Metadata

COL: Elmar Goldšmidt, Pärnu l. poegl. gümn. õpil.
FUNC:
ID: E 76405/6
LLIIK: Laulumängud
LLIIK_YHT: Laulud meelelahutamiseks (Laulumängud)
LOC: Pärnu-Jaagupi khk.
ZANR:
TMP: 1931
TYP: Midrilinnu mäng
TYP_MRKS: [massühtlustus]
TYP_YHT: Midrilinnumäng

Jaanipäeva kombeid.

Ettused: Enne "jaani" käidi heinal. Jaanilaupäeval jäid heinalt naised koju tegema vorste ja nisu- või odraleiba. Ka pruuliti õlut ja viina (marjadest), kuid just mitte jaanilaupäeval vaid varem. Et aga vorstid suvel kergesti hapuks lähevad, siis hoiti neid sõelaga kaevus, sarjaga laudil või keldris jäätükkide vahel. Kui naised olid lõpetanud oma toimingud ettusis, siis kojunesid ka mehed heinalt. Kui oli terve perekond kodus, siis käidi saunas vihtlemas kadaka ja nõgesevihtadega. Varsti pääle sauna oli õhtusöök õllega.
Õhtu ja öö. Jaanilaupäeva õhtu ja öö olid omas muinasjutulises tulede säras ja hõisete helinas igatsetavamaid hetki nii noorile kui ka vanule. Juba enne päikese loojenemist kogunesid poisid külavainule ja tegid vastavaid ettuseid "jaanitulele". Jaanituli tehti tõrvaseist kändudest suures pajas või rattarummus ja süüdati eha kustudes. Kui oli süüdatud "jaanituli", siis hõiskasid poisid kutseks tüdrukuile, kes tavaliselt ilmusid poiste hõiskamisele. Ühes tüdrukutega tulid ka pillimehed oma torupillide, viiulite, mollpillide (kandiline ühe keelega pill) ja harmoonikutega. Olid tüdrukud ja pillimehed kohal, siis "läks lahti mörgel". Küll käidi ja keerutati valtsi, luhestati labajala-lussi ja prassiti polkat nii, et poiste linased ja valged püksid, valged rüüd ja viisad välkusid ja tüdrukute pikad patsid ja kirjud seelikud lehvisid. Kui tüdineti tantsust, siis mängiti ringmänge, kusjuures lauldi:
    6  "Aadamil oli seitse poega,
    7  Seitse poega Aadamil"
jne.
või jälle:
    11  "Siin härral ilus aed,
    12  Siin aedas ilus lind.
pag. 76407
    14  See sööb kõik marjad,
    15  Peetersellid, peetrijuured,
    16  Naadermarki marjajuured,
    17  Liha ja leiba,
    18  Õlut ja viina.
    19  Kus ta magab siidis ja sametis
    20  Valge villa vaka sees.
    21  Hendrek oli hella poisikene,
    22  Võttis püssi peeningulta,
    23  Haavlid aeda lae pealt,
    24  Kuulid kummi otsi pealt,
    25  Rohu roosipoti seest
    26  Laskis linnul tiiva alla"
jne.
Märkus: Pääle "jaanitule" külavainul olid jaanituled ka üksikuis taludes, mille peremehe nimi oli Jaan. Need jaanituled tehti kusagile talukoplisse või õuele, kunagi aga mitte viljade juure, sest seda keelas ebausukomme viljade kaitseks. Kui oli talurahvas süüdanud oma "jaanitule", siis tulid külalised. Külalised tulid "vargsi" ja sidusid Jaani käed ja jalad ja ei lasknud teda varem lahti, kui ta lubas tuua õlut ja viina. Kui peremees tõi viina ja rohkesti õlut, siia joodi ja prassiti hommikuni.
Hommik ja päev: Jaanipäeva hommikul vara käisid vanad naised vargsi jaanitule asemelt toomas tuhka. Hiljem käidi kirikus ja saadeti õhtuseid külalisi.
Õhtu: J. p. õhtul käisid noored kõrtsis, kus joodi õlut ja tantsiti.