| |
Pulmade kohta
|
|
| |
Kui pruut ja peig laulatusel ära tulid, siis viidi pruut valge rätikuga peas laua taha ja siis lauldi rätik peast ära: |
|
| |
|
|
|
4 |
Peiu istub renni taga
|
|
|
5 |
Pruut see nutab nurki kaudu
|
|
|
6 |
Tahab kihlad kätte anda,
|
|
|
7 |
Pakub pandid tagasi.
|
|
|
8 |
Kes palus pandid vastu võtta?
|
|
|
9 |
Soovis poisil suuda anda?
|
|
|
10 |
Paiskand pandid parandale
|
|
|
11 |
Sõrmuksed aga sõnnikusse
|
|
|
12 |
Punased paelad pinu taha
|
|
|
13 |
Rätikud aga räästa alla.
|
|
|
14 |
Külap oleks külas tüdrukid
|
|
|
15 |
Ja valdas vanu neidusid
|
|
|
16 |
Kes tooks sõrmuksed sõnnikust
|
|
|
17 |
Punased paelad pinu tagant
|
|
| |
pag. 73067
|
|
|
19 |
Rätikud ka räästa alt.
|
|
|
20 |
Peamees hea mehike
|
|
|
21 |
Peanaine naisuke
|
|
|
22 |
Saajavanem poisike
|
|
|
23 |
Päästa mu sõsar sõbudest
|
|
|
24 |
Punu ta punaseist paeladest
|
|
|
25 |
Vau ta valgest rätikust.
|
|
| |
Siis võeti pika nooguga kepiga pruudi peast valge rätik. Kaks päeva peeti pruudi kodus pulmi ja siis mindi peiu koju. Enne pruudi-koju minemist ei lastud pulmalisi ennem sisse, kui pidi laulma: |
|
| |
|
|
|
28 |
Haksin mina koitus tulema
|
|
|
29 |
Enne valget vanima
|
|
|
30 |
Saand teele saand
|
|
|
31 |
Hakkas sadama
|
|
|
32 |
Vihma maha virtsutama
|
|
|
33 |
Ragesid ka raksutama.
|
|
|
34 |
Pani kõik sood soppa täis
|
|
|
35 |
Kadarikud karda täis.
|
|
|
36 |
Tere, tere teine pere,
|
|
|
37 |
Kas on see see pulmapere?
|
|
|
38 |
Või on ta üks kõrtsikoda?
|
|
|
39 |
Või on ta üks talgutuba?
|
|
|
40 |
Armas pere, me palume
|
|
|
41 |
Laske meid tuba tuule eest
|
|
|
42 |
Ula alla uudse eest
|
|
|
43 |
Sauna suure saju eest.
|
|
| |
Siis lasti pulmalised tuppa. Juba teisel päeval viidi pruut peiu koju nn "nõudjate" käsul. Kohe pulmalised järele ei läinud, aga mõne tunni pärast läksid nad ka. Peiu kodus lukustati jälle värav ja ennem ei avatud, kui pidi laulma: |
|
| |
|
|
|
46 |
Me tulime oma otsima:
|
|
|
47 |
Oma karjamaa kauakest,
|
|
|
48 |
Oma põllupiikest.
|
|
|
49 |
Ehk on ta selle söömaga,
|
|
| |
pag. 73068
|
|
|
51 |
Mis ta eile meitel sõi.
|
|
|
52 |
Ehk on ta selle joomaga?
|
|
|
53 |
Mis ta eile meitel jõi
|
|
|
54 |
Ehk on ta saunas süsi söömas,
|
|
|
55 |
Viha virbi närimas?
|
|
|
56 |
Ärge viige teda pereorjaks,
|
|
|
57 |
viige pereminijaks
|
|
|
58 |
Leivakannika leikijaks.
|
|
| |
Siis avati värav ja lasti pulmalised sisse. Peiu õues, seal kedrati, lõugutati, uhuti kangad, kaariti jm, et pruut peaks kõiki neid töid oskama teha. Teisel päeval jagati pruudi veimevakk, anti igale pulmalisele midagi. Vakalaul: |
|
| |
|
|
|
61 |
Eiu, veiu vennikene
|
|
|
62 |
Neitsivälja poisike
|
|
|
63 |
Peamees sa kübaruke
|
|
|
64 |
Saajavanem sa poisike.
|
|
|
65 |
Veereta kivi vaka peale
|
|
|
66 |
Kõige nelja nurga peale
|
|
|
67 |
Kuni isa kingib härja
|
|
|
68 |
Kuni ema kingib lehma
|
|
|
69 |
Nadu narmi utukse
|
|
|
70 |
Küdi kõrvi ruunakse.
|
|
| |
Siis hüüti pereisa ning pereema "tõotama". |
|
| |
|
|
|
73 |
Nüüd on isa kinkind härja
|
|
|
74 |
Nüüd on ema kinkind lehma
|
|
|
75 |
Nadu narmi utukse
|
|
|
76 |
Küdi kõrvi ruunakse.
|
|
| |
Kinkide jagamise ajal lauldi: |
|
| |
|
|
|
79 |
Nüüd algagem ta auvakka
|
|
|
80 |
Kiskugem lahti kinniskaast
|
|
|
81 |
Hakkagem nüüd seal andeid andma
|
|
|
82 |
Pealt pereisale, pealt pereemale
|
|
|
83 |
Keskelt kõige perele
|
|
|
84 |
Vahelt vaeste lastele
|
|
|
85 |
Põhjast pisiste poistele
|
|
|
86 |
Need pole tehtud nipakast
|
|
|
87 |
Need pole tehtud nupakast
|
|
| |
pag. 73069
|
|
|
89 |
Need on otse oina villust
|
|
|
90 |
Suure oina suivillust
|
|
|
91 |
Lahkest talle lõõmetest
|
|
|
92 |
Sukad suured, suud laiad
|
|
|
93 |
Kindad kenad, kirjad suus
|
|
|
94 |
Paelad peal veel paremad.
|
|
|
95 |
Pühi tuba, põimi kõrred
|
|
|
96 |
Vii need kõrred karjaaida.
|
|
|
97 |
Siis sul kasvab kaunis kari.
|
|
|
98 |
Tihed kirja tiined lehmad
|
|
|
99 |
Valed kirja vassikad
|
|
|
100 |
Hallilaugid suured härjad.
|
|
| |
Kannupoiss hüüdis, kui veimevakk jagatud "Tulge jooge, tooge raha, kena keha, magus märg"! Siis oli varssi pulmadel lõpp. |
|
| |
|
|
|
| |
|