| |
Mardi kombed.
|
|
| |
Mardipäeva pühitsetud M. Lutheri mälestuseks, kes ka mungana käinud kerjamas. (Kadripäev aga M. Lutheri naise Katheriina mälestuseks). |
|
| |
|
|
| |
Mardipäeva oodatud suure huviga, iseäranis teenijate seas, sest mardipäeval annud perenaine perele paremini süüa sellepärast, et siis olevat teenijad pererahvast rohkem austanud. Mardipäeval antud söögiks karaskit ja nn mardihanisid ja mõnes talus isegi mett. Mesi pandud kausiga (vahel olnud ka mesi veega segamini) lauale, kuhu siis leib sisse kastetud. |
|
| |
|
|
| |
pag. 69787 Mardilaupäeva-õhtul maskeeritud (miks, seda jutlustaja ei tea) endid ja käidud majast-majja ja talust tallu, korjates raha ja toidukraami. Üks martidest olnud mardiisa, teine m. ema ja teised lapsed. Armastatumaks maskiks olnud, et pandud kasuks selga, karvadega väljapoole, kuid enamasti jäänud see õigus mardiisale, kellel olnud kott nööriga kaelas, kuhu anded sisse pandud. Tallu minnes lauldud nii kaua ukse taga, kuni seestpoolt (miks, seda jutl. ei tea) uks tehtud lahti. Kui ust lahti ei tehtud, siis sooviti sellele perele mitmesuguseid õnnetusi (nagu halba karja, viljakasvu jne. õnne). |
|
| |
|
|
| |
Ukse taga lauldud: "Kuulake, kuulake: kas ka kilgi sitsuve, kas on inimeste maja või on päris heinaküüni." Siis kuulatud natuke aega, ja kui kuuldud inimhääli, lauldud edasi. Iga rea lõpus lauldud: mardi! mardi! |
|
| |
|
|
|
|
10 |
"Ja siin inimeste maja
|
|
|
|
11 |
Sest siin hääli kuulda'akse"
|
|
| |
Väikese vaheaja järele lauldud edasi. |
|
| |
|
|
|
|
14 |
"Laske mardi lämme'essa
|
|
|
|
15 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
16 |
Mardi küüne külmeteve,
|
|
|
|
17 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
18 |
Mardi varba valuteve
|
|
|
|
19 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
20 |
Mardi tullu kauge'elta
|
|
|
|
21 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
22 |
Säälta pilvede vahelta.
|
|
|
|
23 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
24 |
Läbi soo sipa-sopa,
|
|
|
|
25 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
26 |
Läbi raba ripa-ropa,
|
|
|
|
27 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
28 |
Läbi pimme pilliroo
|
|
|
|
29 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
30 |
Läbi sõke sõnajala
|
|
|
|
31 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
32 |
Läbi suure kasteheina
|
|
|
|
33 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
34 |
Pilliroogu pistis silma,
|
|
|
|
35 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
36 |
Sõnajalga lõigas sõrme
|
|
|
|
37 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
38 |
Kasteheina kääni kaala.
|
|
|
|
39 |
mardi! mardi!"
|
|
| |
(Vahepealt on jutlustaja laulu unustanud, kuid edasi on nii: |
|
| |
|
|
| |
pag.69790
|
|
|
|
43 |
"Mardil tila titi otsan
|
|
|
|
44 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
45 |
Mardi on munnini mudase
|
|
|
|
46 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
47 |
Mardi on põlveni porise
|
|
|
|
48 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
49 |
Mardi on kellani kesavesine."
|
|
|
|
50 |
mardi! mardi!
|
|
| |
(Ka lõpu on unustanud jutlustaja) |
|
| |
|
|
| |
Kui nüüd uks seestpoolt lahti tehtud, siis astutud sisse ja mardiisa löönud-puudutanud vitsakesega igat perekonnaliiget ja ise laulnud: |
|
| |
|
|
|
|
55 |
"Tere õhtust pereisake,
|
|
|
|
56 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
57 |
Tere õhtust pereemake.
|
|
|
|
58 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
59 |
Tervist teile pereisake
|
|
|
|
60 |
mardi! mardi!
|
|
|
|
61 |
Tervist teile pereemake
|
|
|
|
62 |
mardi! mardi!
|
|
| |
jne. kuni kõik perekonna liikmed läbi. See toiming pidi andma perekonna liikmeile pika eluea ja hea tervise. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd visatud põrandale kivi, nurkadesse herneid ehk muud teravilja ja heinu riputatud põrandale laiali. |
|
| |
|
|
| |
pag. 69791 Kivi pidi andma perele jahiõnne, herned viljakasvu ja heinad karjaõnne. |
|
| |
|
|
| |
Kui perenaist ehk -tütart toas ei olnud (ta kas oli teises toas või magas juba), siis lauldud |
|
| |
|
|
|
|
71 |
"Peretütar linnukene
|
|
|
|
72 |
Tõuse üles voodi'esta.
|
|
|
|
73 |
Sulipatjade seasta,
|
|
|
|
74 |
Valgelinade vahelta.
|
|
|
|
75 |
Puhka tuli tuba'esse,
|
|
|
|
76 |
Lõõtsu lõke kolde'esse.
|
|
|
|
77 |
Kui ei ole pirdu, võta pindu.
|
|
|
|
78 |
Võta laest laastukesta."
|
|
| |
(Edasi on unustanud). |
|
| |
|
|
| |
Siis ilmunud peretütar ehk -ema ja temalt küsitud: "Kas on luba luuri lüüa?" Harilikult saadud muidugi jaatav vastus. Siis üks mardisant, harilikult aga mardisa, laulnud ja teised tantsinud. Lauldi järgmist laulu, kuna ise löödi kahte puutükki taktis üksteise vastu: |
|
| |
|
|
|
|
83 |
"Vene-Ann ja Ratsu-Tiina
|
|
|
|
84 |
Konks-Mari, Konks-Mari.
|
|
|
|
85 |
Sikla-Vikla Pakla-Jaan.
|
|
|
|
86 |
Muru-Mutt ja heinakott.
|
|
|
|
87 |
Muru-Mutt oli mooduline
|
|
|
|
88 |
Käärikott oli kullaline.
|
|
|
|
89 |
Milla-malla mängiti
|
|
|
|
90 |
Naarisputru keedeti.
|
|
|
|
91 |
Haii...huii...haii...huii...
|
|
| |
Pääle tantsu toodi väljast "karu" tuppa ja siis hakanud karutantsitaja oma tööd. Karuks olnud harilik inimene, kas karu või mõnes muus nahas. Karu teinud kõiksugu vigurisi (näit. näidanud, kuidas vanatüdrukud magavad - jalad harki ja kõvasti norsates jne). |
|
| |
|
|
| |
Kui naljanumbrid läbi, andnud perenaine mitmesugust toidumoona. Märdid aga laulnud: |
|
| |
|
|
|
|
96 |
"Mardi tunnu vorstihaigu,
|
|
|
|
97 |
Mardi haisten seasõrgu.
|
|
|
|
98 |
Sest siin on siga sirgu tõmmat.
|
|
|
|
99 |
Kuid mart ei taha sealiha,
|
|
|
|
100 |
Sest kult on sea juures käinu.
|
|
|
|
101 |
Mart ei taha lambaliha,
|
|
|
|
102 |
Oinas oli lammast laksutenu.
|
|
|
|
103 |
Mart ei taha kanaliha,
|
|
|
|
104 |
Kukk oli kana kannustenu.
|
|
|
|
105 |
Mart tahab paljast haniliha."
|
|
| |
Üks mart, kes oli riietunud kitsena, jooksis tuba mööda ringi, kui teised laulnud, ja pildunud oma sabaga, milleks olnud viht, vett pererahvale ja teistele santidele. |
|
| |
|
|
| |
Kui aga satud sarnasesse perre, kus pereema kärmas ei olnud andeid andma, siis lauldud: |
|
| |
|
|
| |
pag. 69794
|
|
|
|
111 |
"Tääsid mardi tallu'eta
|
|
|
|
112 |
Tennu mardil kahjakesta.
|
|
|
|
113 |
Kulbi sehen utten kalja,
|
|
|
|
114 |
Kapa sehen tennu jooki,
|
|
|
|
115 |
Kui suuda ise minna
|
|
|
|
116 |
sa Anne, käse Kärtu,
|
|
|
|
117 |
sa Anne aidateeda
|
|
|
|
118 |
Kase Kärtu keldriteeda.
|
|
| |
Edasi juhatatud pereemale, kus asub karask ja keedetud kukk ehk hani (laulusõnades aga ei mäletata). |
|
| |
|
|
| |
Harilikult antud märtidele karaskit, keedetud kukk või hani ja muud. |
|
| |
|
|
| |
Kui ära mindud, siis tänatud ja lauldud: |
|
| |
|
|
|
|
125 |
"Nüüd olen söönu
|
|
|
|
126 |
Nüüd olen joonu.
|
|
|
|
127 |
Nüüd olen söönu söögikõrra.
|
|
|
|
128 |
Nüüd olen joonu joogikõrra
|
|
|
|
129 |
Pää on täis härjapäädikida
|
|
|
|
130 |
Suu sulaõluta."
|
|
| |
pag. 69795 Ka mõisahärra juures käidud sanditamas. Säält saadud harilikult raha. |
|
| |
|
|
| |
Tihti olnud niipalju marte koos, et rännatud hobustega mitu valda läbi: õhtust hommikuni |
|
| |
|
|
| |
Saadud toidukraami annetatud tihti ka vaesemaile külaelanikele ehk jaotatud omavahel. |
|
| |
|
|
|
| |
|