E 68935/41

e000689350000
Pärnumaa — Tori
Kamensky, H.
1930

Metadata

COL: H. Kamensky, Pärnu Poegl. Gümn. õpil.
ID: E 68935/41
INF_ELUL: 74 a.
INF_NIMI: vanaema
LLIIK: Mardilaulud
LOC: Tori khk., Tammiste v.
ZANR: kombekirjeldus
TMP: 1930

Mardipäev.
Mardipäeva peeti vanasti (ligi 70 aastat tagasi) suure pidulikkusega.
Talu, kus oli meheleminejaid tütreid, valmistas mardipäeva vastu just nõnda, nagu valmistati kosilaste vastuvõtuks. Sagedasti oligi mardipäev "eelkosjapäev", kus peigmees mardisandi riides pruuti ja tema majakombeid veel kord uuris. Sest muiste ei võetud naest nii "uisa päisa" nagu nüüdsel ajal. Häda selle talutütrele, kes mitte küllalt polnud ette valmistanud martide vastuvõtuks, pilget ja mõnitusi sadas neile kaela küll kiriku ukse ees, küll kõrtsus tantsul. Tuli ette, et mõnigi neiu kaotas oma kosilase, pärastise peigmehe, olles kas liig kuri või ihne, või oli jälle liig jutukas martide vastu.
Martis käisid ainult mehed, suuremalt osalt noored perepojad, kes tahtsid naisi võtta. Ei liitunud iialgi perepojad sulaste ega saunapoistega, ega mindud ka saunarahvale marti.
Mardid olid riietatud suuremalt jaolt loomadeks. Olid karud ja karutantsitajad, härjad ikkes ja künnipoiss vitsaga (piitsa tunti ainult mõisas, ja talupoeg põlgas piitsa ja iialgi ei valmistanud ta sellepärast piitsa, ega löönud sellega omi loomi) järel, oli veel pulmahobuseid ja peiupoisse. Kõige rohkem pidi aga tempe tegema mardisokk. Ta tegi vahel kaelamurdvaid tükke - ronis parsile ja käis mööda üht part, hüppas ahju päält allagi suure hooplemisega ja tuli ette, et mõni eluks ajaks vigaseks jäi. Mardisoku ronimistel oli oma ülesannegi: parsil ta vaatas, kas liiatoa pääl palju tahmavõrke on ja kas parsil palju seebikäia tagavaraks seisis. Mardisokk oli küll naljakas, aga mitte hästi sallitud mart.
Mardid sõitsid hobustel, sest nad "santisid" omale hobusekoormad moona, millest nad vilja ja lambavilla, osalt lihagi maha müüsid, saadud raha eest õlut ja viina ostsid ja vahel mitu päeva pidutsesid.
Kui oli kuulda martide tulekut, puhuti tuli toas. Jõudes ukse taha, mardid kõnelesid "mardi" häältega: "Kulla pai pereisake ja pereemake, laske mardid sisse tulla." Siis hakkasid nad laulma:
     14  "Mardid tulid kaugelt maalta, marti, marti,
pag. 68938
     16  Üle soode, üle rabade, marti ja marti,
     17  Üle kivi, kändude, marti ja marti,
     18  Üle palju põõsaste, marti ja marti."
Oodati veidike ja siss kõneldi: "Kulla pai pereisake jne. Lauldi:
     21  "Mardi küüned külmetavad, marti ja marti
     22  Mardi varbad valutavad, marti ja marti.
Nüüd lasti mardid pimedasse tuppa ja nad tervitasid: "Terekest peretaadike, pereeideke, peretütreke ja perepojake."
Oldi teretatud, lauldi:
     27  "Puhu tuli tubaessa, marti ja marti,
     28  Lõõtsu lõke lõukaessa, marti ja marti."
Nüüd süüdati piirud põlema ja tehti tuli kolde, mille äärde mardid tõttasid käsi soojendama.
Nüüd lauldi pereemale:
     33  "Mart ei taha tallekesta, marti ja marti,
pag. 68939
     35  Mart tahab tallevillakesta, marti ja marti,
     36  Mart tahab pastlapaelakesta, marti ja marti,
     37  Mart tahab sukasäärepaela, marti ja marti,
     38  Mart tahab lihakintsukesta, marti ja marti,
     39  Mart tahab ernematikesta, marti ja marti,
     40  Mart tahab nisuterakesta, marti ja marti,
     41  Mart tahab odraivakesta, marti ja marti."
Ja kõike seda tõi pereema martidele, kui ta tahtis neile meelepärast olla. Mardid tänasid sõnadega: "Aituma, aituma, pereemake, ole meheksa ja meie teiseksa. Õnnistati põlde ja karja.
Pereisale lauldi:
     46  "Mardi kurk on ära kuivand, marti ja marti,
     47  Mardi keel on külmetanud, marti ja marti,
     48  Mart tahab õlletoobikesta, marti ja marti,
     49  Mart tahab viinaklaasikesta, marti ja marti."
Olles saanud õlut ja viina, löövad mardid laulu lahti:
     52  "Mart paneb pilli hüüdemaie, marti ja marti,
     53  Mart paneb torupilli puhumaie, marti ja marti,
     54  Tantsulugu mängimaie, marti ja marti,
     55  Mart viib peretütre tantsimaie, marti ja marti
     56  Mart paneb majailu hiilgamaie, marti ja marti.
Olles küllalt tantsitud majatütrega, hakatakse temagi käest nuruma kõiksugu asju lauldes ja lauldakse talle meelituslaulgi:
     59  "Peretütar peenikene, marti ja marti,
     60  Sirge sale neiukene, marti ja marti,
     61  Kuldajuuksne piigakene, marti ja marti,
     62  Sinisilma, linapeada, marti ja marti,
     63  Kullakallist rukkivihku, marti ja marti,
     64  vaata mardil veimevakast, marti ja marti,
     65  Veimevakast vööda kirjut, marti ja marti,
     66  Säärepaela vöödilista, marti ja marti,
     67  Kinnast mitmesilmilista, marti ja marti,
pag. 68941
     69  Sukka suuresõlelista, marti ja marti,
     70  Särki peenepilulista, marti ja marti,
     71  Kuube kullakarralista, marti ja marti,
     72  Kaelarätti räitsakvalget, marti ja marti."
Jällegi andis peretütar martidele mõnegi neist nurutud asjust, ja vahel tundis peretütar nurujas oma tulevase peigmehe.
Nii sõitsid mardid talust tallu, ja oli ka neid talusid, kus marte mitte vastu ei tahetud võtta, neid saagutadi martide poolt ukse taga; kõige rohkem paha sooviti taariastjale. Ja vanasti, mil taar oli veel talus leiva kõrval esimesel kohal, kardeti sarnaseid halbu soove.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 59, 86/8 (1) 28 %
ERA II 59, 89/90 (1) 28 %
E A 603/6 (582) 26 %
EÜS VI 502/3 (100) 25 %
E 69961/4 25 %
ERA II 59, 91/2 (1) 25 %
ERA II 207, 21/3 24 %
E 86077/8 (2) 23 %
E 69835/7 23 %
ERA II 207, 27/8 22 %
H III 19, 207/10 (2) 22 %
E 69607/8 21 %
E 69992/5 21 %
ERA II 207, 30/1 21 %
E 69303/5 (2) 20 %
E A 429/32 19 %
ERA II 207, 156/60 19 %
E 69684/5 19 %
E 69273/5 19 %
E 69222 (5) 18 %
E 79683/4 18 %
E 69316/9 (1) 17 %
E 69692/4 17 %
E, StK 31, 22 (23) 17 %
ERA II 57, 520/1 (10) 16 %
E 69623/4 (1) 16 %
ERA II 182, 447/8 (331) 15 %
ERA II 149, 149 (25) 15 %
E 69869/72 15 %
E 69666/7 15 %
E 69875/7 15 %
E 69364/7 (2) 14 %
ERA II 196, 415/6 (1590) 14 %
E 69606/7 (3) 14 %
E 69901/3 13 %
E 69599/600 (2) 13 %
E 69763/4 13 %
H II 47, 694 (2) 13 %
E 69838/40 13 %
E 69602 (1) 13 %
ERA II 207, 54/5 12 %
E 82999/3000 (2) 12 %
ERA II 124, 483/4 (14) 12 %
EÜS VI 458/9 (33) 12 %
ERA II 39, 61/3 (1) 12 %
E 69947/9 12 %
ERA II 207, 93/4 12 %
EÜS VI 459/61 (34/37) 11 %
E 69673/6 11 %
E 13925/6 (30) 11 %
E 69880/1 11 %
ERA II 207, 35/6 11 %
E 69603 (1) 11 %
E 69742 11 %
E 69148/50 (1) 11 %
ERA II 14, 32/3 (4) 11 %
E 69127/8 (1) 11 %
H II 56, 221/9 (1) 11 %
E 70004/6 (1) 11 %
H II 56, 245/51 (1) 11 %
E 69825/6 (1) 10 %
E 70021/3 (1) 10 %
E 69898/900 10 %
EÜS IV 1998/2000 (34a) 10 %
H II 23, 608/11 (1) 10 %
E 79602/6 10 %
E 63688 (1) 10 %

Contains poems

ERA II 207, 119   62 %
ERA II 250, 641 (38)   62 %
EÜS III 21 (39)   57 %
ERA I 3, 103 (17)   56 %
E 78242/4 (1)   55 %
ERA II 298, 151 (17)   52 %
H II 59, 503 (39)   52 %