e000691900000
PärnumaaHäädemeeste
Bernstein, Herta
1930

Metadata

COL: Herta Bernstein, Pärnu Tütarl. Gümn. õpil.
ID: E 69190/4
INF_ELUL: 80 a.
INF_NIMI: Kadri Äärmann
LLIIK: Kadrilaulud
LOC: Häädemeeste khk.
ZANR: kombekirjeldus
TMP: 1930

Kadripäev.

Kui jõudis kaua ootatud kadripäeva laupäeva õhtu, siis panid end kadrirüüsse nii noored, kui vanad. Nn. "kadriisa" pani omale karvupidi kasuka selga, karvase mütsi pähe, pastlad jalga (ega saapaid siis veel suurt tuntudki), aisakella kinnitas vööle, koti kaela ja vitsakimbu võttis kätte. Sageli oli "kadriisal" kaasas ka torupill. Teised "kadriisa" kaaslased ehtisid end igaüks oma maitse järele. Väga moodis oli pärgadega maskeerimine. Pärjad valmistati värvirikastest vahtralehtedest, ehk jälle männi- ja kuuseokstest. Pärjad keerati ümber keha ja pea, ja pärgade vahelt paistsid triibulised ja hõredavärvilised seelikud. Nii näisid nad siis kaunis huvitavad.
Kõige pealt mindi nii kõrtsi. Kui nahad soojaks olid tantsitud, siis mindi taludesse andeid paluma. Talude uste ja akende taga laulsid kadrid:
    6  kadrid tulnud kaugelt maalta, katri
    7  Üle ilma, läbi maa. Katri, katri.
    8  Ümber see kuu kumaje, katri, katri
    9  Ümber päeva piiranud, katri, katri
    10  Üle soo sipsa, sapsa. Katri, katri
    11  Läbi metsa mitsa, matsa, katri, katri
    12  Kadril olid tee peal tillukesed, katri
    13  Kadridel hännad ärmatanud. Katri, katri
    14  Laske kadrid sisse tulla, katri, katri
    15  Puhu see tuli tubaje katri, katri
    16  Lõõtsu lõke põrandalle katri, katri
    17  Kui põle varnas piirukesta, katri, katri
    18  Võta parrest pinnukesta, Katri katri
pag. 69192
    20  Kui põle parres pinnukesta, katri, katri
    21  Võta lõhnast lõhmukesta. Katri, katri
    22  Puhu ikka see tuli tubaje katri, katri
Harilikult tehti siis ikka uks lahti ja lasti sisse abipalujad kadrid. Tuppa astudes laulsid jälle kadrid:
    25  Tere õhtast pereisake,
    26  Tere õhtast pereemake.
    27  Peremees, peremehekene,
    28  Perenaine, naisukene.
    29  Kas on luba leeri lüüa?
Leeri löömine tähendas tantsimist ja nalja tegemist. Kui selleks ka luba saadi, siis hakkasid teised kadrid tantsima ja kadriisa hakkas andeid paluma:
    32  Perenaine, naisukene.
    33  Hakka astuma aidateeda.
    34  Vaata kadril andeida.
    35  Kadri tantsib talleliha,
    36  Kadri vihub villakse,
pag. 69193
    38  Vihub villanuustikesi,
    39  Lihub linavihukesi
    40  Tahab linapeoksi.
    41  Kadri palub sealiha
    42  Seapäida poolikuida.
Siis otsis perenaine kadridele värsket karaskit, seapead jne.
    45  Kadriisal oli ka alati herneid taskus ja siis viskas ta herneid põrandalle ja laulis:
    46  %%
    47  Siia mina viskan viljaõnne
    48  Siia mina kargan karjaõnne.
    49  Kasvaku sead siuakad,
    50  Põrsad hästi põntsakad
    51  Lehmad toogu lehmikud.
    52  Lambal talled, utiktalled.
Kui nii talust tallu käies mitmesugu andeid saadi, mindi neid ühiselt ühte tallu keetma. Sinna tulid siis kõik kadrid kokku. Seal nad võtsid siis ka oma näokatted eest ära ja sõid ning tantsisid torupilli saatel.