| |
Mardi ja Kadri kombeid.
|
|
| |
Mardi- ja kadrikombed Uulu vallast, umbes 45 aastat tagasi. |
|
| |
|
|
| |
Harilikult olid martiminejad noored, harva seltsis viimastega mõni vanem inimene, kes siis asus noori juhatama. |
|
| |
|
|
| |
Juba mitu nädalat enne mardipäeva tehti ettusid. Õmmeldi riideid, räägiti kokku, mis osa keegi pidi mängima martiminekul. Muretseti hobune, mis pidi martidele annetatud moona vedama ja määrati ka küüdimees. |
|
| |
|
|
| |
Juba kodus maskeeritult koguti mardilaupäeva õhtul määratud tallu kokku. Maskeeriti nii, et teatud martide krupp pidi kujutama peremeest marti oma perekonnaga. |
|
| |
|
|
| |
Jõudnud talu ukse taha, paluti lauldes esmalt ainult luba säällauluks. |
|
| |
|
|
|
12 |
Pai peremees, peremehike
|
|
|
13 |
Perenaine naisuke
|
|
| |
pag. 69804
|
|
|
15 |
Kas on luba lugeda
|
|
|
16 |
Pisukest palvet pidada
|
|
|
17 |
Ütelge ikka enne ja kui ei.
|
|
| |
"Pai peremees ja perenaisuke, laske ikka sisse, külm võtab lapsed ää" paluvad mardid ja hakkavad külma pärast uluma: |
|
| |
|
|
|
20 |
a- kui aiateivas,
|
|
|
21 |
o - kui hobune,
|
|
|
22 |
e- kui heinakuhi,
|
|
|
23 |
i- kui inimene
|
|
| |
Lõpetanud ulumise, algavad järgmist laulu: |
|
| |
|
|
|
26 |
Laske mardid sisse tulla
|
|
|
27 |
Mart tuli kaugelt maalta
|
|
|
28 |
Sinipilve seesta,
|
|
|
29 |
Valgepilvede vahelta
|
|
|
30 |
Üle soode ja rabade.
|
|
|
31 |
Mardi sõrmed sõitelevad
|
|
|
32 |
Jalavarbad valutavad
|
|
|
33 |
Küüned külmetavad.
|
|
|
34 |
Kus sel mardil aega läinud?
|
|
|
35 |
Mart tegi sillad soode peale
|
|
| |
pag. 69805
|
|
|
37 |
Pooled sillad porgandista
|
|
|
38 |
Sillapalgid sibulasta.
|
|
|
39 |
Et mart ei kastaks kapukida
|
|
|
40 |
Et võiks kuivalt asjal käia.
|
|
| |
Kui nüüd veelgi sisse ei lasta, siis hakkavad ähvardades laulma: |
|
| |
|
|
|
43 |
Peremees perenaisuke,
|
|
|
44 |
Kui ei tee ei palugi.
|
|
|
45 |
Mart lööb maha ukseksed,
|
|
|
46 |
Sõtkub maha sagaraksed.
|
|
|
47 |
Mardi hulgas uksesepad,
|
|
|
48 |
Mardi salgas sagarsepad,
|
|
|
49 |
Mardi poisid põõnassepad,
|
|
|
50 |
Mardi poisid pulgasepad.
|
|
| |
Nüüd avatakse ikkagi uks ja mardid astuvad sisse. |
|
| |
|
|
| |
Mardilapsed hakkavad tantsima; vana mart asub peremehe jutule ja ta naine perenaise poole. |
|
| |
|
|
| |
Mardil on kaelas hobuse peakott, milles terad ja viinapudel. Ta hakkab pilduma teri peremehe külvi hääks kordamine- kuks, öeldes: |
|
| |
|
|
|
57 |
Õue peale õnnevilja,
|
|
|
58 |
Sisse pillun seemnevilja,
|
|
|
59 |
Toa taha tubakavilja.
|
|
| |
Nüüd võtab ta ka viinapudeli ja pakub peremehele, öeldes: " Võta mardi jalga." |
|
| |
|
|
| |
Terve see aeg askeldab mardi naine perenaise ümber ja mangub viimaselt söögipoolist oma näljastele lastele. |
|
| |
|
|
| |
Mart otsib ühe nõu veega (kapp, pang või toober) ja asetab selle keset tuba. Ta tahab oma noorimat last ristida. Tuuakse laps esile, kes väga karjub ja vastu puikleb. Nimi lapsele pannakse aja järele, kui on õhtune aeg, siis on lapse nimi Ehavalgeke, kui öösine-, siis Kuuvalgeke, hommikune aeg, siis Koiduvalgeke. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd hakatakse lapsele hambaraha korjama. Üks martidest teeb alguse, viskab hõberaha vette. Soovitatakse viskajaile, et visaku ikka hõbevalgekest (hõbera- ha, mitte vaskraha), siis ei hakkavat kuri ega nõidus lapsele peale, Kui enam viskajaid pole, siis korjavad teised lapsed sulistades veest raha ja hüüavad: "Oi, oi valged hambad!", kui hõberaha. Kui vaskraha, siis: "Oi, oi mustad hambad!" |
|
| |
|
|
| |
Mardi naine kasutab juhust ja tõttab uuesti perenaiselt manguma ristilapsele riideid, villu, seepi jm. |
|
| |
|
|
| |
Mart mangub jälle peremehelt, lauldes: |
|
| |
|
|
|
72 |
Võta võtmed võrusta,
|
|
|
73 |
Astu aidateeda mööda,
|
|
|
74 |
Kepi keldri poole.
|
|
|
75 |
Seal on sead poolikulle
|
|
|
76 |
Sealapped laes ripnevad.
|
|
|
77 |
Katsu mardil karaskida,
|
|
|
78 |
Otsi mardil vorstikesta,
|
|
|
79 |
Seapäida poolikuida.
|
|
| |
Nüüd rahuldab pererahvas martide soovid, tuuakse leiba, liha, kala, nahka, villu, seepi jm. |
|
| |
|
|
| |
Hakkavad lahkuma ja laulavad: |
|
| |
|
|
|
84 |
Aituma pereisake, pereemake,
|
|
|
85 |
Seda andi andemasta,
|
|
|
86 |
Käetäita käändemasta
|
|
|
87 |
Andis andi
|
|
|
88 |
Väänas muntsu.
|
|
| |
Lõpeks soovivad pererahvale õnne. |
|
| |
|
|
|
91 |
Mis ma soovin pereemal?
|
|
|
92 |
Soovin lehmad matsakad madalad
|
|
|
93 |
Sead sirged ja sinakad,
|
|
|
94 |
Põhud täis põrsaida.
|
|
|
95 |
Haned aia käänakulle
|
|
|
96 |
Mis ma soovin peretütrel?
|
|
|
97 |
Soovin valged lambad ja lahked villad
|
|
|
98 |
Mis ma soovin peremehel?
|
|
|
99 |
Soovin hallid härjad hangus sarved
|
|
|
100 |
Pead pilvede ääre alla.
|
|
|
101 |
Mis ma soovin perepojal?
|
|
|
102 |
Soovin tallid täis tuliseid täkkusida.
|
|
| |
Nüüd lahkuvad. |
|
| |
|
|
| |
pag 69809 Nii rännatakse terve öö kuni hommikuni. Märdipäeval kogunevad mardid teatud tallu kokku, kuhu on viidud ka juba moonakoorem. Sääl süüakse, juuakse, tantsitakse, mängitakse pilli ja nii möödubki mardipäev Uulu vallas. |
|
| |
|
|
| |
Ka valmistatakse mõnes talus õlut, kus on keegi Mart'i nimeline isik. Peetakse nimepäeva. Valmistatakse hanepraadi ja üldse peetakse püha. |
|
| |
|
|
|
| |
|