| Peale lauataguse oli jällegi söömine ja peeti pulma koos edasi. Kink tõi õlut välja ja valas kannudesse, või kruusidesse, millised käest kätte käisivad. Mängiti pilli ja tantsiti. Pilliks oli viiul, hiljem harmoonik. Kui pulmalised üheskoos olivad, siis mängis enamaste tulnud lange pillimees. Kes noorikuga tantsis, pani raha nooriku põllesse. | ||||
| Kui teisel pulmapäeval peiu pool ka kolmat kord, s.o. õhtust oli söödud, läksivad pruudi poolt langud jälle tagasi, omapoole pulma pidama. | ||||
| Kolmandama pulmapäeva hommikul viidi noorikule pesuvesi tahakambri. Peale pesemise pani noorik velle raha milline sai vee toojale ja väljaviskajale. | ||||
| Öösel püüdsivad osavamad pulmalised teistele mitmesuguseid asje äravarastada. Varastati saapaid, sukke, naiste põlle ja rätikuid. Joobnud meestel kisti püksid jalast ja naistel seelikud seljast (magati üheskoos, põrandale laotet õlgedel), nii et hommikul ärkades leidsivad mitmed endid, sõna täies ulatuses, paljaks- varastatuina, kuna teised jälle ühe saapa, ehk sukaga pidivad läbiajama, rääkimata piipest ja tubakakottest. Vargad ise aga asutasivad kusagile toanurka poe, milline väljanägi umbes sarnasena, kui Tallinna Rannavärava mäe alune IX. aastasaja teisel aastakümnel. Sellest poest müüdi siis "õige odavalt", s.o. vabatahtlise maksu eest, igaühele, mida keegi vajas. Saadud raha anti noorikule. | ||||
| Samal hommikul pühkis noorik tuba. Pulmalised aga pildusivad prügi ja raha segamine põrandale. Niisama pühkis noorik peale hommikusöögi ka söögilauda, kuna pulmalised lihakonte ja leivakoorukesi rahaga segamine lauale pildusivad. Peale söögi mindi lauta loomi vaatama. Ämm näitas mõnda lehma, või muud looma, ja noorik sidus sellele sarvi vöö, millise ämm omas, kuna loom jäi nooriku jaoks. Lambalaudas näitas ämm lambaid, kuna noorik pani kirjuid paelu. | ||||
| Päeva jooksul tehti veel mitmeid nalje: "Viheldi", "lasti kuppu", "anti arstiabi" jne. - kõik vabatahtlise maksu eest, milline sai noorikule. | ||||
| "Vihtlemiseks" seoti luuad ehk vihad vana puuratta külge ja asetati käia jalgadele kuhu alla paigutati viheldav ja ratast ringiajades käis vihtlemine, kui masinaga. Pahuramatele ja joobnud meestele kasteti vihad märjaks ja lasti hästi "üle habeme" käia. | ||||
| "Kupulaskmise" riisteks olivad suur sokusarv, väike kirves ja 4-5 naelaline haamer. "Külma kupu" korral võeti kõhunahk kõvaste näppude vahele tõsteti vähe kõrgemale ja löödi siis alt luuavarrega pihta. | ||||
| Oli ka kergemaid ravitsemise viise ja vahendid, nii kui vedela rohuna klaas viina, ehk õlut, pulbrina kerise tahm jne. Need määrati muidugi naisterahvastele. Toonitab ju ka praegusegi aja arstiteadus, et naiste- rahvad nii kangeid ravitsemisevahendid välja ei kanna, kui meesterahvad - rääkimata veel tolleaegseid kulme kuppe. | ||||
| Kõik need ravitsused määras ära "arst". Arstil oli põlleks suur kokapõll ehk lihtsalt valge lina, prilleks - luuavõrud, kuulamisetoruks - vana rattarumm, ehk paremal juhtumisel tühi viinapudel ja kloppimise haamriks - puunui. Arstlisele vaatusele alluv paigutati suurde künasse (pesuküna), kus siis rohkearvuline velskerite kari teda ühelt küljelt teisele pööras, kuna arst istekohta ja turjale kloppides alkoholi vingugi peast peletas, ammugi veel muud valud. | ||||