COL: Liina Jaakson, Pärnu Tütarl. Gümn. õpil. ID: E 69381/6 INF_ELUL: 84 a. INF_NIMI: Anna Jaakson LLIIK: Mardilaulud LOC: Pärnu-Jaagupi khk. TMP: 1930
Kuidas peeti vanasti mardi-, kadri- ja jaanipäeva Jakobis Pärnumaal.
Noored mehed ootasid mardilaupäeva õhtut igatsusega. Sest päämiselt just noored mehed käisid mardilaupäeva õhtul mardiks. Mardiks käidi ainult seitsmekesi. Mardiisa, -ema ja nende viis poega. Mardiks minnes püüti erilise rõivastusega end muuta tundmatuks. Mardid käisid talust tallu ja nurusid igasuguseid asju, ning viimaks, kui küla oli neil läbi käidud, oli neil varandust küllalt. Et poleks vaja kraami kanda seljas, mindi harilikult hobusega. Küla noored mehed võisid ainult omas külas mardiks käia, teise külla ei tohitud minna. Kui küla oli läbi käidud, siis tuldi ühte tallu kokku ja hakati mardi pulma pidama, mis kestis harilikult seitse päeva. Sääl söödi, joodi, tantsiti ja mängiti. Mardiõhtul olid toad pimedad, tuld ei julgetud ütles võtta; vastasel korral oleks võinud kurivaim tuppa näha ja sellest oleks võinud midagi halba juhtuda. Kui mardid akna taha tulid siis mardiema küsis:
5
"Kas on luba lugeda,
6
Paras aeg on palvet teha."
Kui anti luba lugeda, siis mardipojad hakkasid lugema:
9
"Eele marta oodatie,
10
Taane marta vaadatie.
11
Nüüd on mardid koju tulnud,
12
Ei see mart pole maasta tulnud,
13
Mart on tulnud taevudesta,
14
Taevudesta, laevudesta
15
Kuldasi kõrendid kaudu,
16
Õbedasi õrsi kaudu,
17
Tinasid tänavid mööda,
18
Vasesid väravid mööda,
19
Pereeit on eideke ja
20
peretaat on taadike!
pag. 69383
22
Ja peretütar neitsike
23
ja talutütar taimeke!
24
Tõuse üles voodi,
25
Sirgu siidiriietesta,
26
Paisu patjade vahelta,
27
Kena teki keske'elta,
28
Puhu se tuli tubaje.
29
Lõõtsu lõke lõukaesse!
30
Tuli peab toas olema,
31
Lõke lõukas lõõritsema,
32
Võtta peergu varna pealta.
33
Kui pole peergu varna pealta
34
Siis too parsilt pindusida,
35
Siis löö laest laastusida,
36
Kui pole laes laastusida.
37
Siis too roogu räästaesta,
38
Kui pole roogu räästaesta,
39
Siis too soosta sammeluida,
40
Mädajärvest mättaeida,
pag. 69384
42
Kalajärvest kaldaeida,
43
Kui pole soossa sammeluida
44
Ega mädajärves mättaeida,
45
Kalajärves kaldaeida,
46
Siis süüta need sõrmed põlema.
47
Tuli peab toas olema,
48
Lõke lõukas lõõritsema,
49
Teine lõke teises lõukas,
50
Kolmas lõke koldeaukus."
Nüüd kui laul juba loetud, lasti ka mardid tuppa. Mardiisa tuli kõige ees. Hobuse peakott nööriga kaelas, odraterad sees. Viskas toas ikka siia ja sinna odrateri laiali ja laulis:
53
"Siia ma viskan seemneõnne
54
Ette tuppa hernevilja,
55
Keskel' tuppa keeduvilja,
56
Taha tuppa tanguvilja."
Mardiema istus leelõukale, kedrevars oli põlvel, ketras takku ja laulis:
59
"Päts! Pots! Virr!
60
Küll mina ketran ei mina jõua,
61
Ikka paistab poistel paljas ihu."
Pojad kepslesid, tantsisid ja tegid vigureid, ning nurusid pereema käest kõiksugu asju. Anti ikka martidele ka midagi. Ilma ei julgetud marte jätta, kardeti martide sajatusi.
Kui perest ära mindi siis lauldi tänamiseks:
66
"Aituma pereeideke,
67
Aituma peretaadike.
68
Mardi osa hoidemasta,
69
Mardil jagu jättemasta,
70
Känsakuida käänemasta,
71
Väntsakuida väänemasta."
Mõnes talus ei lastud ka marte tuppa, siis lauldi pererahvale meelituseks, et mardid toovad enesega ühes majja õnne.
pag. 69386
75
"Kui ei lase ei palugi
76
Mart tooks sisse seaõnne,
77
Väraval' tooks veisteõnne,
78
Katusel' tooks kanaõnne."
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.