| |
Jaanipäeva pühitsemisest ja kombeist.
|
|
| |
Jaanipäeva pühitsemine on traditsioonistunud ja kujunenud rahvuspühaks. Päeva pühitsetakse Ristija Johannese mälestamiseks. |
|
| |
|
|
| |
Jaanipäevalaupäevane tulekomme olevat pärit ajast, mil Taani kuningas külastanud Tallinnat ja mil pidanud kuningatütar pulmad. Sel puhul võtnud rahvas kuningat vastu ilutulestikuga, ja tõrvikute saatel sammunud kuningas linna. Siit alates on hakatud igal aastal jaanipäeva laupäeval tegema tuld, ja see on jäänud kombeks tänaseni. |
|
| |
|
|
| |
Tuleks tarvitati mitmesuguseid põletisaineid: hagu, laaste, tõrvatud õlgi jne, mis koguti hunniku või täideti nendega püstisäetud pihastunud vaadid-tünnid või paadid, mis andsid tõrvatuna kaugelepaistva ja lõkendavalt-leegitseva tule. |
|
| |
|
|
| |
Jaanilaupäeval lakati töö juba vara, kella nelja paigu, ja valmistuti jaanitulele. Oli jaanilaupäev laupäevasel päeval, siis käidi saunaski, rõivastuti pühapäevaselt (enamikus rahvusriide), kanti tuppa kaski ja ilustati nendega toad ja ukseesine, kuna õlgkatuse äär palistati veerooside õitega ja õuevärav raamiti kaskiga ja roosipärjuga, nii et igalt poolt "naeratasid" jaanipäeva ehted. Küla ühist jaanituld ei korraldanud, vaid tulesid oli ühes külas mitu, korraldatud jõukamaist talupoegist. Tulipaigaks valiti enamikus jõekallas või merirand, kui aga neid läheduses polnud, siis asetus neid hoonest eemalolev lage karjamaa või kõrgem küngas. Võidu valmistati tulesid, rõhutades nende suurust ja kaugelepaistvust, mis pidi näitama tulekorraldaja pere jõukust. Tuli süüdati valmistajaist videvikul. Tule ümber kogunesid nii vanad kui noored. Vanemad inimesed heitsid tule lähedusse külili vestlema möödunud jaanipäivi lõbustusist ja naljust, tundes mõnu tule soojusest, kuna noored poisid ja tüdrukud hakkasid mängima tulest eemal "Tagumine-paar välja" ja "Viiritse väravad". |
|
| |
|
|
| |
"Viiritse värava" mänguks jagunesid poisid-tüdrukud erigrupeks, kusjuures poisid seisid ühes reas ja tüdrukud kahes. Kõrvuseisvad tüdrukud tõstsid paarikaupa käed üles, nii et tüdrukute viirg sünnitas ülestõstetud kätega pika "värava". Tüdrukud laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
"Juulse kuulse viiritse väravad."
|
|
| |
Poisid vastasid: |
|
| |
|
|
|
|
15 |
"Meie tahame läbi tulla,
|
|
|
|
16 |
kui laiad väravad."
|
|
| |
Sellal, kui nüüd tüdrukud laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
19 |
"Juulse kuulse viiritse väravad,
|
|
|
|
20 |
- meie väravad on lagunenud."
|
|
| |
pidid poisid jooksma läbi "värava". Langes aga "värav" enne varemeiks, kui kõik poisid oleks pääsenud läbi, siis moodustasid poisid "värava" ja tüdrukud pidid jooksma "väravast" läbi, jne. |
|
| |
|
|
| |
Pääle mängude tantsiti torupilli ja viiulimängu saatel labajalavaltsi ja polkat. Tantsust võttis osa isegi vanemaid inimesi virgutatud traditsioonilisest torupillimängust: |
|
| |
|
|
|
|
25 |
Eit ah´u pääl,
|
|
|
|
26 |
kivi kõhu pääl,
|
|
|
|
27 |
kits keresel,
|
|
|
|
28 |
kell kaelas...
|
|
| |
Mäng, laul ja tants kestis sageli jaanitule kustumiseni, tihti hommikuseni koiduni. |
|
| |
|
|
| |
Jaaniööl käidi metsas, põldudel, merirannal, jne otsimas õnne, mis seisis sõnajalaõie leidmises või "rahaaugutule" nägemises. Huvitav on kuulda sellelt, kellelt Jaanipäeva kombeist küsisin teateid, et ta isiklikult näinud Tõstamaal merirannal nn "rahaaugutuld". Tuli olevat ajutise kestvusega ja hüpleva iseloomuga. Tuli kargab haledalt vilkudes kuski maast ja kaob jälle sama ruttu kui ilmunud, ilma et teada saaks tule tekkimist. |
|
| |
|
|
| |
Teiseks tähtsaks kombeks pääle tulekombe on kalmistule-käik, mis teostus jaanipäeval. Selleks päevaks korraldati kalmistud, ehiti hauad lilliga, õgvendati ja värviti ristid jne, et mälestada surnuidki jaanipäeval. Päälegi on jaanipäev suvine pööripäev ja selleks päevaks korraldatud hauad pidid tähendama surnute rahulikku puhkamist kogu aasta kestel. Kalmistul õpetaja hauajutlust sel päeval ei pidanud, samuti ei lauldud, vaid iga inimene viibis vaiksesti mõni tund omaksete haudadel ja lahkus. |
|
| |
|
|
| |
Jaanilaupäeval armastati söögiks valmistada tangusupp klimpidega lihakõrvasega ja joogiks tarvitati koduõlut. |
|
| |
|
|
| |
Mõisniku osavõtmist talurahva jaanitulest ei teata. Küll aga korraldas mõisnik ise enesele ja mõisalastele jaanitule. Sel puhul kutsuti ka vallavanem ja volinikud jaanitulele, kus neid kostitati söögiga-joogiga ja veedeti aeg pühapäevaselt. |
|
| |
|
|
|
| |
|