| |
Kosimine ja pulmad.
|
|
| |
Enne kosjaminemist oli omavahel kõik kokku räägitud ja kosjapäev kindlaks määratud. Kosjapäevaks oli harilikult neljapäev. Määratud päevaks kutsus pruut oma poole naabritüdrukuid. Kui peigmees isamehega tuli, seati tüdrukud ritta. Isamees pidi neist pruudi välja otsima ja sellele kosjaviinapudeli andma. Isamees sai pruudilt kingiks kindad vöö või sukapaeltega. Teisel päeval läks noorpaar kirikumõisa pruutleeri ehk lugema. Pulmad olid harilikult kolm nädalat pääle kosimist, kui juba kirikus kolm korda "mahakuulutatad" oli. Mahakuulutamist nimetati veel pruudi kõrva veristamiseks. Kõige rohkem laulatusi oli pühapäeval enne vastlapäeva (Vändra kirikus kord isegi 18 paari), sest pääle vastlapäeva algas paast ja paastu ajal enam ei laulatatud. Poistel - nn peiupoistel pidi igal ühel olema hobune kirikusse sõiduks. Peigmehe või pruudi poolt nimetati neile kaassõitjad - pruuttüdrukud. Pulmapäeva hommikul kogunesid pruudi kutsutud külalised pruudi poole ja peigmehe kutsutud külalised peigmehe poole. Peigmehe juurest algas sõit pruudi juurde, kust ühes pruudi ja selle pulmalistega kirikusse sõideti. Pärast laulatust saatis peigmees pruudi ühes ta pulmalistega pruudikoju ja läks oma pulmalistega oma koju. Esmaspäeval mindi peigmehe juurest pruudi juurde (langusõit). Rongi ees lehvis pulmalipp. Päev veedeti pruudi pool ja õhtul sõideti ühes pruudiga peigmehe koju, kuna pruudi pulmalised ikka veel pruudikoju jäid. Enne pruudi äraviimist lauldi pruudil pärg ja peiul müts maha.
% |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Pruudipärja mahalaulmine: Pruuttüdrukud kogunesid ringi ümber pruudi, kellel silmad kinni seotud olid, käisid ringi ja laulsid:
|
|
|
|
5 |
%%
|
|
|
|
6 |
Me pruudipärga punume,
|
|
|
|
7 |
sul kaunil roosilillil.
|
|
|
|
8 |
Ja tantsule sind saadame
|
|
|
|
9 |
Nüüd kenal pulmapillil.
|
|
|
|
10 |
Ilus haljas, ilus haljas, ilus haljas pruudipärg!
|
|
|
|
11 |
Pruut seitse aastat aega viit'
|
|
|
|
12 |
Ja kudus nobedasti.
|
|
|
|
13 |
Ei saa ka kõige kaunim siid
|
|
|
|
14 |
Ta pruudiehte vastu!
|
|
|
|
15 |
Ilus haljas, ilus haljas, ilus haldas pruudipärg!
|
|
| |
pag. 78101
|
|
|
|
17 |
Kui seitse aastat mööda said,
|
|
|
|
18 |
Siis tuli koju peiu.
|
|
|
|
19 |
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
|
|
|
|
20 |
Siis pärja pärib neiu.
|
|
|
|
21 |
Ilus haljas, ilus haljas, ilus haldas pruudipärg!
|
|
| |
jne.
|
|
| |
Laul lõppenud, võttis pruut oma peast mirdipärja ja pani selle ühele tüdrukule pähe. Kelle pähe pärg juhtus, see pidi järgmisena mehele saama. Selle järele pandi pruudile kõrvaltoas tanu pähe ja põll ette. Siis säeti eeskambri keskele laud. Laua pääl oli viinapudel ja klaasid. Pruutpaar istus laua äärde. Üks poistest, nn pruudi vend, kutsus kõiki pulmalisi järjekorras "pruudipõlle lappima", s.o. igaüks võttis pruutpaari terviseks viina ja vis- kas pruudipõlle raha. Selle järele jagas pruut kingitusi. Äi sai särgi, püksid, sukad, kindad, ja vöö; ämm sai tanu, särgi, sukad, kindad ja voodipesu; õed said sukad, kindad, õemehed särgi, sukad ja kindad; vennad särgi, sukad, kindad ja vennanaised sukad ja kindad. Pruudi äraviimisel varastasid peigmehe peiupoisid pruudile "kaasavara". Võeti harilikult seebikäia, kangarulle ja ka elusloomi. Selle järele sõitsid peigmehe pulmalised koju ja viisid pruudi ühes. Teisipäeva hommikul läksid pruudi pulmalised peigmehe juurde langusõitu. Rongi eesotsas oli pulmalipp. Tee ääres elavad inimesed tegid teel langusõitjaile igasuguseid takistusi ja tõkkeid ette, mida enne viinaandmist ära ei koristatud. Peigmehe juurde jõudes viidi lipp katusele teise lipu kõrvale, nii et kui langud koos olid, oli katusel kaks lippu. Öösel katsusid külapoisid, kes pulma ei olnud kutsutud, lippe katuselt ära varastada. Peiupoisid pidid aga valvsad olema ja seda takistama. Õhtul sõitsid pruudi pulmalised jälle pruudi koju tagasi. Siis peeti veel pulmi harilikult kuni neljapäeva õhtuni, jõukamais kohis ka terve nädal. |
|
| |
|
|
|
| |
|