| |
Oli Mihklipäiv ja noored neiud tulid kokku mähki küpsetama. Pidid olema pehmed leivad, sest veel praegu on sääl vana inimeste keskel sõna tarvitusel: "Pehme just kui mähk."
No ja, noorperemees Jakob ronis salaja ahju virussõlõ et kuulda noorte neidude juttu päält. Kui olid kõik jutud lõbusalt räägitud ja mähid küpsetatud kuulevad nad imelist uugamist. "Kullõ, mis tu olle!" hüüab üks. Teine: "Keaki lask p.... Sääl kuulub mehe hääl virusõlt: "Esi näitsi pussva, sala aru uukaa, äi vaga virusõn!" Uih, aih, tormavad tüdrukud tarõst välja, jättes kõik mähad sinna paika. Jakob va naljahammas võttis kõik mähid ja kadus neidude järel. Säält pääle hakasid tüdrukud noortmeest Mäha Jakobiks kutsuma, millest on tulnud ka uukma Uuk, Uik, Huuk Huik ja Uiga, sest palju olid ühe nimesed isad ja pojad. Pärast on ka kirjutamise läbi tulnud muutus, sest minu isa passil seisis Uiga taga klambrites igal pool (Uik.) Aasta sadade eest on Mähal kasvanud 3 venda.
täh. Mäha talu omanikud olid juba vanal hallil ajal koolmeistrid. Nii oli 5 põlve tagasi üks 40 aastat koolm. ja tema järgmine 25 aastat, tehti lahti et ta julges Peipsi pääl linavooris kubjale ütelda: Tahame puhkust, tee on tuisatud, hobused on väsinud, ei suude enam edasi minna tahame kõik süüa. Siis lasti lume pääle Ants Uik maha tõmmata ja laoti 25 kepi hoopi selga, et lumi veriseks jäi tema lamamise kohal. Pääle kauba tehti koolm. ametist lahti, sest karistatud isik ei tohi õpetaja ametit pidada.
Üks neist jäi Mäha tallu, teine rändas Aaslavale ja kolmas asus elama Otepää kihelkonda, Pühajärve ligidal veikese järve kaldal, mille nimeks pani Mähe järv ja Mäha talu, oma perek. nimi on Uik praegugi. Pera vallas on suured sood metsad ja rabad, mis küll muistsel ajal on olnud järved ja jõed. Lugemata metsatukad või saarekesed asuvad soodes ja igal on oma nimi, Kui meil kord oli Eestis üks kuningas olemes siis see küll elas kantsi linnas ja tal ei olnud paremat peiduurgast kui Peravalla sood, metsad ja rabad, kus ainult teadja juure pääses minema.
Sääl on olnud mitu ohvrikohta. On olnud Karja kerik, kus ohverdati aina loomi ühe suure männi all, mille ligidal asus tiik loomede pesemiseks, mille ase veel 25 a. eest tunde oli, kui kodus elasin neiuna. Kaugelt on rahvas kokku tulnud Karja keriku altaril loomi ohverdama. Oli ohvrikoht soo ääres kus vesi ei kadunud ja palju nõelusse pesitas, selle koha nimi on veel praegugi Ahtik. On mäeküngas, keskkohast sügav nagu kauss. Praegu on vist veel vähe tunda. Selle ohvrikoha üle ei tea sääl enam keegi ligemalt. Mäha talu pidajad on olnud põlised koolmeistrid. Kaugemale ma ei ole uurinud, aga minu isa vanaisa oli 40 aastat olnud koolmeister, ja isa 25 aastat. - Kui külad ära lõhuti ja talud välja mõõdeti, ja Mäha talu üksi oma kohale seisma, kuna kõik teised talud eemale viidi. Nii on Mäha talu rehealuse põrand väga vana ja tema pääl on juba mitu maja seisnud. Praegu ei seisa sääl enam maja sääl, sest 1930, 16 märtsil põles ta maha, ühe sulase - venelase hooletuse läbi, kes oli laterna olehuniku pääle pannud, ise loomatoidu järgi minnes, kus later ümber kukkus, petr.välja voolas ja nii põlema läks.
Kas seda uskuda - kui olin veikene, rääkis mu vana isa: "See maja põleb ära, sest ehitajad rääkisid, et rehealuse seina sisse sai tulepalk." Missugune see on? Küsisin kohkudes. "Palk, millel raiumise juures tule sädemed välja kukuvad, on tulepalk." oli vanaisa vastus. Nüüd on see maja tõesti põlend. Küla laiendamise ajal, kui piirisi aeti, ei ole tol korral norimas käinud maamõõtja juures Mäha talu peremees ja koolmeistri ühtlasi, mille üle maamõõtja on väga vihane olnud ja piirid ajanud talule ebasoodsalt. Kuid, kui mõisa ja talude piiri aeti sääl olid kõik peremehed tööl, ka Mäha Ants. Ühe paju põesa läbi raiumisel on jooksnud maamõõtja koer põõsasse, aga nii õnnetult, et kirves raiumisel kohe koera selja läbistas. Maamõõtja uskus et Mähä Ants seda tegi meeleldi ja kaebas teda maakohtusse. Noh, tuli kohtupäev, Ants sõitis linna, ilmus kohtusse, hirmust ja ahastusest tuikudes, sest polnud ju tol ajal nali kohtus käia - kartis kepihoope jälle. Sääl on kohtuhärrad küsimustes teda risttule alla võtnud. Lõpuks on küsitud: Sa oled koolmeister, sul olla ilus hääl kas laulad meile üks laul. Tema on siis hakanud laulma järgmiselt: |
|