| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Vändras peeti pulmad talvel, kuna nad kestsid nädala, talvel leidus nii palju vaba aega. |
|
| |
|
|
| |
Vändras pidi abielupaar pulma minnes kindlasti ligi võtma leivapätsi, seapea ja õllevaadi. Pärast pruudi annivaka jagamist järgnes nn "põllepaikamine, mis seisis selles, et pruudivennad raputasid pruudile etteseotud suurt põlle ja hüüdsid: "Hõissa, hõissa! Tulge põlle paikama, tulge põlle paikama!" Siis pidid pulmalised raha põllesse panema. |
|
| |
|
|
| |
Pulma lõpptoiduks oli kapsasupp, milles keedeti seapea. Peiupoisid pidid selle seapea- kõrvu püüdma kokkade käest varastada. Need kombed olid tarvitusel 40-50 a. eest. |
|
| |
|
|
| |
Ann Tetsmann, 67 a. |
|
| |
|
|
| |
Samad kombed olid ka Kõnnus tarvitusel. Pääle selle veel komme, et esimesel pulmapäeval toodi tuppa põhud või heinad, mis seal olid kuni pulma lõpuni. |
|
| |
|
|
| |
Kõnnus pidid ka enne pruudi annivaka jagamist seda neli pruudivenda valvama. Peiupoisid pidid selle siis nende käest kavalusega välja petma, kui see ei õnnestunud, pidid nad annivaka välja ostma, alles siis jagati see. |
|
| |
|
|
| |
Kombed olid tarvitusel samal ajal kui Vändras. |
|
| |
|
|
| |
Liisu Talu, 65 a. |
|
| |
|
|
| |
Lelles oli umbes 50-60 a. eest kombeks, et sellel ajal, kui pruudile tanu pähe asetati, oli lakke väike kuusk riputatud, mis paljude küünaldega ehitud. Ühele küünlaist oli lõigatud sisse pruudi nimi, teisele peigmehe. Siis süüdati kõik küünlad, ja kumba nimega küünal kauem põles, sellele oli siis ennustatud pikem eluiga. Küünalde põlemise ajal istusid pruut ja peigmees kuuse all toolil. |
|
| |
|
|
| |
Ann Tetsmann, 67 a. |
|
| |
|
|
| |
Sama kaua aja eest oli Lelles tarvitusel ka nn "loogatõmbamine", mis seisis selles: kui pulmarong laulatuselt tulles koju jõudis ja kui siis keegi pulmarongi vastuvõtjaist pruutpaari vankril looga ära tõmbas, ilma et ta rangirinnuse lahti oleks võtnud, ja selle siis üle katuse viskas, sai ta pruudilt kingiks särgi ja paari sukki või kindaid. |
|
| |
|
|
| |
Majja astudes leidsid peiupoisid laual asetsemas keedetud seapea, sellel pidi üks neist kõrva ära lööma. Kõrvasse oli aga nael löödud, et peiupoisi mõõk pääle ei hakkaks. Kui peiupoiss ei saanud kõrva ära löödud, viskas ta seapea parsile, öeldes, et toorest seapead ei tooda lauale. |
|
| |
|
|
| |
Siis järgnes "vibupuu toomine". Pulmalised tõid noorpaarile koju "vibupuu", suure, täiskasvanud puu. Ei tohtinud aga kõiki puid tuua, sest |
|
| |
|
|
|
|
28 |
Lepavibu lepitab,
|
|
|
|
29 |
Kasevibu karjutab
|
|
|
|
30 |
Männivibu mängitab,
|
|
|
|
31 |
Kuusevibu kuivatab.
|
|
| |
Kuusest vibupuud ei tohtinud tuua, siis surid noorpaari lapsed, samuti ei tohtinud kaske tuua, siis olid noorpaari lapsed kiusakad ja pahurad. |
|
| |
|
|
| |
Maria Allikson, 38 a. |
|
| |
|
|
|
| |
|