| |
Jaani- Mardi ja Kadripäeva kombeist.
|
|
| |
Jaanipäev oli suviste- ja jõulupühade vahel tähtsamaid pühi. jaanilaupäeval lõpetati taludes töötamine varemalt kui tavaliselt, s.t. varemalt kui igal nädala laupäeval. Jaanilaupäeva õhtu oli rõõmupäev, temagi oli seotud rohkem lõbustusi kui jaanipäeva endaga. Õhtu saabudes valmistusti jaanitulele. Selleks muretseti mõni vana pada või puupang, mis täideti tõrvaste kändudega, et need kaem põleks, ja asetati pika ridva otsa. Õhtul, kui hakkasid vilkuma esimesed tähed, süüdati põlema tünder ja upitati püsti nii, et leegitsev tuli vilguks kaugele. Jaanitulele ilmusid nii noored kui vanad. Kuna noored vaheldumisi jaanitule ümber tantsisid ja mängisid, istusid vanemad inimesed, mehed ja naised eraldet. ringis ja vestsid jutte. Jaanitulel oldi harilikult kas hommikuvalgeni, või nii kaua, kuni tulu kustus ridva otsas. Alati ei tehtud jaanituld mitte kõrgele ridva otsa, vaid maha. Sellisel juhumil pidas iga jaanitulele tulija oma kohuseks tuua tulele midagi ohvriks: kas tuusti heina, kes üksikud kuivad puupulgad. |
|
| |
|
|
| |
Jaanitulele olid kohustet tulema igaüks. kes soovis, et tal käesoleval suvel õnnestuks lõikus ja oleks hää viljasaak. Kes ei ilmunud jaanitulele, sel pidi vili ikalduma. Jaanipäev oli pidupäev. Selleks päevaks valmistasid jõukamad talupojad õlu, mida joodi ühiselt külasõpradega. Jaanipäeval ja jaanilaupäeva õhtul oli kombeks tõsta üles Jaanisid, kes siis olid kohustet andma tõstjaile viina. Harilikult püüdis tõstetav tõstmise eest hoiduda ja tõstmisele niipalju panna vastu, kui vähegi võimalik. Tule ümber istuvad neiud laulsid siis Jaanile: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Jaanikene, poisikene!
|
|
|
|
7 |
Külas üksi saunakene,
|
|
|
|
8 |
Saunas üksi sängikene,
|
|
|
|
9 |
Neli neitsit seal seessa:
|
|
|
|
10 |
Üks seal siub siidivööda,
|
|
|
|
11 |
Teine niub niidivööda,
|
|
|
|
12 |
Kolmas katsub kardapärga,
|
|
|
|
13 |
Neljas nutab noorta meesta.
|
|
|
|
14 |
See, kes nutab noorta meesta
|
|
| |
pag. 69432
|
|
|
|
16 |
Seep see selge siidineidu,
|
|
|
|
17 |
Seep see kuldakanake,
|
|
|
|
18 |
Seep see kallis kaasakene.
|
|
|
|
19 |
See, kes siub siidivööda,
|
|
|
|
20 |
See on uhke ja hooletu;
|
|
|
|
21 |
See, kes niub niidivööda,
|
|
|
|
22 |
See on nägus ja nurjatu;
|
|
|
|
23 |
See, kes katsub kardapärga,
|
|
|
|
24 |
See on kuri ja korratu.
|
|
|
|
25 |
Jaanikene, poisikene,
|
|
|
|
26 |
Sest saad sina siidineiu,
|
|
|
|
27 |
Tood mul kuldase minija,
|
|
|
|
28 |
Hõbedase pojanaise. -
|
|
| |
Jaanipäeva kohta tunneb Pärnu Jakobi rahvas vähe. Räägiti, et jaanilaupäeva õhtul otsivat sõnajalgu ja isik, kes leiab tolle õie ja endale koju viib, saavat rikkaks. |
|
| |
|
|
|
| |
|