e000600060002
SaaremaaKärla
Loiken, Karl
1927

Metadata

COL: K. Loiken
ID: E 60006/8 (2)
LOC: Kärla
ZANR: jutt/siirdevormiline laul
TMP: 1927

Esimine vilepilli puhuja Saaremaal.

Sel ajal, kui Suur Tõll oma pojaga elasid, elanud "Õru" külas (ka Pidulas) mees, kellel nimi Jõppe olnud. Temal olnud kaks poega, kellel nimed Laas ja Peeter. Jõppe armastanud väga laulmist ja pillipuhumist, pog. 60007 ja püüdnud oma poegadele sedasama õpetada. Ta teinud heinputke ja pajukoore pillisi ja puhunud neid poegadele ette. Pojad kuulnud suure isuga päält. Jõppe laulnud ise:
    4  "Eila nutsid heinapallid,
    5  Täna taga pajupillid,
    6  Homme niitvad hommikulla,
    7  Tunahomme noored tammed.
    8  Seltsis tuuled tõusevad
    9  pahad ilmad paisuvad."
Viimaks teinud Jõppe omale niisuguse vilepilli, kus augud pääl. Nii võis ta sõrmedega lugu mängida. Noorem poeg Peeter olnud väga terane vilepillimangimist ära õppima, vanem poeg Laas ei teinud sellega palju tegemist, ta laulnud parem häälega kaasa, kui Peeter vilet puhunud. Jõppe ise aga laulnud hulka:
    12  "Laula, laula Laasikene,
    13  Sinul on hea häälikene,
    14  Puhu pilli Peetrikene,
    15  Sinul on pisikesed peenikesed sõrmed."
Kogemata juhtunud Tõllu poeg ka sel ajal säält mööda minema, kes ka alles poisikese eas olnud. Ta kuulnud pilli- mängimist. mis muud, kui tarvis sisse pöörata ja mängu päält kuulata. Ja muusika armastaja, nagu ta lapse põlvest pääle olnud, ei leppinud suur jõmpsikas mitte ainult päältkuulamisega, vaid tahtnud ise ka mängimist ära õppida. Väike pill aga ei kõlbanud suure "kõlbakale"; ta teinud omale ise pilli, mis vaksa viis pitk, aga nüüd alles alganud võidu mäng, nii et terve Pidula põrisenud ja hundid ja karud hirmuga ja imestusega metsast välja jooksnud. Vana Jõppe aga keerutanud ennast jalakandade pääl ümber ja laulnud ise hulka:
    18  "Pill, pill, pill Paabu,
    19  Aja härjad roogu,
    20  Tõsta neitsit tõlda,
    21  Pane junker juure.
    22  Pudrupütt pane sülesse,
    23  Piimakapp aga kainu!" (kaenla.)
Praegu asub Õru külas "Jõpi" talu koht; arvataks seda nime Jõppe nimest temale jäänud olevat.