| |
Mardi ja Kadripäevast.
|
|
| |
2)
|
|
|
3 |
Sinder marti
|
|
|
4 |
Sander marti
|
|
|
5 |
Aruvere Mart on meile tulnud
|
|
| |
pag. 69649
|
|
|
7 |
Eilda marti oodatie
|
|
|
8 |
Täma mart on tulnudki.
|
|
|
9 |
Mart on täna tulnud
|
|
|
10 |
Mart on tulnud maada mööda
|
|
|
11 |
Halli palve ääre alta
|
|
|
12 |
Sinipilve ääre alta
|
|
|
13 |
Valge pilve vahelta
|
|
|
14 |
Mart tegi sillad soode pääle
|
|
|
15 |
Ja madalama maade pääle.
|
|
| |
Harilikult oli mardisantel isikud, kelledele usaldati enam viina pudel, ja neid nimetatigi - "viinutajaiks". Kui pererahvas ei tahtnud häämeeli marti sisse lasta, siis palus mardisant perepoega ja peretütart: |
|
| |
|
|
|
18 |
Peretütar kuldakinga
|
|
|
19 |
Perepoega hõbesaabus
|
|
|
20 |
Puhu see tuli tubaje
|
|
|
21 |
Lõõtsu lõe lõukajasse
|
|
|
22 |
Puhu tulda kuke suusta
|
|
|
23 |
Kõõruta kana ninasta
|
|
|
24 |
Võta parrilt piirdusida
|
|
|
25 |
Kui põle pardas piirdusida
|
|
|
26 |
Siis võta roogu räästa seesta
|
|
|
27 |
Puhu ikka tuli tubaje.
|
|
|
28 |
Laske mardid tuppa tulla
|
|
|
29 |
Mardid tulnud kaugelta
|
|
|
30 |
Üle soo, üle rabade.
|
|
| |
Kui pererahvas mardid tuppa lasi, siis tantsisid need ning tegid muud nalja (veeti mõni neiu nurka... jne) Kui pererahvas oli lahke mardisante vastu, siis pakuti neile s.t. pererahvale mardisantelt, koirohuga segatud viina, millel pidi tervendav ja haiguse ärahoidev mõju olema, ning hiljem järgnes andide vastuvõtt pererahvalt. Mart ise laulis seejuures: |
|
| |
|
|
| |
pag. 69650
|
|
|
34 |
Mart on täna teile tulnud
|
|
|
35 |
Üle mäda raba, soo.
|
|
|
36 |
Rohi aga ropsus reida mööda
|
|
|
37 |
Pilliroog, see pistis põlved
|
|
|
38 |
Otsi mardile ossikesta
|
|
|
39 |
Katsu mardi maugukesta
|
|
|
40 |
Mart ei taha tallekesta
|
|
|
41 |
Mart tahab talle villakesta
|
|
|
42 |
Nurub linanuustikesta
|
|
|
43 |
Palub pastlapaelakesta.
|
|
| |
Kui pererahvas, tähele pannes mardi laule, andis andeid mardisantele, siis tänati pererahvast ja sooviti pererahvale kogu talule õnne tulevikuks: |
|
| |
|
|
|
46 |
Siia külvan selle õnne
|
|
|
47 |
Siia külvan teise õnne
|
|
|
48 |
Siia kasugu suured härjad
|
|
|
49 |
Lehm peab palju piima andma
|
|
|
50 |
Tõusku sul tõmmud härjad
|
|
|
51 |
Ülenegi päris mustad.
|
|
| |
Kuid juhusel, kui pererahvas mardisantele andeid ei annud, said mardid vihaseks, soovisid õnnetust ja hukatust talule loomele ja viljasaagi ikaldust. Kuid ka selle juhuse parallüüsis pererahvas sel teel: |
|
| |
|
|
| |
Perepoeg ehk peremees ise pani külimittu kustunud tuhka ning asetas siis tuhaga külimitu kambri kõige pimedamasse nurka. Kui mardisant needis ehk sajatas talu, siis võttis pereema peoga kolm korda tuhka ja viskas üle õla, ning kui mart lahkus toast õue, siis mardile järele (3 3=9) üheksa korda järele peotäis tuhka. See pidi sajatussõnade mõju kaotama. Mardisandid sajatasid talule õnnetusi; viljaikaldusi, tulekahje jne. |
|
| |
|
|
|
56 |
"Saagu hunt sul hooste sekka
|
|
|
57 |
Karu kõige karja sekka
|
|
|
58 |
Valu naise, laste kaela
|
|
| |
pag. 69651
|
|
|
60 |
Peretütar töögitagu,
|
|
|
61 |
Perepoega nöögitagu
|
|
|
62 |
Vili sul muut'ku tuhaksa
|
|
|
63 |
Talu tuleleegiksa!"
|
|
| |
Harilikult kostitas peremees mardisante enda valmistatud õluga (muidugi, kui tal seda oli valmistatud). Hiljem kui kogu küla talud nii läbi käidud, siis hiljem järgnesid ühised söömingud ja joomingud, kuni saadud mardianded läbi olid. Mardipäevil, eriti laupäeviti olid külakõrtsides ehk vahel ka taludes nn. "simmanid" kuhu kogusid ümberkaudsed noored ja vanadki. Koju jäid ainult vanast väetid ja noorusest nõdrad. |
|
| |
|
|
| |
Katris käisid enamasti naised, neiud. Selleks ehtisid nad end värviliste paberite ja lintega. Valgeid rõivu kaunistati punaste lintega. Kaunistamisel aitasid tähtsat osa ka värvilised höövlilaastud (punased, rohelised, sinised). Pääkatteiks olid kõrged, papist valmistet värviliste lintega ilustet kübarad. |
|
| |
|
|
| |
Mardid moodustasid pere s.o. - isa, ema ning lapsed. Vanemate s.o. isa ja ema kohuseks oli annete nurumine ja mängukaartega tuleviku ennustamine. Pererahvas püüdis mardisandi riietusest näpata ribala riiet, mis siis põlema süüdati. Sellega käidi toas ja looma laudas, lootes seeläbi kõik kõrvaldada majaelanikelt ja loomelt haigusi. |
|
| |
|
|
| |
Üldiselt olid mardi- ja kadripäeva kombed samad. |
|
| |
|
|
|
| |
|