| |
Pulmad Saaremaal.
|
|
| |
Tegelased. Vanasti olid Saaremaal pulmades teatud pulmategelased. Peategelased olid ikka pruudiema ja peiuisa (ei tarvitsend mitte peigmehe oma isa olla), seda hüüti peigmehe isameheks ehk saevanemaks. Pruudil oli kõrvane (see oli igal pool pruudiga seltsis, ühenduses). Naoks hüüti peigmehe õde. Kui peigmehe poolt pruudi poole mindi, siis viidi nadu valge koti sees. See kott pandi pruudile pähe, kui pruut peigmehe juure viidi. |
|
| |
|
|
| |
Pulmakäik. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad algasid harilikult pühapäeva õhtul. Peigmees tuli esmaspäeva hommikul pruudi poole oma pulmalistega. Siis olid sääl kuni esmaspäeva õhtuni. Peigmehel ja peigmehe vendadel (pulmavendadel) olid mõõgad vööl. Nende mõõkade taha pandi kindad ja paelad. Kui peigmees pruudi poole tuli, siis pandi õueväravad ta eest kinni, küsiti passi, (võõraväeliste käest enne kui sisse said). |
|
| |
|
|
| |
Siis lõpuks oli tore vastuvõtmine ja viinajoomine. Pulm hakkas suure hooga pääle kunni esmaspäeva õhtuni. Enne kui pruut peigmehe koju minema hakkas, siis pandi king mõõga otsa ja aeti sellega pruudile raha ja hüüti selle-juures: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
"Austa sõsse kinga,
|
|
|
|
11 |
Austa sõsse kinga".
|
|
| |
Mindi teele peigmehe poole. Pruut viidi valge kott pääs peigmehe juure. Kui kohale jõuti, viidi pruut ja tegelased söögilaua taha. Sääl anti pruudile esimeseks viina, õllekann teiseks ja kaks-kolm suutäit sööki liha leivaga, kala leivaga, võid leivaga. Siis pandi pruut ja peigmees mõlemad, korraks riietega voodi ja säält korraga jälle üles. Valge kott võeti pruudi pääst ära, pandi talle peigmehe müts pähe ja pandi peigmehe väikse laua juure korralikult sööma. Peigmehe vend võttis peigmehe riidest ja viis peigmehe voodi. Pruudi ema viis pruudi veel korraks välja, võttis mõõga ja tegi välja minnes risti iga ukse pääle, kust välja mindi. Siis toodi pruut tagasi ja võeti riidest lahti ja küsiti peigmehe käest, kas ta tahab noort noorikut või haljast mõõka. Peigmees kostab ikka, et noort noorikut. Nii siis võtsid seda esimest kallist ööd vastu, mida surmatunnini mälestatakse. Hommikul tõusis noorpaar üles peigmehe ema tuli kerpusid peksma ja omale sellega raha saama. Noorpaarile pani nadu pesuvee ja noorpaar pani raha pesuvee sisse nao tarvis. Kes enne jõudis ennast kuivatada, see viskas rätiku teise pääle. Kumma pääle rätik oli visatud, selle pääle jäid eluaegsed mured. Siis viidi noorpaar pillide ja mõõkade saatel söögilaua taha ja lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
14 |
"Paista meile kauniste,
|
|
|
|
15 |
See koidutäht nii selgeste;
|
|
|
|
16 |
Nüüd lööge kannelt mängijad
|
|
|
|
17 |
Ja laulage kõik laulijad
|
|
|
|
18 |
Head rõõmu lugu peale,
|
|
|
|
19 |
Et mina oma Jeesukest
|
|
|
|
20 |
Nüüd armust täiest südamest
|
|
|
|
21 |
Võin tuletada meele.
|
|
|
|
22 |
Laulgem, tehkem rõõmustamist,
|
|
|
|
23 |
Austamist kosijale,
|
|
|
|
24 |
Suurele aukuningale."
|
|
| |
Pärast sööma mindi tantsima. Igaüks maksis tantsu=raha, kes pruudiga tantsis. Noorik kinkis peigmehe suguvõsale sukki, kindaid, paelu. Siis hakkas priitahtlik osa. |
|
| |
|
|
| |
Kosjakäik. |
|
| |
|
|
| |
Kirja pole ükski kirjutanud. Kosja mindi etterääkimata (eeskutseta). Mindi, kus juhtus. Viidi toop viina, pruudile põll ja rätik ja ninatubakat. Kosja mindi teisipäeva ehk neljapäeva õhtul. |
|
| |
|
|
| |
Elisavete Telemile tuldud kosja teisipäeva õhtul. Toodud ühes viina teisipäeva õhtul; neljapäeva õhtul rätik ja põll. Peigmehel oli kosjas ninamees saevanem. |
|
| |
|
|
| |
Käeanded. |
|
| |
|
|
| |
Saevanem ja peigmees, pruut ja pruudi ema läksid järgmisel pühapäeval kiriku. |
|
| |
|
|
| |
Pruut ja saevanem saaniga ees, peigmees ja pruudiema sõitsid järele. Kirikust koju sõites peigmees ja pruut saaniga ees ja saovanem ning pruudi ema järel. Siis hakkas pulma ootamine pääle. Õhtul oli pruudi pool söömad, joomad, mida käeandmiseks kutsuti. |
|
| |
|
|
| |
pag. 59565 Pulmariided. |
|
| |
|
|
| |
Pruudil oli sarveline tanu valge linaga pääs. Pulmalaul oli: |
|
| |
|
|
|
|
43 |
"Tüdrukud, tüdrukud,
|
|
|
|
44 |
Kus teie saate,
|
|
|
|
45 |
Kui teie, kui teie vanaks jääte?
|
|
|
|
46 |
Kivi kaela, kivi kaela, kaseaugust alla,
|
|
|
|
47 |
Tutiluti kõrtsi ees sai peksa Paadla piimamees."
|
|
|
| |
|