| |
Laul teoorjuse ajast.
|
|
|
|
2 |
Me toome all, me murumaal
|
|
|
|
3 |
ma ist'sin hilja eha aal.
|
|
|
|
4 |
Ei aimanud mu lapslik meel,
|
|
|
|
5 |
mis kasvis tuleviku teel.
|
|
|
|
6 |
Siis aeg mul viimaks pilve tõi,
|
|
|
|
7 |
et mustast kõuest välku lõi.
|
|
|
|
8 |
Nool minu külge puutus ka,
|
|
|
|
9 |
Siis isa juttu mõistsin ma.
|
|
|
|
10 |
Kui ma siis veidi kosusin
|
|
|
|
11 |
ja suuremaks veel kasusin,
|
|
|
|
12 |
siis tuli aeg, et mina ka
|
|
|
|
13 |
ju pidin mõisat orjama.
|
|
| |
pag. 63066
|
|
|
|
15 |
Mul anti palju rasket tööd,
|
|
|
|
16 |
et tegin peale poole ööd.
|
|
|
|
17 |
Ja kui ei enam jõudnud ma,
|
|
|
|
18 |
Siis kubjas nuhtles kepiga.
|
|
|
|
19 |
Need kubjad meie kuningad,
|
|
|
|
20 |
nad noort ja vana nuhtlevad.
|
|
|
|
21 |
Kui kodunt kubja, kiltre hääl
|
|
|
|
22 |
ju kõlas mõisa nurme pääl.
|
|
|
|
23 |
Siis nurm kõik kihas kartusest,
|
|
|
|
24 |
kust ta läks läbi sõimates.
|
|
|
|
25 |
Üks oli vastu rääkinud.
|
|
|
|
26 |
Siis kubjas kaebas härrale,
|
|
|
|
27 |
et tööline ta vastane.
|
|
|
|
28 |
Siis härra laskis vihaga
|
|
|
|
29 |
Ta oma ette kutsuda.
|
|
|
|
30 |
Ja laskis oma silma all
|
|
| |
pag. 63067
|
|
|
|
32 |
kuuskümmend hoopi anda tal.
|
|
|
|
33 |
Kui nuhtlemine otsa sai,
|
|
|
|
34 |
siis jalaga veel kubjas lõi
|
|
|
|
35 |
ja ütles: "Nüüd sa saatan näed,
|
|
|
|
36 |
mis teha võivad minu käed!"
|
|
|
|
37 |
Siis tõusis ohver ülesse
|
|
|
|
38 |
ja laskis end mu sülesse.
|
|
|
|
39 |
Ta tahtis valust lõhkeda,
|
|
|
|
40 |
ma pühk'sin verd tal särgiga.
|
|
|
|
41 |
Nii oli lugu orja aal'
|
|
|
|
42 |
me armsa keisri isamaal.
|
|
|
|
43 |
Nüüd aga lõppenud on piin,
|
|
|
|
44 |
meil priius põli õitsmas siin.
|
|
|
|
45 |
See keiser kallis kuulus mees,
|
|
| |
pag. 63068
|
|
|
|
47 |
Kes armas Vene riigi sees.
|
|
|
|
48 |
Kes isamaale priiust tõi
|
|
|
|
49 |
ja orjapõlve risti lõi.
|
|
|
| |
|