COL: N. Raist, Pärnu Poegl. Gümn. IIIr kl. ID: E 69904/7 INF_ELUL: 80 a. INF_NIMI: Leena Madisson LLIIK: Mardilaulud LOC: (?) ZANR: kombekirjeldus/siirdevormiline laul TMP: 1930
Mardipäeva pühitseti vanasti hoopis teisiti kui nüüd. Endistest mardipäeva kommetest jutustas mulle Leena Madisson, 80 a. vana.
Mardilaupäeval töötati nagu harilikult tööpäeva lõpuni. Pidutsemine algas alles pääle päevatööd. Siis kogus mardi-rahvas kokku ja mindi külla santima. Riietus oli võrdlemisi lihtne, näiteks: ümberpöördud kasukad ja pinsakud. Püüti ka võimalikult nägu varjata, kas maski ehk rätiku abil. Talu ukse taga hakati järgmist laulu laulma:
6
Kas on luba lugeda,
7
Pisukest palvet pidada,
8
Mart on tulnud kauget maada
9
Mart pole tulnud maada mööda
10
Mart on tulnud, taevast mööda
11
Halli pilve ääre alta
12
Sinipilvede seesta,
13
Mardi küüned külmetavad,
14
Jalavarvad valutavad,
15
Sõrmeotsad sõitelevad,
pag. 69905
17
Mart ei taha tallekesta,
18
Mart tänab talle villakesta,
19
Mart ei taha linakesta,
20
Mart tahab linapeokesta,
21
Mart ei taha ossikesta,
22
Mart tahab ossi ossukesta,
23
Mart ei taha põpukest,
24
Mart tänab põpu pekikest,
25
Mart ei taha tangukest,
26
Mart tahab tangutoobikest,
27
Mart ei taha pastlakest,
28
Mart tahab pastlapaarikest.
Seepääle avati uks ja lasti mardisandid sisse, Mardisandid tervitasid pererahvast järgmise lauluga:
31
Tere õhtust perenaine,
32
Minu kõht on ette vaene,
33
Palu's natukene leiba,
34
Ega see pole võlga,
35
Palus' natuke piima,
36
Ega ma võta viina,
37
Palus' natukene liha,
38
Ega see pole viha,
pag. 69906
40
Sul lehmad, lambad,
41
Mul paljad hambad,
42
Sinu põllul oli vilja,
43
Seda nägin mina hilja,
44
Mul paljad reied,
45
Tuul puhub läbi,
46
Et päris häbi.
Pääle teretuslaulu jagas perenaine ehk peremees mardisantidele vilja ja liha. Pakuti ka õlut ja viina. Anded käes, hakkasid mardisandid lõõtspilli ja viiuli saatel tantsima. Lauldi ka õnnistuslaulu.
49
Rehe alla lehmaõnne
50
Lauta lambaõnne
51
Talli hobuseõnne
52
Keset õue seaõnne.
Pääle tantsu lahkusid mardisandid talust. Järgmisel päeval, s.o. mardipäeval, kogunesid kõik mardisandid mõnda tallu end lõbustama. Söödi ja keedeti pererahvaste andeid. Ülejäänud osa müüdi ära.
Mardipäev on usupuhastaja Martin Lutheruse mälestuspäev. Nüüd on mardipäeva traditsiooniliseks roaks kujunenud mardihani. Vanasti seda polnud, sest siis kasvatati taludes õige vähe hanesid. Mardipäeval erilisi toite ei valmistud, küll toodi aga linnast rohkesti viina.
Kadrikombed on üldjoontes samad. Kadris käisid päälmiselt naised. Kadrisantide riietus oli palju uhkem ja värvirikkam kui mardisantidel. Nad tantsisid samuti taludes ja kogusid andeid.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.