e000606400007
Saaremaa — Muhu
Kaljo, Theodor
1927
Kapsad |
||||
| Üks mängija on perenaiseks, suured lapsed on kõik kapsad. Siis perenaine käib ja rõhub kõiki kapsaid kahe käega, peä pealt ning iga ühe kohta teeb tähenduse. See on pehme, see on jõuluks, selle söön täna ära jne. Siis tuleb üks teine naine (varas). See palub aiavärava võtit, sest ta kana on läinud nende aeda (või meie lapse viskasid teie aeda). Kui ta saab võtme, siis läheb ta aeda, võtab sealt mõne kapsa ja viib koju. Pärast perenaine läheb vaatama, mis ta seal on teinud. Kui ta leiab, et mõni kapsas on kadunud, siis ta tuleb selle naisega kisama. Naine hakkab end vabandama, et üks vana mees läks ja kott oli seljas kapsaid täis, või teinekord, et nägi küll kuidas keegi poiss kapsaid viis. Teine kord tuleb see naine ja vabandab, et nende kana on jälle ta aeda läinud ning kas ta ei võiks võtit saada. Sel korral viib jälle mõne kapsa ära, niikaua kui viimati on kõik kapsad otsas. Nüüd kutsub ka perenaise oma juure võõraks. Kui nad tuppa lähevad, kapsad keevad pot-pott-pott! Varas annab perenaisele kapsasuppi süüa. See esiti mekib ja ütleb, et nii väga minu kapsaste maitse. - Siis hakavad kaks kapsast üksteiselt kätest kinni ja kolmas laseb seljali käte peale, kui see naerma hakkab, siis on varastatud kapsas. Nii katsutakse kõik läbi. See kes varastas saab tuupi ja perenaine viib oma kapsad ära. Varas pannakse kinni. | ||||