| |
Mardi- ja Kadripäeva kombeist.
|
|
| |
Muistsed eestlased pidasid praeguse mardipäeva asemel hingedepäeva. Hingedeaeg algas mihklipäevast ja kestis neli nädalat. Arvati viibivat kogu aeg surnute hinged omaksete juures, neid ei tohtinud pahandada, neile pandi sööke ja jooke kambri pääle. Hingede jooke ja sööke ei tohtinud süüa keegi elav, siis oli kättemaks kindel. Sageli kostsid ka mingid saladuslikud hääled. Vaimusid võis näha ainult "neljasilmaline" koer, kes siis unes haukus. Kord keetnud perenaine pajas liha hingedele, lapsed olnud juures ja palunud ka endale, kui perenaine annud liha lastele, kohe kuuldud ukse taga haledat nutuhäält. Perenaine surnud järgmisel päeval kohkumisest. |
|
| |
|
|
| |
Viimane hingedepäev olnud väga püha ja tähtis. Sellel päeval ei töötatud, ei kolistatud ega räägitud valjusti. Ka riietuti päevakohaselt: võeti ümber linane valge riie, nägu ja jalad mässiti kinni; vanad inimesed tõmbanud pahupidised kasukad selga, käies toas "neljal käpal, kujutades nii hunti, sest viimane olnud söönud vanapagana. Keskööl käidud maskeerituna Uku-kivil palvetamas, keegi pole tunnud teisteist. Tulnud tagasi koju, vaikitud kuni esimese kukelauluni. |
|
| |
|
|
| |
Hilisemal ajal ühendati hingedepäev Martin Lutheri sünnipäevaga "mardi"päevaks, maskeerimise komme olevat Lutheri kerjamise mälestis. Mardilaupäeval olnud "santide" jooksmine. Salkkond inimesi, noori ja vanu, ühinenud, käies talust tallu. Laul santide sisse minekul olnud järgmine: |
|
| |
|
|
| |
pag. 69718 Juht: Laske sisse mardisandid! |
|
| |
|
|
| |
Koor: marti. |
|
| |
|
|
|
|
12 |
Marti tulnud kaugelt maalta, marti
|
|
|
|
13 |
Mardi küüned külmetavad, marti
|
|
|
|
14 |
Mardi varbad valutavad; marti
|
|
|
|
15 |
Pai pereemake, pai pereisake, marti
|
|
|
|
16 |
pange tuli tubaje, marti
|
|
|
|
17 |
tule leeki lee'esse, marti
|
|
|
|
18 |
pango pirgu põlemaie, marti
|
|
|
|
19 |
lõmmud lausa leekimaie. marti
|
|
|
|
20 |
Kui pole puida paigala, marti
|
|
|
|
21 |
pane või parred põlema, marti
|
|
|
|
22 |
tuli peab toassa olema. marti
|
|
| |
Harilikult avati uks ja lasti "sandid" sisse, kelledeks olid poisid tüdrukute riideis ja vastuoksa. Sisse astumisel lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
25 |
Kui ärinal härra tapeti,
|
|
|
|
26 |
ja kerul käkki keedeti.
|
|
|
|
27 |
Trallala-la ja trallala-la.
|
|
| |
Harilikult oli juhiks "isa" ühes "emaga". Isal oli kaelas kolmevakaline kott, kus asetati nurutud anded: emal oli kaelas hobuse pää-tork, milles oli takku, kududes viimastest kaelkoogu-konksuga tütardele pitsi. Tütardel olid ka toredad pitsid: heinamärss, kalavõrk jne. |
|
| |
|
|
| |
Harilikult ei antud andeid pererahvalt kätte kergesti, oodati, et lahkuvad ilma selleta. Siis lauldi vastamisi järgmiselt: |
|
| |
|
|
| |
pag. 69719 Sant: |
|
| |
|
|
|
|
34 |
Mart on laulnud, mart on tantsnud,
|
|
|
|
35 |
Kus on mardi magus osa,
|
|
|
|
36 |
Mardi kallis kapakali?
|
|
| |
Perenaine: |
|
| |
|
|
|
|
39 |
Mardi osa oja ääres,
|
|
|
|
40 |
Mardi kali kaevu põhjas.
|
|
| |
Juhtus ka seda, et perenaine ei annud midagi kõigi nurumiste pääle, siis oli mardi-emal õigus sõimata kadripäevani: |
|
| |
|
|
|
|
43 |
"Saagu, saagu, ma sajatan,
|
|
|
|
44 |
Saagu sa sohu surema,
|
|
|
|
45 |
Aia-ääre õiguma;
|
|
|
|
46 |
Surtsi toogu sulle surma,
|
|
|
|
47 |
Lepa-lindu sulle leina,
|
|
|
|
48 |
Harakas aida-vargust,
|
|
|
|
49 |
Toonekurge tulekahju.
|
|
|
|
50 |
Saagu su poega pordikuks,
|
|
|
|
51 |
Tütar toogu tillukese,
|
|
|
|
52 |
Täditütar teise lapse,
|
|
|
|
53 |
Onu-naine hooralapse.
|
|
|
|
54 |
Saagu su kari kärvama,
|
|
|
|
55 |
Rukkinabrad näbrastuma,
|
|
|
|
56 |
Heinakuhjad kupatuma.
|
|
| |
Perenaine vastu: |
|
| |
|
|
|
|
59 |
Too see toepuu siia,
|
|
|
|
60 |
Andke mulle ahjuorki:
|
|
|
|
61 |
Ma neil närakil näitan,
|
|
|
|
62 |
vibuselgadel virutan:
|
|
|
|
63 |
sõimud sul omale olgu,
|
|
| |
pag. 69720
|
|
|
|
65 |
needus neile näha saagu,
|
|
|
|
66 |
Kes su kaasas kõndimas,
|
|
|
|
67 |
Teiste rahu rikkumas.
|
|
| |
Igakord ei tehtud sellist tüli, vaid kostitati marte rikkalikult, ja siis lahkusid viimased õnnistelles: |
|
| |
|
|
|
|
70 |
Taeva-taat teile tasugu,
|
|
|
|
71 |
Maarja-nänne maksku ära,
|
|
|
|
72 |
Sest et sant sai sajale,
|
|
|
|
73 |
Vaene leidis varjupaika.
|
|
| |
Enamiste kogunesid santide parved kusagile tallu, kus valmistati rikkalikke toite ja söödi-joodi mitu päeva. |
|
| |
|
|
|
| |
|