| |
Kosjad ja pulmad.
|
|
| |
Saab noormees naesevotmise easse siis hakab omale elu seltsilist vaatama ja kuulama. Tartu pool vaadatakse pruudi valimisel enam tema rikuse ja kaasa vara peale, kuna Viru pool seda tähele ei panda. Viru pool on lugu nii, et kui neiu on virk ja viisakas siis on ka kosijaid küllalt. Raha ja vara siin rolli ei mängi, vaid ööldakse: "Rikkast talust osta hobune, aga vaesest võtta naene, siis saad mõlemad head." Kui nooremehe valitav neiu omas külas on, siis on ta teada ja pole muud, kui isamees kutsuda, sõrmused ja kihlad osta ja kosja sõita. On aga kositav teises külas ehk kaugemal, siis tarvis enne pruuti järel vaadata ja kuulata, kas neiu ka virk ja viisakas on. Nii läinud kord noormees teise külasse ühte talusse kus noor neiu olnud, kes kedranud, mis vurab. Terve lina koonal olnud parajaste peal. Tüdruk meeldinud poisile, küsinud aga: "Kui kaua seda koonalt ka ketrad?" Neiu vastanud: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Kas mina tüdruk tööd ei tee,
|
|
|
|
5 |
Kas mina kangast ka ei koo?
|
|
|
|
6 |
Viis ööd ja vaks vööd,
|
|
|
|
7 |
Kümme ööd ja küünar kangast,
|
|
|
|
8 |
Videvik ja vikkersukk,
|
|
|
|
9 |
Suitsu aeg ja sõrmkinnas."
|
|
| |
Selle laulu järel pidi ju neiu suur töötegija olema. Aga noormees ei lepinud sellega. Ta pani salaja, kui tüdruk ei näinud, aida võtme koondla alla ja läks ära. Nädala pärast tuleb jälle tagasi, niisama juttu ajama ja aega viitma. Istub seal ja räägib juttu, kui pereema tuleb ja kurdab: "Ei tea, kuhu ometi see aida võtti on saanud! olen teda ju mittu päeva otsinud. Neiu aga ketrab, mis vurab, terve koonal peal. Tüdruk läks vähe aja pärast välja ja poiss katsub: aida võtti ikka veel koondlas, kuhu pani. Sellega oli tüdruku vale jalad käes ja pois ei mõtelnudgi emam temale kosja minna, kes mitu nädalad üht koonalt kedrab. |
|
| |
|
|
| |
Tüdruk nähes et peigmees enam ei ilmunud, avaldas tema kohta oma mõtted, kui ta kõõrutas: |
|
| |
|
|
|
|
14 |
"Mõtlin ma mehi ne mettepotti,
|
|
|
|
15 |
Mehi na merikuradi!
|
|
|
|
16 |
Kus seisab joodiku hobune?
|
|
|
|
17 |
Lakekoera laukuruuna?
|
|
|
|
18 |
Seisab kõrtsi seina külles,
|
|
| |
pag. 62916
|
|
|
|
20 |
Vahib kõrtsi varna külles,
|
|
|
|
21 |
Silmad söövad, suu tal vahib,
|
|
|
|
22 |
Kabjad tuld tal raiuvad,
|
|
|
|
23 |
Kõrvad lõnga kõrrutavad.
|
|
| |
Tuleb ka ette et neiul midagi viga on siis püütakse seda keigest jõust kosilase eest varjata. Nii olnud ühel emal pool pime tüttar. Ema mõtelnud välja järgmise kavaluse: Ta pannud nõela seina vahele ja näitanud tütrele, kust seda kosilaste aeg võtta tuleb. Tulnudgi mõne päeva pärast kaugelt külast kosilased. Võetud auusaste vastu ja räägitud juttu. Pereema hakanud seina mööda kobama ja nõela otsima, ei leia, ei leia. Kutsunud tüttart, see tulnud. Võtnud nõela seina vahelt, kust oli õpetud ja annud ema kätte ööldes: Sina ka ei näe, nõel torkab kas või silma. Ema vastanud: Noh, eks sa tea, noorel nugise silmad, vanal varesse silmad." Sell ajal, kui ema ja tüttar nõela otsisid, olid kosilased viina pudelid laua peale pannud. Tüdruk tuli ema juurest ära ja näeb: Kass laual. Läks ja ütles: Kõtt, laualt! ning virutas täie käega, nii et pudelid kõlin taga laua pealt maha ja puruks läksid. Nüüd nägid kosilased et see tüdruk on peaaegu pime ja läksid oma teed. |
|
| |
|
|
| |
Ühel emal oli jälle kolm tüttart, kes ükski r. k ka š. tähte välja rääkida ei saanud, vaid selle asemel t. Ema keelanud tuttardele, kui kosilased tulevad, rääkimise ära. Nemad muud kui kedraku. Tulnudgi kosilased. Istunud tuas vagusi, tüdrukud muud kui kedranud mis vurab. Korraga läinud ühel lõng katki ja üttelnud: "Lõnt lät tatti!" Teine vastanud: Tõlma tinni!" Kolmas üttelnud: "Memm ei tätind täätida a nüüd täätitime teit tolm! Kosilased kuulsivad nende kõnet ja läksivad minema, ilma et kosja juttugi oleks teinud. |
|
| |
|
|
| |
On nüüd noorel mehel kosja nõu kindel, olgu pruut valmis vaadatud ehk mitte, siis kutsutakse isamees. Isamees on, kas mõni ligidalt sugulane, ehk ka naabrimees. Soidetakse pruudi talusse. Sisse minnes teeb isamees üht ja teist juttu ja avaldab siis tuleku põhjused. Olla neil noor mullikas ära jooksnud, nemad olla jälgede mööda järele tulnud, kuni siia õue jäljed ara kadunud. Kas nemad olla võerast looma näinud? Mõni jälle avaldab mõne muu looma ja linnu kohta, keda tagaotsivad. Pererahvas, kes muidugi asjast aru saab, ütleb omalt poolt, et nemad küll võerast looma ei ole näinud, kuid igaüks tunneb oma. Otsigu järele kui oma leiab siis võtku ära. Muidugi teada otsib siis isamees pruudi üles, toob teiste ette ja küsib, kas ta on nende oma. Tehakse seal veel üht ja teist nalja kuni pruut "ja" ütleb. Siis võttab isamees viina pudelid välja ja hakatakse leidamise liiku jooma. On nüüd kosilased enne teada, siis on küpsised juba ahju pandud, on aga teadmata siis valmistakse kohe pidu sööma aeg, mis kuni hommiku poolse ööni, nii kella kaheni kestab. On kosilased omast külast, siis lähevad isamees ja peigmees ööks kodu, kui kaugemalt, ruudi talusse ööseks, et homiku kirik härra juure kihlusele minna. |
|
| |
|
|
| |
pag. 62920 Kosjas käiakse tavaliselt reede õhtu ja kihlusel ka lauba. Mõni teeb seda ka laupäeva õhtu ja läheb siis pühapaeval kihlusele. - Kihlusele võttab noor paar kaasa peigmehe poolt isamees, pruudi poolt kaasa naene, see on mõni pruudi tädi ehk mõni muu vanapoolne naesterahvas. Kihlamise juures on pruutpaar muidugi hirmu täis, sest õpetaja küsib käskusid peast. |
|
| |
|
|
| |
Kord olnud noorpaar kihlusel. Peigmees lugenud juba neljanda käsu ara ja juba kuuendad käsku: "Sina ei pea mitte abielu ära rikkumä". Seal küsinud õpetaja pruudi käest: Mis see on? Pruut pidi edasi lugema. Pruut mõtelnud, et õpetaja küsib, mis temal kaendlas on, seal olnud peigmehe müts ja üttelnud: "See on Annusse müts!" Mis õpetaja selle peale üttelnud seda ma ei tea. |
|
| |
|
|
|
| |
|