COL: G. Rebane, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. ID: E 69026/32 (2) INF_ELUL: 68 a. INF_NIMI: Tõnis Pärnpuu LLIIK: Mardilaulud LOC: Varbla khk., Varbla (Paadremaa) v. ZANR: kombekirjeldus TMP: 1930
Juba vanal ajal oli komme martis käia. Ka Eesti rahva seas. Martiskäijaid on 7. 6 käivad sees laulmas, kuna 1 hobuse ja ree juures, kuhu asetati saadud annid. Ühekordsest mardiskäimisest sai agaram mart mõnikord pea aasta otsa süüa. Mardiskäijad pidid ise õlle tegema ja 40-50 toopi viina linnast tooma, sest kuhu sisse mindi, seal pidi ka kostitama vastutasuks õlle ja viinaga.
Kui mardid õue sõitsid, siis oli harilikult elumaja ikka pime. Mardid ütlesid siis ukse taga kolm korda: "Tere, tere, peremees, kas mardil luba lugeda?" Kui aga toas kõik vaikseks jäi ja ust ka ei avatud, siis öeldi: "Kuule pereeit, lükka taati küljest, et taat ärkaks!" Kui siis anti luba lugeda, hakkasid mardid lugema:
6
Peremees, peremehike,
7
Perenaine, naisuke,
8
Peretütar, neitsike,
9
Talutütar, taimeke
10
Tõuske üles vooditest,
11
Sinisiidi riietest,
12
Punapööri patjadest.
13
Laske mardid sisse tulla,
pag. 69028
15
Kui ei lase, ei palugi.
16
Mart lööb maha uied uksed,
17
Sagarad mart saadab
18
Põõnast märt põrutab uksed.
19
Mart on ise ukseseppa,
20
Mardi naine nakiseppa,
21
Mardi pojad pulgasepad.
22
Mart teeb ette uued uksed
23
uued uksed, uued aknad.
24
II. Peremees, peremehike,
25
perenaine, naisuke,
26
Peretütar, neitsike,
27
Talutütar, taimeke.
28
Puhuge tuli toasse,
29
Lõõtske lõke lõukaesse,
30
Säsi sängisambaesse,
31
Võta peergu varna pealt,
32
Kui pole peergu varna peal,
pag. 69029
34
Võta õrsilt algusid,
35
Kui pole õrsil algusid,
36
Võta parsilt pindusid,
37
Kui pole parsil pindusid,
38
Võta laest laastusid,
39
Kui pole laes laastusid,
40
Siis süüta sõrmed põlema
41
Tuli peab toas olema.
Kui nad siis võisid tuppa tulla, viskasid nad odra- või kaerateri põrandale ja laulsid sealjuures:
44
Sisse viskab mart viljatera
vahele jäänud, ei tea
47
-
48
Ettetuppa eideõnne,
49
Taha tuppa taadiõnne,
50
Nurka noore neiu õnne,
51
Kasugu vili küünar kõrt,
52
vaks pead, toll tera.
pag. 69030 Nüüd hakkasid mardid oma tempe tegema ja omale asju paluma. Neile võis anda ükstapuha mida: rukist, kaera, jahu, riiet, leiba, liha, villa jm. Seejuures nad laulsid ning nurusid:
55
Peremees, peremehike,
56
Perenaine, naisuke,
57
Peretütar, neitsike,
58
Talutütar, taimeke.
59
Kipsi minna ja kapsi minna,
60
Kipsi minna kellerisse,
61
Kapsi minna kammerisse,
62
Üle õue aitadesse.
63
Otsi mardile osada
64
Kääna mardile käntsakuida,
65
Vääna mardil väntsakuida.
Siis, kui neil oma tembud ja naljad juba tehtud ja lahkuma hakkasid, siis tänasid nad pererahvast:
pag. 69031
69
Aituma pereisale,
70
Aituma pereemale,
71
Mardil osa hoidemast,
72
Mardil käntsu käänemast,
73
Mardil väntsu vaanemast.
74
Kui mart tuleb teisel aastal,
75
Teise aastase ajaga.
76
Mart toob puuda puusalaadi
77
Selelisi sellalaadi,
78
Külimitu toob küljelaadi,
79
Vaka toob varvaste vahele.
Enne lahkumist võtsid kõik teineteise käest kinni ja laulsid oma viimase laulu pererahvale jumalagajätuks:
82
Vaat kus tantsib Sauna-Marti,
83
Sinna tõusku tõmmud härjad,
84
Härjad suured, angussarved,
85
Lehmad, maitsakad, madalad,
pag. 69032
87
Sead pikad siuakad.
88
Kits oli kerge karvaga,
89
Lammas lahke villaga.
90
Nüüd märt jätab jumalaga
91
Pereeide-taadiga.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.