e000761990000
PärnumaaTõstamaa
Tomson, Alfred
1931

Metadata

COL: Alfred Tomson, Pärnu l. poegl. gümn. I kl. õpil.
FUNC:
ID: E 76199/201
INF_ELUL: 18 a.
INF_NIMI: Helmud Kiisvek
LLIIK_YHT: Kalendrilaulud (Jaanilaulud - Jaanilaulud)
LOC: Tõstamaa khk.
ZANR: kombekirjeldus/siirdevormiline laul
TMP: 1931
TYP: Jaanitulele
TYP_MRKS: [massühtlustus]
TYP_YHT: Kutse jaanitulele + Kes ei tule jaanitulele!

Jaanipäeva kombeid.

Jaanipäeva pidu algas jaanilaupäeva õhtul. Ettevalmistused muidugi palju varemalt. Jaanilaupäeva sümboliks oli jaanituli. Kalamehed võtsid selleks vana paadi, mille nad hagudega täitsid ja puu otsa vinnasid. Hää leegi saavutamiseks pandi hagude hulka tõrva ja püssirohtu. Kaugemal meredest tarvitati tõrvast tünni. Tule ümber kogunes ümbruskonna rahvas, kus lauldi ja mängiti. Neist tuntuim laul:
    4  Igaüks nüüd kokku tuleb
    5  Siin, kus jaanituli põleb;
    6  Kes ei tule jaanitulele,
    7  Selle odrad ohakased,
    8  Kaerad on kasteheinased.
Paadile või tünnile kinnitati oks või lipp, mida püüti pilduda maha kaigastega enne, kui tuli sel- leni jõudis. Kellel õnnestus see, sel oli loota õnne. Harilikumaks mänguks oli jaanitulel nukumäng. Üks tüdruk jooksis metsa, keda poisid püüdsid ja katsusid tuua tagasi. Jaanilaupäeval arvati õitsevat sõnajalad, kel õnnestus leida sõnajalaõit, see võis endale soovida kõige paremat. Jaanilaupäeva õhtul ja jaanipäeval korjati üheksat liiki rohte. Neil rohtudel arvati olevat igal isesugusel ravimisel jõudu ja haiguste eemaldamisvõimu. Neist rohtudest hanedebe rohuga võis lapsi suitsetada nõiduse vastu. Hanedebe rohi segatult panskrõõmi ja timisriidiga pandi kuumale pannile, mille kohal last hoiti. Ka korjati õnnelilli. Õnnelilled pandi seinte vahele kimpudena majarahva nimede pääle. Kimp, milline mõne tüdruku nime pääle pandud ja kasvama jäi, see abiellus lähemal ajal. Kui vanemaile inimesile pandud lilled närtsisid, siis arvati nad surevat peagi. Nende rohtudega suitsetati ka loomade elamuid, et kaotada loomade tõbesid. Karja kasvu mõttes viidi öösel konte heinamaale. Põldudel süüdati põlema tuled, et kaotada umbrohtu. Et terariistad ei roostetaks, visati nad jaaniööks oaaeda. Jaani tuulepuhumissuunda pandi tähele, selle tuulega külvatud rukkioras oli kaitstud röövikuist. Pääle jaanipäeva vähenes lehmade piimaand; väheneva piimahulga võttis Jaan endale.
Jaanipäevaks valmistati erilist toitu "Jaani kahi" millest ei tohtinud jääda järele ivagi. Mis jäi järele söömisest, see tuli põletada. Jaanipäeva hommikul läbi musta täku rangide vaadates katuseunka alt, võis vanapaganat rahaaugu kallal näha askeldamas. Siis pidi visatama sinna härjaikkega, mis jäi ikke alla, oli viskaja oma.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems