Enne kosja käib peigmees pruudi pool, kullemas, kas kosja võib minna. Kaasas on tal üks mees ja viina. Räägi- takse vanemate ja pruudiga. Jaatava vastuse korral määratakse seal kosjapäev kindlaks, harilikult neljapäeva või pühapäeva õhtuks.
Kosjad.
Valmistatakse pruudi pool söögid ja joogid ning oodatakse, kas ei kostu ju aisakellahelin. Selle kuulmisel pruut peidab enese ära. Kui on noor pruut, siis otsivad tulijad tuvikest, kes ära lennanud ja just sinna tallu sisse tulnud. On pruut aga sohitüdruk, siis otsitakse varsaga mära, sest varsa ja vana jäljed olla neid sinna tallu juhtinud. Vastatakse, et pole nähtud kedagi, kuid otsida ju võib. Nüüd otsitakse pruut üles ja tuuakse platsi. Vaadatakse kas on oma. Peigmees tuleb tunnistama ja ütleb. "Oma mis oma." Siis minnakse sööma ning määratakse pulmad kindlaks. Järgmisel päeval minnakse õpetaja juure "lugema" ja pulmaehteid ostma.
Pulmad.
Jumalasõna ja palvetega saadetakse noorpaar kiriku. Pruudi abiliseks kogu pulmade kestel on kõrvatsenaine. Pulmarongis sõidab pruutpaar kõige ees. Kiriku minnes vaadatakse hoolega, et keegi pruutpaari vahelt läbi ei läheks, sest siis tulla halb elu, koguni lahkuminek, sama kirikust välja tulles. Kui peetakse kahel pool pulmi, s.o. peigmehe ja pruudi pool, siis läheb pruudi pulmarahvas pruudi poole ja peigmehe pulmalised koju. Üksi peigmees sõidab pruudi pulmalistega ja viib pruudi koju, alles siis sõidab oma pulmarahva juure koju, kus teda oodatakse. - Kui peigmees pruudiga pruudi poole jõuab, võtab keegi nende hobusel kiiresti looga pealt ja viskab üle katuse. Kui look üle katuse läheb, saab hea õnn. Selle tasuks saab viskaja pruudilt loogakindad ja vöö. Kui pulmamajad ligidal, sõidavad mõlemilt poolt poisid üksteistel pulmalippe ja tüdrukuid varastama.
Esmaspäeval sõidab peigmees oma pulma rahvaga pruudile järele. Kõige ees lähevad ratsa kas kuus või kaksteist peiupoissi, hobustel valged linad peal, poistel käterätid üle õlgade ja ilustatud kirjude paberitega. Peiupoiste järel sõidab peig- mees siis pulmalised ja viimasena sajavana. Lipp on esimese pulmalise hobusel. Sajavana on selle rongikäigu korraldaja ja üldse suurem ja tähtsam isik pulmas. Tema hobusel on koormaks viinapudelid ja õllevaat. Jõudes pruudi pulmamaja lähedale, leiavad nad eest auvärava, kus peetakse kinni ja küsitakse passi, et mis mehed te olete. Pass on viin, mille peigmees kinnipidajatele peab andma. Nüüd lastakse väravast läbi, kuid ette on tehtud õlgedest tuli, kust peigmehe väle hobune peab läbi sõitma, pulmalised järele. Vastu tuleb narranoorik, mees naise riietes, seelik tagurpidi seljas, tanu ja rätik peas. See hüppab healmeelel ringi ja kilkab. "Peigmees tuleb, peigmees tuleb!" Püüab peigmehe kõrvale pruudi asemele hüpata, kuid see lükkab ta maha. Siis katsub ta mõne pulmalise hobusele end asutada, kuid igaüks lükkab ta maha. Kui keegi muu teda ei taha, võtab sajavana ta kaasa. Tulevad ka vastu kostitajad, kes pakuvad taldrekult vorste, mis on köie otsad, mädanenud kartulid jne. talvel nähakse vahel veel lumehangedel kartulipanejaid, kuna keegi mees eel vagusid ajab vana setuka hobusega. Harilikult on setukas sel puhul valge. Kündjal on ees prillid luuavõrudest. Sellega näidatakse, et talus töökas rahvas. Pruut on enese jälle ära peitnud, kuid nüüd juba nii, et teda kerge leida ei oleks. Peiupoisid tormavad pruuti otsima, kuid narranoorik topib ennast ikka ette, et tema see õige olevatki. Viimaks leitakse pruut ja pannakse talle jumalasõna saatel tanu pähe ning põll ette. Nüüd pühitsetakse koos pulmi, s.o pruudi ja peigmehe pulmalised.
Söögilauda lähevad enne peigmehe pulmalised noorpaariga, siis pruudi pulmarahvas. Enne söömist peetakse söögipalvet ja niipea kui on öeldud "amen", hüüab sajavana: "Punn pealt ära." Alles nüüd võib sööma hakata. Pruudi pulmalised laulavad sööjatele:
4
Sööge langud, jooge langud
5
Ärge langud põue pistke,
6
Pistke põue, jooske õue.
7
Sööge langud, jooge langud
8
Ärge kartke et kahaneb
9
Arge vaatke et väheneb.
pag. 66562
11
Sööge langud, jooge langud.
12
Hunt on keemas, teine söömas,
13
Kolmas koplis kammitsas.
Esmaspäeva õhtul võtab peigmees pruudi ja sõidab oma pulmalistega koju. Teised jäävad maha.
Peigmehe kodus võtab pruudi vastu ämm ja viib ta tuppa. Kui pruudist peab saama perenaine, annab ämm talle supikulbi peosse.
Järgmisel päeval tulevad pruudi pulmalised järele tuues kaasa kaasavara, eriti toa- ja riidekraami. Ka pulmalipp tuuakse järele pruudi kodust nii, et nüüdki nagu eelmisel päeval pruudi pool, on pulmamaja katusel kaks lippu.
Keskpäeval on veimete jagamine. Kui pruut läheb aita veimeid jagama, saadetakse üks laps, harilikult tütarlaps, aidalakka, kus ta "kukereegu" peab laulma, et noorikust virk perenaine saaks. Tasuks saab laulja kindad ja säärepaelad. Esiti jagab pruut veimeid peigmehe vanematele ja ligematele sugulastele, kui jatkub, ka teistele pulmalistele.
Peale veimete jagamist hakatakse pruutpaarile pulmalistelt raha korjama. Noorpaar istub laua juures viina ja maiustustega. Peiupoisid veavad paari- ja perekondade viisi pulmalisi laua juure, kellelt raha noorpaarile mangutakse. Seda toimingut nim. raha-ajamiseks.
Peale raha-ajamise peetakse veel pillerkaari kuni pruudi pulmalised tagasi lähevad ja järgmisel päeval on pulmal lõpp.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.