| |
Jaanilaupäev ja jaanipäev.
|
|
| |
Jaanilaupäev oli muidu nagu harilikud laupäevad, ainult õhtul oli märgata teatud elevust. Varakult lõpetati töö ja köeti saun. Pääle teiste saunaskäimist jäid peremees ja perenaine kahekesi sauna, et valmistada tulihända. Selleks seoti saunavihad kokku loeti sõnu pääle ja jäädi jaanituld ootama, et riputada vihtadele pääle jaanitule tuhka, et vihad põleks, ja keskööl mindi metsavahesele teele, kus prooviti tulihänna võimeid. |
|
| |
|
|
| |
Juba varakult muretsetud materjalist valmistati jaanituli. Laupäeva õhtul videviku ajal süüdati kõrgemale künkale püstitatud posti otsa asetatud tõrva ja vaiguga täidetud nõu. Tule juurde kogunesid nii noored kui vanad. Tantsiti, jutleti, lauldi ja kiiguti, kui juhtus olema läheduses kiik. |
|
| |
|
|
| |
pag. 76262 Naabrusest paistvate jaanitulede rohkusel oli suur tähtsus; need määrasid ära inimesel veel elada olevate aastate rohkuse. Et näha rohkem tulesid, roniti puude otsa, kui neid juhtus olema lähedal, või mõnele muule kõrgemale kohale. Loomulikult suutsid suuremaid kõrgusi saavutada noored ja need nägid ka rohkem tulesid kui vanad. Kuid sagedasti juhtus õnnetus, sest mõnigi julgur libistus ronimisel ja kukkus. Kukkunu pidi varsti surema, sest vanakurat oli teda puudutanud tõukamisel. |
|
| |
|
|
| |
Üldse oli öösel liikvel palju vaime, kes ühel ehk teisel viisil ilmutusid inimesile. Keskööl mindi üksikult teiste teadmata sõnajalaõit otsima, mille saavutamine pidi tooma eluaegist õnne. Kuid ka kurat oli õiejahil ja varitses võistlejat, hirmutades teda kõigil võimalikel juhtudel. Loomulikult sai õie kurat, sest kõiknägijana ta nägi õie puhkemist. Otsijal inimesel aga juhtus sagedasti õnnetusi. Alaline hirm ja põnevus haigestasid pärast inimest. |
|
| |
|
|
| |
Jaanitulelt lahkusid nooremad üksikult, et kuulatada metsast möödudes looduses valitsevaid hääli, millede dešifreerimisega pidi teada saama tulevasi juhtumeid. Kuid ainult üksikutel olevat õnnestunud aru saada häälist. |
|
| |
|
|
| |
pag. 76263 Jaanituld tehti selleks, et tulevased tegevused hästi õnnestuksid ja et kaitsta küla tuliõnnetuste eest. |
|
| |
|
|
| |
Öösel vaadati Jaani-nimelistel isikuil jalgu. Kui jalad jämenesid, - paisusid, siis tõotas tulla hää vilja-aasta. |
|
| |
|
|
|
|
16 |
Vaadake nüüd Jaanikseid,
|
|
|
|
17 |
Kas Jaanikse jalad jämedad,
|
|
|
|
18 |
Siis kasvavad odrad tugevad
|
|
|
|
19 |
Ja sigivad kaerad hagajad.
|
|
| |
Jaanipäeva hommikul vara enne inimeste ülesärkamist käis perenaine teiste talude väravate taga pühkimas ja puru kogumas. Pärast selle puru põletamisel tekkinud suitsuga arstiti haigeid loomi. |
|
| |
|
|
| |
Vihamehe loomalauda ukse alla visati mädasid kanamune ja vanu sukasääri, mis pidid tekitama õnnetusi vihamehe karjas. |
|
| |
|
|
| |
Enne päikesetõusu korjati metsaveerult teatavaid rohte ja lilli, mida viidi koju kastepiisku maha raputamata. Nende rohtudega arstiti loomi halva silma ja muu nõiduse ja haiguse vastu. |
|
| |
|
|
| |
Jaanipäeval oli jumalateenistus surnuaial. Selle ajaks korraldati ja ilustati haudi, et surnud ei vihastuks omaksete hoolimatusest ja et surnud kodukäijaiks ei tuleks. |
|
| |
|
|
| |
Jaanipäeva pühitseti Ristija Johannese mälestuseks. |
|
| |
|
|
|
| |
|