e000782680000
PärnumaaPärnu
Jürkson, Herta
1931

Metadata

COL: Herta Jürkson, Vändra põllum. ühisgümn. II kl. õpil.
ID: E 78268/71
INF_ELUL: 65 a.
INF_NIMI: Karl Raudsepp
LLIIK: Mardilaulud
LOC: Pärnu khk., (Tammiste) v.
TMP: 1931

Mardi ja Kadripäev.

Mardi õhtul tuldi kusagile perre hulgana kokku, kust hobune ette rakendadi, õllepunts vankrile veeretadi, siis mindi külla "marti jooksma". Hobusepoiss oli ligi, kes hobust ja õllevaati valvas, et teised mardid hobust lahti ei laseks ja õllevaati ära ei varastaks selle aja sees, kui mardid toas olid. Ukse taga lauldi:
    4  Sinder marti, sander marti
    5  Eile marti oodatie
    6  Täna marti tännatie
    7  Täna mart on tänna tulnud
    8  Mart on tulnud maada mööda
    9  Üle soode sihva-sohva
pag. 78269
    11  Sinder marti, sander marti
    12  Arupera Mart on teile tulnud
    13  Sinipilvede keskeelta
    14  Üle soode üle rabade
    15  Pilliroog see pistis
    16  Kastehein see kaapis
    17  Laske mardid sisse tulla
    18  Mardid õnne majja toovad.
Esimesena astus tuppa mardiisa, siis ema lapsega ja sokk ning teised mardid. Mardiisa andis pererahvale viina, mardiema läks ahju juurde, istus leekivile ja hakkas sääl ketrama, muidugi mitte vokiga, vaid pooliga, ise laulis:
    21  Mina ketran, mina ketran
    22  Mina ketran siia lõnga
    23  Kevade ketran räimelõnga
    24  Sirrrrrrr! Kaske
pag. 78270 Viimast sõna öeldes tõmbas ta kedratud lõnga poolilt ära, nii et pool nurka lendas. Sel ajal teised mardid tantsisid, kas pilli ehk laulu saatel. Pill oli valmistatud puust viiulilaadiline, keelteks olid puust nupud, nagu poognaga tõmmati peenikese kepiga üle nuppude ja pulkade, nii et pill tegi kõrr-kõrr-kõrr. Mardid tahtsid kõigepealt mardipäeva õlleotri, siis suka- ja pastlapaelu jne. Tihti mängiti pererahva poolt mõnd viperust martidele. Näiteks pandi suka ehk pastlapaelad parte külge, partele oli aga veenõu veega asetatud, nii et see paeltega ühenduses oli, niipea kui mardid paelu võtma hakkasid, tõmbasid omale ka ühtlasi veenõu kaela. Mardisoku ülesandeks oli naljategemine, samuti ka pahade laste hirmutamine. Et mardipäev suur püha oli, valmistati selleks ajaks tingimata õlut, keedeti vorste, tanguputru, küpsetati kaale, neid anti ka martidele söögiks. Kadripäeval oli ka püha, kuid mitte nii suur kui mardipäeval, samuti kombed ei erinenud mardipäeva omast.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems