| |
Mardipäeva kombed.
|
|
| |
Mardipäeva pühitsemiskomme olevat saanud alguse usupuhastamise ajast. Mardisandiks käimisega mälestatavat neid aegu, millal Martin Luther pidi kerjama mungana omale leiba. |
|
| |
|
|
| |
Juba varakult hakati valmistuma mardipäevaks. Pruuliti õlut, küpsetati mardikakke ja tingimata pidi surisema mardipäeval igal perel ahjus hanepraad ja kapsad. Mardiõhtul hakati riietuma mõnelpool mardisandiks, kuna enamik peresid hakkasid ootama suure põnevusega mardisantide külastamist. Kus aga olid ihnsad ja halvad peremehed, suleti nende käsul uksed ja väravad, et ei saaks sisse tülitajad. Sarnastele peremeestele olid mardisandid ka alati valmis mängima vingerpusse. Roniti katusele, topiti korstnad õlgi täis, või kui oli võimalik, aeti kariloomad laudast välja. |
|
| |
|
|
| |
Mardisanti mindi alati salgakaupa. Mardiks-minejad panid enestele karuspidi kasukad selga, torukübarad pähe, takust habemed ette ja seda parem, mida rohkem suudeti moonduda. Salga juhti nimetati isaks, kuna mõni naisterahvas valiti emaks, ja kõik teised mardisandid jäid lapsiks. Mardiema kandis ühes alati linu, tekke ja kedervart. Lapsed olid varustatud pillidega, viledega ja kellukestega. |
|
| |
|
|
| |
Majja astudes laulsid mardisandid mardilaule, milliseis teatati, et mardid on kaugelt tulnud, mardi küüned külmetavad ja, et nad paluvad lahket vastuvõttu. Sissejõudnud, hakkas pillimeeste saatel marditants, lumetants. Tantsiti, hüpati ja igapidi püüti äratada nalja ja naeru pererahvas. Vahel muutusid mardisandid ka üsna vallatuks: nad sasisid toakraami segamini, paiskasid koldest tuha välja jne, aga ega seda keegi pahaks pannud. Mardiema harilikult mürglist osa ei võtnud, vaid ketras kolde ees, vahel tukkumagi jäädes. Oma tantsu ja nalja eest nõudsid mardid ka tasu. |
|
| |
|
|
|
|
10 |
Otsi mardile vorstisida,
|
|
|
|
11 |
Katsu mardile karaskini,
|
|
|
|
12 |
Luba värskeda lihada
|
|
|
|
13 |
Vana vaskist rahada,
|
|
|
|
14 |
Aja Maret aida teele,
|
|
|
|
15 |
Käse Kärt keldritesse;
|
|
|
|
16 |
Kui sa ei tea, ma juhatan:
|
|
|
|
17 |
Vorst on ahjus panni peal,
|
|
|
|
18 |
Karask kambris kirstu peal,
|
|
|
|
19 |
Võti kojas konksu otsas.
|
|
| |
pag. 69643 Kui mardisandid jäeti anneteta, mida õige harva juhtus, siis lahkusid nad vihaselt sajatades. Oldi nende vastu aga sõbralikud, siis õnnistasid nad pererahvast, karja ja tuleva aasta viljasaaki, tantsisid veel paar lõbusat lõpptantsu ja lahkusid, et külastada teisi peresid. |
|
| |
|
|
| |
Mitmete talude päält korjasid nad tihti üsna rikkaliku saagi ja pakutud õlu tõttu jäid viimaks üsna purju. Pääle kesköötundi mardid enam ei ilmunud. Mardipäeva pühitsemine ja kombed on välja suremas. Maal on mardisandiks käimine jäänud õige harvaks. Linnades korraldatakse selle õhtu traditsiooniks ainult maski-balle, mil pole mingit ühist endiste kommetega. |
|
| |
|
|
| |
Nii muutuvad ajad ja inimene ühes nendega! |
|
| |
|
|
|
| |
|