e000699250002
PärnumaaPärnu
Tiits, G.
1930

Metadata

COL: G. Tiits, Pärnu Poegl. Gümn.
ID: E 69925/7 (2)
INF_ELUL: 73 a.
INF_NIMI: Madli Linde
LLIIK: Kadrilaulud
LOC: Pärnu khk., Sauga v., Räägu k.
ZANR: kombekirjeldus
TMP: 1930

Kadri kombeid.

Oli kadrilaupäev. Kadripäeva peeti veretunnistaja Katariina mälestuseks. Kadriõhtul saadi hakkama samade naljadega, mis mardiõhtulgi. Vahe oli selles, kadrisandid rõivusid naisterahva riideisse. Üks kadrisant esines kadriemana, teised ta tütred. Kadriemal oli kott kaelas, milles korjas andeid. Kadrid palusid sisselaskmist ja ütlesid: "Kulla perenaine, süska peremehe külge, ehk ta ei kuule, magab." Või laulsid jälle:
    4  "Kadri ei taha palju maada
    5  Kadri tahab ahjuesise,
    6  Kadri ei taha tallekest,
    7  Kadri tahab talle villakest."
Kui peremees oli andide andmise vastu, siis kostnud kadriema: "Pai peremehikene, aita nüüd ikka meid kah, meie vaeva lunastada."
Kui kadridele antud erneid või ube, siis laulnud nad:
    12  "Kasugu teil herned ümmargused,
    13  Oad pisut pikergused,
    14  Läätsad laiad lapergused."
Kadrid nurunud:
    17  "Palume pastlapaelukest
    18  ja nurume linanuustikest."
Nii tehtud kadrisantidega halba nalja. Viidi parsile kapaga vett. Pastlapael seotud kapa kõrva külge. Kui nüüd kadriema nurus pastlapaelukest, siis kästud teda parsilt alla rippuvat nööri tõmmata. Harva juhtus, et see nali õnnestus.
Kadripäeva ei peetud nii suureks pühaks kui mardipäeva. Nii kedratud ühes peres, kui kadrid sisse tulnud. Kadrisandid nähes ketrajat, haaranud voki ja viinud selle suure kisaga välja. Mardi- ning kadrisandid korjanud terve hobusekoorma andeid, millest jätkus kauaks. Hilisemal ajal noritud raha. Harilikult saadi igast talust "rubla" raha, mille mardi- või kadrisandid jagasid omavahel.
Mõned raiskasid saadud raha kõrtsis, enamjagu hoidsid seda alal.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 69938/40 (2) 84 %
E 69197 (2) 33 %
ERA II 6, 702 (25) 31 %
E 69587 (5) 30 %
E 69827 (2) 30 %
ERA II 27, 181 (36) 28 %
E 69158 27 %
EÜS I 891 (30) 26 %
E, StK 18, 129 (100) 25 %
H IV 2, 70 (19) 25 %
ERA II 17, 129/30 (73) 24 %
E 69360 (3) 22 %
E 69148/50 (1) 21 %
H III 5, 327 (6) 20 %
E 79643/5 19 %
EÜS X 2613 (102) 19 %
H II 47, 579 (2) 18 %
E 78294/5 (3) 18 %
E 69069/71 17 %
E 70021/3 (1) 17 %
EÜS X 2670 (220) 17 %
H I 2, 115 (12) 17 %
ERA II 39, 79/80 (1) 17 %
E, StK 1, 121 (191) 17 %
E, StK 29, 82/3 (2) 16 %
E 69601 16 %
E 69890 (2b) 16 %
E 79638/42 15 %
ERA II 17, 208/9 (141) 15 %
E 69770/1 (2) 15 %
E, StK 10, 355/6 (?) 15 %
E, StK 10, 355/6 (?) 15 %
E 59025 15 %
H II 47, 694 (3) 15 %
H III 14, 547/48 (7) 15 %
AES, MT 76, 16/7 (9) 14 %
E 69189 14 %
E 60548 (6) 14 %
H II 16, 378/9 (16) 14 %
ERA II 6, 574 (22) 14 %
E 78262/3 14 %
E 69603 (1) 14 %
H IV 3, 664 (11) 13 %
ERA II 17, 139 (81) 13 %
E 68914/6 13 %
EÜS VII 2345/6 (148) 13 %
E 69799/a 13 %
E 69880/1 13 %
E 69890/1 (3) 13 %
E 69809/10 12 %
E 85523/5 (1) 12 %
H II 14, 476/7 (6) 12 %
EKmS 4° 2, 788/9 (109) 12 %
E 69898/900 12 %
E 70008/9 12 %
E 71195 (1) 11 %
E 69127/8 (1) 11 %
ERA II 39, 165/7 (77) 11 %
E 54324 (26) 11 %
E 69048/50 11 %
E 69742 11 %
EÜS V 1243 (3) 11 %
E, StK 37, 103 (9) 11 %
H I 2, 32 (13) 11 %
E 69509/10 11 %
EÜS XI 698 (241) 11 %
E 69825/6 (1) 10 %
E 70067 10 %
H IV 2, 548/9 (32) 10 %
E 69606/7 (3) 10 %
ERA II 124, 96/7 (23) 10 %
E 70004/6 (1) 10 %
H III 24, 33/4 (12) 10 %
E 59215 (14) 10 %
E 61554/5 10 %
H II 7, 274 (157) 10 %
ERA II 123, 185/6 (226) 10 %
ERA II 207, 63/6 10 %
E 69233/6 (3) 10 %
E 69901/3 10 %
ERA II 42, 158/9 (7) 10 %
ERA II 14, 104/5 (15) 10 %