E 77880/7

e000778800000
Pärnumaa — Tõstamaa
Seiman, Lydia
1931

Metadata

COL: Lydia Seiman, Vändra põllum. ühisgümn. V kl. õpilane
ID: E 77880/7
INF_ELUL: 91 a.
INF_NIMI: Elisaveta Vilgats
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Tõstamaa khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1931

Kihluse ja pulma kombed.
Kosja mindi mingisugusel ettekäändel, näiteks: lehma ostma, noort õunapuud ostma jne. Seni kui kosilane toas asju ajas, oli peigmees väljas. On luba käes, võib peigmees tulla tappa. Peigmehel ja kosilasel olid käes valged kindad. Kaelas kott ja kotis kosjakakk, see anti pruudi emale. Võttis pruut kosjaviina vastu, oli peigmees ka vastu võetud. Ära minnes pandi tutiga paelad looga külge. Laulatusele sõites istus peigmees kõrvatsinaisega ja pruut kosilasega. Laulatusel pidid olema seljas pikad mustad kuued. Peigmees ja ajumees olid ees, viimane ratsahobusega ja laulis:
     4  Lähme, lähme, saame saame
     5  Millal meie sinna saame,
     6  Kos meid ammu oodetakse,
     7  Väravas meid vaadatakse,
     8  Sääl meil suitseb sooja rooga,
     9  Autab õlletoobike
     10  Vingub viinaklaasike.
Pruudi poolt pulmalised (saunja) laulsid vastu:
     13  Tulge siia, aage siia
     14  Aage aisad katusele
     15  Meil on tuba toosikarva
     16  Toa lagi laasikarva
     17  Toa seinad seebil pestud
     18  Toa põrand paberista
     19  Meil on kuldsed kuueõrred.
     20  Hõbedased rätteõrred.
Olid peigmehe poolt pulmalised (saja) pärale jõudnud, lasti nende auks püssi. Viidi sööma.
     23  Sööge langud jooge langud
     24  Ärge langud põue pistke
     25  Ma olen hoolas otsimaie
     26  Ja kaval järel katsumaie
pag. 77882
     28  Otsin uue kuue põue
     29  Katsun läbi kasuka põue.
Pääle söögi tänavad "sajad"
     32  Aitjumal meie täname
     33  Söötemasta, jootemasta
     34  Langu lauda kattemasta
     35  Ees- aga -ots oli oinapraad
     36  Tagaots oli tallepraad
     37  Keskel kena linnupraad
     38  Meie pole sõitnud sööma pärast
     39  Ega pole jooksnud jooma pärast
     40  Meie tulime oma otsima
     41  Valget pääda vaatama
     42  Linapääda libistama
     43  Tooge välja meie neidu,
     44  Kus meie peig oli viinad joond
     45  Viinad joond ja saiad söönd.
     46  Ühes nad öö maganud.
Kui noorik pole tahtmise järgi, siis lauldi:
     49  Enne mede must võind muidu joosta
     50  Hall võind haisuta ajada
pag. 77880
     52  Kimmel kiva kinnutada
     53  Enne kui sõitsid siia kosja
     54  See on tööle tössikene
     55  Heinakaarel kassike
     56  Rehevardale vasikas
     57  Põllapeenrale põrsake
     58  Meie peig on tööle tuline
     59  Heinakaarele kasina
     60  Rehevardale valusa
     61  Põllupeenrale põline.
Noorikut ehitati lammaste laudas. Peigmehe pulmalised laulavad.
     64  Mis sa valelik, valetad
     65  Neiu istub kammerissa
     66  Soeb oma pead ja laanib lakka
     67  Vaotab mede valge venna pääle
Oli viisiks teha valtsnoorikut, esitati peigmehele, aga juba laulsid saaja:
     70  Ei me taha seda neidu
     71  See pole tantsule tasane
     72  Kengakannale kenada
     73  Hännaöörila ilusa.
Kui tuli aga pärisnoorik, lauldi:
     76  See on tantsule tasane,
     77  Kengakannale kenada
pag. 77884 Pruudi poolt pulmalised laulavad meelituseks:
     80  Ei meil tule lihast liitu,
     81  Lihast liitu, kalast koitu
     82  Meil on meri õue all
     83  Kalameri õue all
     84  Räimemeri räästa all
     85  Me paneme noodad nõudema
     86  Ja võrgud paneme võttema
     87  Ei meil tule lihast liitu
     88  Kiut meil keerab kütke'essa
     89  Valge vaarub valjedessa
     90  Kui meil puudus, siis pusime
     91  Kui meil tarvis, siis tapame
     92  Taat oli tapnud selle härja
     93  Mis pole ilmas ikkes olnud
     94  Memm oli tapnud selle lehma
     95  Mis pole põlve poega toonud.
Peigmehe poolt pulmalised laulavad:
     98  Aitjumal meie täname
     99  Aitjuma neiu isale
     100  Kes hoidnud neiu ilusa
     101  Hoidnud tule eest,
     102  hoidnud vee eest
     103  Hoidnud hobuste jalusta
     104  Tal pole armi alla juuste
     105  Tähte täävele näole.
pag. 77885 Kui noorikut ära viidi, pandi uju noorikule pähe. Sõideti nii kui laulatamisel, pruut kosilasega jne. Enne aga mindi laua taha. Peigmees pani raha sinna, kus varemalt istus noorik ja pruudi ema pidi selle kohe ära võtma. Mindi peigmehe majja. Mõnikord lauldi pilkelaule, näiteks siin üks pruudi kottu minema hakates
     108  Ma läksin välja vaatama
     109  Ulu alla hulkuma
     110  Mis ma sealta eesta leidsin
     111  Ajumehe hall oli hambuta
     112  Kosilase kõrv oli kõrvuta
     113  Peigmehe punane puusata
     114  Saba neil saeriste näritud
     115  Lakad olid lammaste imetud.
Peigmehe majja jõudnud, asuti laua taha. Laua kohal põles kuueharuline lühter. Noorik läks ja pani tutiga paelad ümber lühtri. Toodi külalaps ja anti nooriku sülle: "Katsu meie karjast!" Noorik pidi andma väiksele sukad.
Noorikule tuuakse kaasa igasugu värki, luudi, leivalasnu, toole, panne jne. Veimevaka või kirstu jagamisel on seitse kirstumeest, kes jagavad sületäisi. Sületäis (sukad, sokid, kindad) anti paarisrahvale. Veli kutsus pulmalisi veimeid vastu võtma: "Tulge pulma!" Võttes veimed piitsa või mõõga otsa. Peiupoiss korjas raha: "Näpu vaeva, valget raha, hõbe raha!" Noorikut ehitama hakati jällegi lammaste laudas, pandi valge tanu pähe, valge särk selga ja viidi ta laua taha. See oli nooriku söömaaeg. Raha visati kerisele kui noorik toodi majja. Peigmehe majas võtab peiupoiss ja viskab uju kolm korda ümber pää keerutades katusele.
Pruudi poolt pulmalised koju minnes ja pruuti sinna jättes:
     122  Nüüd hakkab hale tulema
     123  Ja nüüd hakkame meie minema
     124  Nüüd hakkame sind aga õpetama
     125  Kui sa hommikul üles tõused
     126  Paremaista patjudesta
     127  Sirgud siidiriietesta
     128  Kui lähed lauta lehma alla
     129  Anna äia härjal süüa
     130  Siis oled armas äia meelest
     131  Anna aga ämma lehmal süüa
     132  Siis oled ämma meelest armas
     133  Kui lähed käli kätkist mööda
     134  Siis löö kätki kiikuma
     135  Siis oled armas käli meelest.
Pruudi emale:
     138  Emakene memmekene
     139  Kui sa mitte takka ei nuta
     140  Homme nutad sa ometi
     141  Kui lähed pinust puida tooma
     142  Puuriit sul rinna pääl
     143  Kui lähed kaevust vetta tooma
     144  Kaevukook sul kaela pääl
     145  Siis tuleb meelde tütreke
     146  Ja siis sa nutad ometi.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 85518/22 (3) 14 %
ERA II 39, 235/6 (10) 12 %
ERA II 172, 22/3 (6) 12 %
ERA II 306, 349/51 (21) 11 %
ERA II 11, 43/5 (4) 11 %
E 84942/3 10 %
E 56347/8 10 %
E, StK 3, 51 (3) 10 %
E 83075/6 10 %
ERA II 127, 93 (19) 10 %
E 63765 10 %

Contains poems

E 38201 (c)   100 %
ERA II 196, 542 (39)   100 %
EÜS VI 469 (54)   96 %
ERA II 24, 99 (7)   91 %
E 83166   90 %
ERA II 24, 377 (4)   86 %
ERA II 10, 466 (2)   85 %
ERA II 147, 465 (38)   84 %
E 85213 (1)   82 %
ERA II 14, 261 (l)   81 %
E 11037 (6)   81 %
ERA II 195, 392 (18)   80 %
ERA II 168, 643/4 (13)   77 %
ERA II 302, 333 (8)   77 %
E 82489 (3)   76 %
H, R 1, 236 (9)   76 %
E 19788   74 %
ERA II 195, 86/7 (7)   73 %
ERA II 195, 203 (1)   73 %
H III 29, 184 (9)   73 %
E 25474 (2)   72 %
H I 7, 387 (2)   72 %
H II 47, 143 (9)   72 %
E 85365 (6)   72 %
ERA II 1, 139 (2)   72 %
H I 1, 260 (154)   71 %
ERA II 7, 23 (1)   71 %
ERA II 3, 488 (3)   70 %
E 83130   69 %
ERA II 195, 203/4 (2)   68 %
H III 30, 289   68 %
ERA II 197, 85 (4a)   68 %
EÜS IX 62 (50)   66 %
ERA II 39, 66/7 (5)   66 %
ERA II 25, 59 (23)   65 %
H I 7, 306 (1)   65 %
H III 18, 214 (6)   65 %
E 56040 (79)   64 %
E 79228 (10)   64 %
E 79251/2   64 %
ERA II 7, 258 (15)   64 %
E, StK 37, 175 (17)   63 %
E 19417 (4)   63 %
ERA II 124, 270 (18)   62 %
H II 2, 441 (584)   60 %
E 79227 (8)   59 %
E 76521 (1)   59 %
EÜS VIII 353 (34)   59 %
ERA II 299, 376/7 (96)   59 %
H II 16, 403 (5)   59 %
EÜS I 165 (28)   59 %
EÜS VIII 603 (130)   58 %
H II 19, 141 (33)   58 %
H II 40, 318/9 (1374)   58 %
ERA II 159, 342 (14)   58 %
ERA II 56, 317 (85)   58 %
ERM 146, 69 (25)   58 %
E 79227 (7)   57 %
ERA II 129, 115 (6)   56 %
E 82750/1   56 %
E 82997/8   56 %
EÜS VIII 106 (7)   54 %
ERA II 168, 643 (12)   53 %
E, StK 10, 439 (5)   53 %
E 79228 (12)   53 %
ERA II 224, 145 (8)   52 %
EÜS IV 1683 (183)   52 %
EÜS IV 195 (236)   52 %
E 85305 (4)   52 %
H I 9, 98 (78)   52 %
ERA II 16, 416 (41)   51 %
E 79229 (14)   51 %
H II 37, 457 (51)   50 %
H II 10, 464 (224)   50 %
EÜS III 26 (58)   50 %