| |
Mardi päeva kombeid.
|
|
| |
Mardilaupäeva õhtul s.o. mardipäeva eelõhtul ei kedratud nagu harilikult, vaid tehti pastlapaelu, et neid siis anda mardisantidele. |
|
| |
|
|
| |
Sellel õhtul käisid ka mardisandid. Mardisantideks käisid harilikult noored mehed, kuid vahel võeti ka mõni vanem mees mardi-isaks. |
|
| |
Noormehed riietusid pahupidi kasukaisse, milledele tõmmati ümber õleväät. Ka olid neil silmad sageli määritud. Mardisantidel oli ka oma isa ka ema. Isaks riietus kas keegi vana habemega mees, ehk noormees, kellele tehti siis linast habe. Mardiisa pidi olema kohmakas käigus ja üldse andma välja isa plaani. Mardiemaks riietus keegi meesterahvas, kes näolt enam-vähem sarnanes naisele. Ta riietus naisterahva riideisse, ja tal oli ligi kedervars. |
|
| |
|
|
| |
Mardilaupäeva õhtul pimedas sõideti siis hobusega kuskile taluõue, hobune seoti, ja siis läksid mardisandid pere ukse taha, kus lauldi: |
|
| |
|
|
|
9 |
Eile marti oodati,
|
|
|
10 |
Taane marti vaadati;
|
|
|
11 |
Nüüd on mardid koju tulnud.
|
|
|
12 |
Mardid pole maasta leitud,
|
|
|
13 |
Mardid tulnud taeva'asta.
|
|
| |
pag. 69979
|
|
|
15 |
Taeva'asta laevadesta.
|
|
|
16 |
Tinutud tänavaid kaudu;
|
|
|
17 |
Vasetud väravaid kaudu;
|
|
|
18 |
Mart toob õue hooste õnne;
|
|
|
19 |
Väravasse veiste õnne;
|
|
|
20 |
Lambalauta talleõnne;
|
|
|
21 |
Sea põue põrsaõnne.
|
|
|
22 |
Laske mardid sisse tulla!
|
|
|
23 |
Mardi küüned külmetavad;
|
|
|
24 |
Jalavarvad valutavad.
|
|
|
25 |
Pereeit oh eidekene!
|
|
|
26 |
Peretaat oh taadikene!
|
|
|
27 |
Tõuske üles voodista;
|
|
|
28 |
Parajusta padjusta;
|
|
|
29 |
Kirju teki keske'elta;
|
|
|
30 |
Valgete linade vahelta.
|
|
|
31 |
Otsige perest peergusida,
|
|
|
32 |
Kui pole peres peergusida
|
|
|
33 |
Siis tooge lõsnast lõmmusida,
|
|
|
34 |
Kui pole lõsnas lõmmusida
|
|
|
35 |
Siis võtke parrest pindusida,
|
|
|
36 |
Kui pole parres pindusida
|
|
|
37 |
Siis võtke roogu räästa'asta,
|
|
|
38 |
Kui pole roogu räästa'assa,
|
|
|
39 |
Siis võtke pinust peeneid puida,
|
|
|
40 |
Siis tooge soosta sammelaida.
|
|
|
41 |
Ikka puhuge tuli tubaje,
|
|
|
42 |
Ja lõõtsuge lõke lõuka'asse.
|
|
| |
Harilikult lasti juba enne laulu lõppu mardisandid sisse. Neil olid sisse tulles vitsad käes ja löödi siis toasolejaid ikka: "Tervist! Tervist!", kuid mitte seda, kes ukse avas. Kui keegi mardisantidest ukseavajat lõi, siis andsid teised sellele vitsu. |
|
| |
|
|
| |
Kui pererahvas oli teretatud, siis viskas mardisantide isa vilja põrandale, õnnistades: |
|
| |
|
|
|
47 |
Ette tuppa õlleodrad!
|
|
|
48 |
Taha tuppa tanguodrad!
|
|
|
49 |
Keskeltuppa keeduvili!
|
|
| |
Hiljem korjati see vili ja pandi seemnevilja sekka, et siis seemnevili idaneks paremini. |
|
| |
|
|
| |
Siis panid mardisandid põrandale karbid või, liha või säinakala jaoks ja kotid vilja jaoks ja paluti silmavalgust (küünlaid) ja lehmavalgust (võid). Ka lauldi siis: |
|
| |
|
|
|
54 |
Pereeite eidekene!
|
|
|
55 |
Peretaati taadikene!
|
|
|
56 |
Kipsige alla kelderisse,
|
|
|
57 |
Kapsige alla kamberissa,
|
|
|
58 |
Siis tooge säälta seapäida,
|
|
|
59 |
Seapäida, säinapäida,
|
|
|
60 |
Vana laugu lambapäida.
|
|
|
61 |
Jagage mardile jagusid
|
|
|
62 |
Ja otsige mardile osasid!
|
|
| |
Mardisantide emal (ka nimetati teda noorikuks) oli aga kedervars peos, või istus ta toas leiduva vokki taha ja ketras, lauldes: |
|
| |
|
|
|
65 |
Küll mina ketran,
|
|
|
66 |
Küll mina ruttan,
|
|
|
67 |
Enne jõulu jämeda,
|
|
|
68 |
Peale jõulu peenikse.
|
|
|
69 |
Ikka mul paistab paljas magu
|
|
|
70 |
Hiilgab ihu punane.
|
|
| |
Siis tõid pereeit ja peretaat andeid mardisantidele. Noorikule anti harilikult küünlaid. Pääle selle toodi veel liha, kala, säinakala, leiba, võid, kartulaid, külimitiga vilja, ube, erneid, pastlapaelu jne. |
|
| |
|
|
| |
"Aitüma! Aitüma!" tänasid siis mardid ja hüppasid. Siis võtsid mardisandid anded ja hakati minema, minnes aga lauldi: |
|
| |
|
|
|
75 |
Siitpere sead sigigu!
|
|
|
76 |
Siitpere lambad lagugu!
|
|
|
77 |
Siitpere kanad kasugu!
|
|
|
78 |
Siitpere haned asugu!
|
|
|
79 |
Siitpere kari kasugu!
|
|
| |
Vili ja muud saadud asjad asetati hobusele ja mindi teise tallu, kus korrati kõik sama. |
|
| |
|
|
| |
Niiviisi koguti hulk andeid. Osa andeid müüdi ja toodi selle eest viina; saadud odrad tehti linnasteks ja saadi nii õlut, ning siis korraldati ühel pühapäeval kuskil kõrtsis või ka taluperes mardi "pulmad". Neid pulmi peeti sageli kogu nädala läbi, selle järele, kui kauaks jätkus korjatud toidust. Pulmas söödi, joodi, mängiti kaarte, kutsuti külast noori tüdrukuid ja ka naisi ning tantsiti ka siis. |
|
| |
|
|
|
| |
|