| |
Võru pulmakombeid.
|
|
| |
Võrumaal läinud ennemalt kolm meest korraga kosja: kaks kosjaisa ja kosilane ise. Kosja mindud mõnikord ka täitsa võõrasse kohta. Palgaks saanud kosjaisad pruudilt pulmaajal kas kindad või sukad. Kosja minnes võetud kaasa viina, sageli ka õlut. Talus hakkavad kosilased kõigepealt kaudsetest asjadest kõnelema, neil on kas hobune kadunud või jälle soovivad lehma või muud looma osta, ütlevad, et neid olevat tallu juhatatud. Mõnikord küsivad ka kosilased lihtsalt teed. Peagi aimatakse talus, et kosilastega tegemist on. Kui tüdruk kosilased vastu võtta kavatseb, siis antakse meestele istet, öeldakse, et neil küll lehma müüa pole, ka võõrast hobust pole keegi näinud, kuid küll nad aitavad nõu pidada, kuidas otsitud looma leida. Kui juba küllalt kaua kõrvalistest asjadest räägitud, võetakse kosilaste poolt viin välja ja kõik läheb ladusasti. Kui aga kosilasi vastu võtta ei tahetud, vastati neile lühidalt, ei lubatud looma ostmiseks või leidmiseks nõu anda. Saadeti nad seega talust ega kutsutud enam tagasi. Niiviisi olid kosjad tagasi lükatud. |
|
| |
|
|
| |
Laupäev oli harilikult kosjapäev. Kui kosjad vastu võetud, läks pruutpaar esmaspäeval õpetaja juurde. Kolmekordse mahakuulutuse järele tulid pulmad. Pulmalisi kutsuti kaugelt ja lähedalt, olenedes sellest, kus kellegi sugulased olid, sest peasjalikult kutsuti sugulasi pulma. Pulmi peeti harilikult kolm päeva. Algus tehti pulmadega pruudi kodus. Pulkadeks oli suuri ettevalmistusi, mis rohkete väljaminekutega ühendatud, kuid kahju sellest pulmade pidajad siiski ei saanud. Pulmalised tõid harilikult suured kotitäied toitu kaasa: liha, võid, kohupiima ja muud kraami. Sageli toodi nuumatud vasikas kaasa. Kaugemalt inimesed ilmusid juba laupäeva õhtul pulmamajja. Need olid harilikult kaugelt tulnud sugulased, keda üsna koduselt vastu võeti, anti kapsasuppi või muud harilikku toitu. Pühapäeva hommikul ilmusid ka teised pulmalised, söödi siis saia, sülti, liha ja muud toitu. Hommikusöögi järele pandi pruut laulatusele minemiseks riidesse. Vana kombe järele pidi peigmees pruudile riided muretsema, pruut aga peigmehe-peigmehele omalt poolt. Kiriku võeti sageli ka lipp ja pillimehed kaasa. Kui koju tagasi jõuti, soodi harilikult lihapraadi, mingit suppi ja muud pulmatoitu. Kohupiim oli üldiselt tarvitatud pulmatoitude hulgas. Pika söögiaja järele hakati tantsima ja muude mängudega aega viitma. Kui peigmehel õdesid oli, siis nimetati nad kaasikesteks. Õhtupoole mindi kaasikestele sauna kütma, mõnikord köeti saun linaluudega, mõnikord laastudega, kaasikestele ja teistele pulmalistele aga öeldi, et saun suhkruga köetud. Nüüd viidi kaasikesed sauna, suvel kanti nad noormeeste poolt harilikult süles sauna, talvel aga viidi reega. Kui kaasikesed saunast ära toodud, pidid nad saunakütmise eest palka maksma. Selleks pidid kaasikesed laua katma, sinna omaküpsetatud kooki ja muud hääd toitu panema, hilisemal ajal ka peenikest viina. Kui niiviisi pulmalisi kõiksugu maiustustega söödetud ja joodetud, viidi kaasikesed tantsima. Pruut tuli ja pani nüüd kaasikestele andeid kaela, anded olid harilikult sukad, linikud, käterätid ja muud sarnased asjad. Kaasikesed tantsisid edasi, hakkasid laulma: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Mul oli punane vellanaine,
|
|
|
|
7 |
Lepapakust lellanaine,
|
|
|
|
8 |
Oli tubli toorijale,
|
|
|
|
9 |
Oli paras pangele.
|
|
|
|
10 |
Kaasike, kaske kantke!
|
|
|
|
11 |
Saun oli kütetu,
|
|
|
|
12 |
Palk on maksetu
|
|
|
|
13 |
Kaasike, kaasike!
|
|
| |
Nüüd hakati pruudi krantsi mängima. Lauldi: |
|
| |
|
|
| |
pag. 61579
|
|
|
|
17 |
Nüüd pruudi pärga punume. jne.
|
|
| |
Selle järele kinkis pruut krantsi kellegile tuttavale. Sellejärele korraldati jälle pidulaud kookide ja viinaga. Järgnes noorikule tanu pähe panemine. Kui peigmehel ema oli, siis pani see harilikult noorikule tanu pähe. Tanupanemise juures korjati pruudile raha. Oli kombeks, et tanu noorikule alati keegi peigmehe sugulane pähe paneb. Noorik viidi harilikult teisel päeval peigmehe juurde, siis peeti ka peigmehe kodus veel pulmi. Kui pruut peigmehe koju jõudis, tõsteti ta vankrilt või saanilt maha, selle eest said tõstjad noormehed sukki, kindaid jm. Veimevakk viidi alles järgmisel päeval peigmehe koju. Vaka pääle pandi toitu ja jooki, söödi ja joodi sealt, löödi siis pudelid katki, sest see pidi noorpaarile õnne tähendama. Kolmanda päeva õhtul lahkusid pulmalised. Järgmisel pühapäeval mindi nooriku koju perapütele, talle õnne soovima. |
|
| |
|
|
|
| |
|