Vanake ei tea, milleks pühitsetakse mardipäeva, olevat rahva komme, pärit vanemaist ajust. Mardipäev oli tähtis püha, milleks valmistuti mitu nädalat; eriti palju toimetisi oli "marti minejail", s.o. isikuil, kes läksid mardisantideks. Valmistati viina ja õlut 40-50 toopi. Mardiõhtul laoti kraam vankrile ja mindi hobusega marti. Mardisantideks võisid minna ainult mehed. Jõudnud mõne talu ukse taha, mardid küsisid: "Tere, tere, peremees, kas mardil luba lugeda?" Lauset korrati kolm korda. Kui seest ei vastatud, ütles varemvalitud nn. "mardi-isa": "Kuule, pereeit, lükka taati küljest, et taat ärkaks!" Kui nüüdki ei vastatud, või mardid minema aeti, siis sajatasid mardid talu vilja- ja loomaõnne; häbematumad rikkusid koguni esemeid õuel, kas solkisid kaevus või tegid mõne muu vembu. Kui aga pererahvas andis "loa lugeda", siis mardid astusid sisse. Tuba oli pime, ja mardid laulsid uuesti:
4
Peremees, peremehike,
5
perenaine, perenaisuke,
6
peretütar, neitsike,
7
talutütar, taimeke!
8
Tõuse üles vooditest,
9
sinisiidi riietest,
10
punapööri patjadest!
11
Laske mardid sisse tulla!
12
Kui ei lase, ei palugi;
13
mart lööb maha uued uksed,
14
sagarad mart saadab aknast,
15
põõnast mart põrutab uksed.
16
Mart on ise ukseseppa,
17
mardi naine nakisseppa,
18
mardi pojad pulgasepad.
19
Mart teeb ette uued uksed,
pag. 69757
21
uued uksed, uued aknad.
22
Peremees, peremeheke,
23
perenaine naisuke,
24
peretütar, neitsike,
25
talutütar, taimeke!
26
Puhuge tuli toasse,
27
lõõtske lõke lõukaesse,
28
säsi sängi samba'asse!
29
Võta peergu varna pealt!
30
Kui pole peergu varna peale,
31
võta õrsilt halgusid;
32
kui pole õrsil halgusid,
33
võta parsilt pindasid,
34
kui pole parsil pindasid,
35
võta laest laastusid,
36
kui pole laes laastusid,
37
siis süüta sõrmed põlema,
38
tuli peab toas olema!"
pag 69758 Kui tuli juba põles, viskas "mardi-isa" herneteri, kaeru, otri või mõnd muud vilja põrandale, lausudes:
41
Sisse viskab mart viljaõnne,
42
taha tuppa taadiõnne,
43
nurka noore neiu õnne.
44
Kasugu vili, kandku kõrt,
45
vaks pead, toll tera."
või
48
"Mart viskab sisse seemnevilja,
49
hääd odrad, kaunid kaerad,
50
veel paremad rukkid."
Siis pajatati edasi:
53
Peremees, peremeheke,
54
perenaine naisuke,
55
peretütar, neitsike,
56
talutütar, taimeke.
57
Kipsi minna, kapsi minna,
58
kipsi minna kellerisse,
pag. 69759
60
kapsi minna kammerisse,
61
otsi mardile osada,
62
kääna mardile käntsakaida,
63
vääna mardile väntsakaida!"
Siis toob pererahvas martidele ükskõik millist toidukraami: jahu, vilja jm. vastavalt talu jõukusele. Et keegi vaene ei tahtnud olla, siis sai kraami rohkesti. Kraam viidi välja ja laoti vankrisse. Vahel saadi niipalju andeid, et mõnigi osav marditaja sai elada annetatud kraamist pool aastat ja enamgi. Kui anded kätte saadud, siis algasid martide vigurdused. Vahel oli kaasas pillimees, teised lõid tantsu. Talust lahkudes ütles "mardi-isa" pererahvale tänu:
66
"Aituma pereisale,
67
aituma pereemale
68
mardile osa hoidemast,
69
mardile käntsu käänamast,
70
mardile väntsu väänamast.
71
Kui mart tuleb teise aasta,
pag. 69760
73
teise aastase ajaga,
74
mart toob puuda puusalaadi,
75
seletisi sellalaadi,
76
külimitu küljelaadi,
77
vaka toob varvaste vahele."
Siis hakati üksteise käest kinni ja lahkuti kareldes, ise lauldes:
80
Vaat, kus tantsib sauna-marti,
81
sinna tõuske tõmmud härjad,
82
harjad suured, hangussarved,
83
lehmad matsakad madalad,
84
sead pikad siukad.
85
Kits oli kerge karvaga,
86
lammas lahke villaga.
87
Nüüd märti jätab jumalaga
88
pereeite taadiga."
Ja edasi sõideti järgmisse tallu.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.