e000780550000
PärnumaaHäädemeeste
Bernstein, Herta
1931

Metadata

COL: Herta Bernstein, Vändra põllum. ühisgümn. III kl. õpilane
ID: E 78055/8
INF_ELUL: 72 a.
INF_NIMI: Leena Kaasik
LOC: Häädemeeste khk.
ZANR: kombekirjeldus/ringmängulaul
TMP: 1931
TYP: Pruudipärja punumine

Pulmad.

Pulmad kestsid harilikult nädal. Selleks tapeti ka mõni suurem loom, näit. härg või siga. Keedeti sülti, küpsetati "nisukaraskit" ja tehti õlut. Toit seisis kogu aja laual ja iga pulmaline sõi kodust kaasa võetud noaga. Pulmad algasid pruudi kodus. Sealt käidi laulatusel ja siis tantsiti ja lauldi seal kuni öösi kella 12-ni. Siis algas "tanutamine". Selleks kogunesid kõik pulmalised üheks ringiks. Pruut ja peigmees istusid ringi keskel toolidel ja nende seljataga seisid "pruuttüdruk" ja "peiu poiss". Viimase olid mõned noorpaari lähemad sugulased. Ringiskäijad laulsid:
    4  Me pruudipärga punume,
    5  Nüüd kenas roosi aias.
    6  Ja kimbuks kokku köidame,
    7  Kõik õied - üksikud.
    8  Ilus, haljas, ilus, haljas, ilus, haljas pruudipärg.
Laulu lõppedes võttis üks vanem naisterahvas pärja pruudi peast ja pani pruuttüdruku pähe ja peigmehe mütsi peiupoisi pähe.
See toiming näitas, et nüüd pole nad enam pärjaga ehitud pruutpaar, vaid mees ja naine. Siis tõsteti noorpaar toolidega ülesse ja lauldi neile kõiksugu õpetlikke ja õnnesoovilaule.
Peale "tanutamist" sõideti peigmehekoju. "Raudkäpp" (nii nimetati isameest) sõidutas noorpaari ukse ette. Vankrist välja tulles laotati neile voodi lina jalge alla ja mähiti selle sisse. See näitas, et pruut peab olema jäädavalt seotud selle maja kommetega ja kunagi ei pea ihkama ära minna.
Pruut ja peigmees pandi valge lina alla istuma ja sinna pisteti siis üks väikene poisslaps. Kui viimane nutma hakkas, sidus pruut talle kimbu sukki-kindaid kaela ja isamees tõstis linapuhastamise (ropsimise) mõõgaga lina ääre ülesse ja võttis lapse ära. Sellega harjuta- ti pruuti lastega ümber käima.
Öösi kell 1 läks noorpaar magama. Teised katsusid siis neid nööridega kinni siduda. Kui see korda läks, siis ei saanud neist alati erksat paari, vaid nad olid loiud ja ükskõiksed.
Peale pulmi toodi pruudi varandus ära ja sisse kanti nii, et esimene ots ees oli. Seda toimiti nii selleks, et abielu õnnelik oleks.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems