e000763190000
PärnumaaHalliste; ViljandimaaSuure-Jaani
Ilves, Ervin
1931

Metadata

COL: Ervin Ilves, Pärnu l. poegl. gümn. IVr kl. õpil.
FUNC:
ID: E 76319/21
INF_ELUL: 90 a.
INF_NIMI: Anna Kööpler
LLIIK: Laulumängud
LLIIK_YHT: Laulud meelelahutamiseks (Laulumängud)
LOC: Halliste khk., Abja (Laatre) v. < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani (Vastemõisa) v.
ZANR:
TMP: 1931
TYP: Nuku mäng
TYP_MRKS: [massühtlustus]
TYP_YHT: Leinamäng

Jaanipäeva kombeid.

Jaanilaupäeval lõpetatud taludes töö juba õige varakult. Samuti aetud ka kari varemalt kui harilikult koju (kindlasti enne päikese loojenemist). Pääle töö lõpetamist käidud saunas ja koju tulles auranud söögilaual värsked korbid ja karaskipätsid.
Suurimaks lõbuks noorile ja vanule olnud muidugi jaanitule põletamine. Igas talus põlenud vähemalt üks tuli. Et tuli kaugele paistaks, selleks pandud ta pika ridva otsa. Põletisaineks olnud kuuse vaigused koored ja muu aine, mis kaua põleb. Ka korraldatud jaanilaupäeval pidusid (simmaneid), kus tantsitud härmooniku (lõõtspilli) saatel ja mängitud mitmesuguseid mänge. Pidudel olnud üks tuli, mis oli pika ridva otsas, kuna selle lähedal-ümberringi olnud veel maaspõlevaid tulesid. Nende, maaspõlevate tulede ümber, istunud vanemad inimesed, ajades juttu ehk vaadates nooremate ringmänge. Tarvitatumaks olnud ringmänge nn nukujooks. Tüdrukutel olnud valged rätid ümber, et neid teiste mängijate seast (kes muud mänge mängisid) ära tuntaks. Alguses oldud ringi ümber tule ja kui mängujuhataja ütelnud, et mäng võib alata, siis hakatud liikuma ümber tule, hoides üksteise käest kinni ja lauldud:
1)
    7  Ehi nukku, eeli nukku
    8  kaske, kaske,
    9  Ehi nukku emandaksa
    10  kaske, kaske,
2)
    12  Saaja laua1
(pulmal.)
saadikuksa
    13  kaske, kaske,
    14  Kes selle nuku kinni võtab
    15  kaske, kaske,
Laulu lõppedes jooksnud mängijad laiali - tüdrukud ees ja poisid taga. Tüdruk, kelle poiss kinni võttis, pidavat saama selle poisi naiseks.
Jaanipäeval olnud suurimaks sündmuseks aia pääle sõit (kirikusse). Jaanipäevaks pidanud omaksed oma sugulaste hauad korda seadma, kes ei säädnud, see olevat laisk ja tal ei saavat ka haud pääle surma korras olema.
Karjast lastud ka jaanipäeva hommikul magada (vähemalt pruukostini - hommikusöögini) ja mõni perekonna liige - enamasti perenaine ise ajanud karja mitme talu niidust läbi nii, et lehma nisad võimalikult märjaks oleks saanud kastega, sellega loodeti palju piima saavat järgmistel päevadel. Lehmad püüti ajada veel enne teisi, et piima teistelt ära võtta.
Jaanipäeval lauldud ka järgmist laulu:
    24  Jaanipäeval puude vilus,
    25  Kasvis kannikene ilus.
    26  Magust haisu välja andis
    27  Pärast oitest vilja kandis.
    28  Vaatke, nii on ilmas lugu.
pag. 76321
    30  Kasvis neiukeste sugu.
    31  Nii kui aias õiekesed.
    32  Kasvavad kui kannikesed.
    33  Neiul eksitusi palju,
    34  Olgu tark ehk kaval, valju.
    35  Siiski armastus neid peidab
    36  Ilmatuulte kätte heidab
    37  Valusad on ilmatuuled
    38  Närtsitavad neiu huuled
    39  Jookseb pisar üle palge,
    40  Mis on kahvatu ja valge
    41  Kõigele võib truudust anda
    42  Südant oma rinnus kanda
    43  Küll sa õnnelik siis oled,
    44  Kui sa armsa hõlma tuled.
    45  Armuga ei mängi tohi
    46  Seda ei aita arstirohi
    47  Südames ta seisab kaua,
    48  Kisub sulle lahti haua.
    49  Neiu mõtle selle pääle.
    50  Kui sa kuuled nutuhääle
    51  Pisarad mis jooksvad silmast
    52  Kutsuvad sind siit maailmast
    53  Valusad on armuhaavad.
    54  Kui nad südamesse saavad.
    55  Mustad pilved seda matvad
    56  Merelained seda katvad.
Ka teenijatel olnud jaanipäev vaba - nad võinud minna, kuhu tahtnud ja sellep. nimetanud teenijad jaanipäeva - sulaste pühaks.

1 (pulmal.)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

Contains poems