Mardipäev oma lõbusate ja mitmekesiste kommetega on oodatavamaid ja huvitavamaid pühi rahvale. Mardipäeva pühitsemine on lõbusaks vahelduseks eriti noorrahvale. Kuid nüüd juba on märgata nende kommete kadu rahvas.
Kuidas peeti mardipäeva Hallistes, sellest on jutustanud alljärgnevas Marie Siil, 73 a. vana.
Mardilaupäeva ettusist oleks nimetada mitmesuguste toitude valmistamist nagu: karaski, vorstide jm., kuid päätoiduks oli mardihani.
Mardisandid käisid kerjamas kahel õhtul. Esimesel õhtul käisid "maamärdid" ja teisel õhtul "saksamärdid". Vahet neil mõlemil mardisandiks käimisel ei olnud, küll käidi aga teisel õhtul vähem.
Mardisandiks käijaiks olid lapsed ja ka noorem rahvas. Vanemaist käisid need, kellel oli hea kõneand ja kes ise oli ka "naljamees".
Mardisantidel oli ligi kaks juhti - "märdi-isa" ja "märdi-ema". Need olid harilikult vanemad inimesed. Märdiemal oli ligi leivakott ja isal rahakott, kuhu saadud anded pandi.
Mardisantide riietuste siht oli end muuta tundmatuks. Poisid riietusid end sageli tüdrukutetes ja tüdrukud poisteks. Pandi ette linast habemed ja vuntsid. Näo eet tõmmati masked. Pähe pandi paberist kübarad ja selga pandi tagurpidi pöördud kasukas, lina ja muud, mis andsid mardisandile naljaka välimuse.
Mardisandid, jõudes külastatava maja ette, hakkasid laulma laulu, mis pidi kujutama mardisandi häda ja viletsust ja paluti tuppa. Öeldi, et,
18
pai peremees,
19
märti, märti
20
pai perenaine,
21
märti, märti
22
kas on luba luurida,
23
märti, märti
või lauldi näiteks:
26
laske märdi lämme'essa,
27
märti, märti
28
märdi tulnu kauge'elta.
29
märti, märti
30
Märdi küüne külmeteve,
31
märti, märti
32
märdi varba valuteve,
33
märti, märti
34
märdi sõrme söeleve.
35
märti, märti
36
Märdi tulnu kauge'elta,
37
märti, märti
38
läbi laane lipa-lopa,
39
märti, märti
pag. 69944
41
läbi soo sipa-sopa,
42
märti, märti
jne.
Iga rea järele lauldi "märti, märti."
Kui mardid olid lastud tuppa, algasid mardi-tantsud-laulud ja mängud. Mardisandid kujutasid ka loomi. Keegi pani omale tagurpidi pöördud kasuka selga ja kujutas karu ja karutantsitaja laskis teda teha mitmesuguseid kunsttükke, nagu: kuidas vanatüdruk vett toob ja läheb magama ja kuidas seda teeb noor tüdruk. Siis tehti veel "hobust". Keegi, kes tahtis kujutada hobust, kinnitas omale taha kartulikorvi, laskis enese küürakile ja võttis enesele lina ümber. Siis pistis ta eest lina alt välja pika varre otsa kinnitatud hobuse pea, ja hobune oligi valmis. Mardisantidel olid ligi ka muidu muusikariistad, nagu: harmoonik, viiul, trumm ja muud.
Kui oldi juba küllalt lauldud ja mängitud, siis hakkasid mardid tasu nõudma. Märdi-ema ja -isa kaebasid, et lapsed olevat näljas ja tahtvat süüa, et hobusel olevat raud alt ära jne.
Ema korjas toiduande, kuna isa raha. Neil oli ligi ka vitsad. Kui lapsed olid olnud sõnakuulmatud, siis said need peksa.
Kui pererahvas oli olnud lahke, siis lauldi pererahvale õnne, et kõik läheks hästi, vili hästi kasvaks, loomadel mingit viga ei juhtuks jne. Kui mardisante ei lastud üldse majja, siis lauldi pererahvale õnnetust ja hukatust. Toiduandeist anti martidele harilikult vorste, karaskit, saia jm. Kord antud ühes talus martidele vorste, mis olnud täidetud taaripäraga. Muidugi olnud mardid siis andjaile vihased ja soovinud neile kõike halba.
Anded viidud kokku märdi-isa ja -ema juure, mõni päev pääle marte, kui kõik anded olid koos, peeti pidu mardisantide vahel. Sääl söödi siis kõik korjatud kraam ära. Saadud raha eest osteti maiustusi, viina ja õlut. Niisamuti möödusid ka kadripäevad. Nii mardi- kui ka kadripäeval kirikus ei käidud. Ka ei teatud nendega seotud olevat mingit mõistet, miks seda tehti.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.