COL: H. Kruusmann, Pärnu Poegl. Gümn.i Vh kl. ID: E 69652/5 (1) INF_ELUL: 82 a. INF_NIMI: Mari Sork LLIIK: Mardilaulud LOC: Suure-Jaani khk. ZANR: kombekirjeldus TMP: 1930
Mardipäeva õhtul noormehed moodustasid kümne või enam-liikmelise salga, kaunistasid endid võõraste riiete ja nägudega. Eelistatavamad olid Suure-Jaanis soldati riided. Nii pandi ka enesele ümber kõik soldateile vajalikud atribuudid nagu kiivrid pähe ja mõõgad vööle. Salgakese juhiks, kellel oli piiramatu ja kellele pidid alluma kõik salga liikmed, olid ''märdi isa". "Märdi isa" kujutas endast küürakat vanameest pika habemega ja hallide juustega. Kaelas oli tal suur kaelakott, kuhu korjas saadud almused ja käes suur aisakell, millega lõi lärmi. Salga liikmetest järgmine oma tähtsuse poolest, kes ka ühtlasi juhiks on, on "märdi ema". "Märdi ema" moodustab üks noormees, kes on naise riideis. Veel on üks salga liikmeist teenriks, kes käib soldati rüüs märdi vanapaari ees ja teeb neile ruumi nende liiklemisel. Harilikult liikusid nad suure laulu ja lärmiga. Jõudes talu ukse taha, jäävad nad vakka. Siis kõlistab "märdi isa" oma suurt aisakella, kõik köhivad korraga ja siis küsib "märdi isa" ukse tagant kolm korda tugeva häälega laulmiseks luba. Kui neile ei anta luba, siis lahkuvad nad tusaselt ja liiguvad järgmise talu suunas, rünnates seda samuti nagu eelmistki. Saades aga luba, algab pillimees, kes tingimata pidi olema kaasas, salgal lauluviit. Märdid köhatavad, hakkavad siis laulma. Laulu juhib märdi vanapaar. Pererahvas peaaegu alati andis märtidele loa laulda, ja kui mõni peremees juhtumisi ei annud, siis peeti seda kaua meeles ja see oli suureks teotuseks.
pag. 69653
5
Laske märti sisse tulla!
6
Märti, märti!
7
Laske märti sisse tulla!
8
Märti, märti!
9
Märdid tulnud kaugelt maalta,
10
Ümber ilma ümaret
11
kõrvasta kuud kumerat,
12
Alta tulnud halli ilma,
13
Päälta päikese punase,
14
Läbi soo sipa sopa.
15
Laske märdid lämmeessa,
16
Märdi küüned külmetavad,
17
Märdi varbad valutavad,
18
Märdi sõrmed sõeldavad.
19
Peremees, peremeheke,
20
Tõmba valla tõlgu ukse,
21
Kui ei tõmba, ma põrute,
22
Päästan ise valla peidu pulga!
Kui nüüd märtide palve pääle avati uks, siis viskab "märdiisa" oma kaelakotist kõiksugu vilja tuppa, mis pidi tooma edu ja õnne majapidamisse. Sellejärele astuvad vanapaar ja teener ka tuppa, kusjuures "märdiisa" peab kõne. Teised märdid jäid veel esialgselt välja. Omas kõnes ülistab märdiisa igas suhtes pererahvast ja ta teeneid ja palub luba õige nuruval toonil märtide sissetulekuks. Kui pererahvas annab loa märtidel astuda sisse, siis avab teener ukse ja märdid vajuvad sisse, võtavad teisteisel kätest kinni ja laulavad käies ise kõik aeg ringi mitmekesiseid laule, millega, nuruvad endile andeid.
25
Märt on visand vilja õnne,
26
Märt on kaldand karja õnne,
27
Sisse kannud karja õnne.
28
Sisse toonud sea õnne.
29
Märt tantsib nii et maa müriseb
30
Nii et põranda põriseb.
31
Peretütar kulda kinga!
32
Peremees, peremeheke!
33
Perenaine linnuke!
34
Otsi märdil ohverida,
35
Katsu märdil karaskida,
36
Vääna värsket lihada.
37
Kes annab Märdile midagi,
38
sel saavad siledad,
39
Lehmad lihavad, libedad
jne.
Mardipäev oli suur püha. Seks puhuks oli ka palju toite valmistatud. Nüüd tuuakse ja neid märtidele ja neile antakse hästi süüa ja juua ja veel päälegi andeid ligi. Enne lahkumist ka mardi tänavad:
43
Aituma, Märdid tänavad
44
Aituma pere isale,
pag. 69655
46
Aituma pere emale.
47
Siit on saadud kuked kanad
48
Siit on saadud liha kingid,
49
Siit on saadud vorsti rõngad.
50
Taalerida taskuesse.
51
Peretütar õnne leidku,
52
Kosjad tulgu, teised mingu.
53
Jumalaga papakene,
54
Jumalaga mammakene.
55
Peretütar peenikene.
Nüüd lahkuvad märdid selle järele ja liiguvad edasi teistesse taludesse, kus toimuvad samuti. Mardipäeva puhul öeldi - mart paneb pulga ette, siis tuleb külma. Mart võtab pulga ära kadripäeval, siis tuleb sula.
Kadripäeval on umbes samased kombed kui mardipäevalgi. Ainult meeste asemel liiguvad siis naised ringi, toimides umbes samuti kui mehed mardipäeval. Ka kadride seas on "kadri isa" ja ema. Loomulikult on ema mõju suurem kui isa.
Tihti ka kadriema läks toanurka, kus toimetas omi asju. See pidi samuti kui mardi pulga eest äravõtminegi ilma sulale minekut.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.